| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Helsingi linna lõunal 20. novembril 200120.11.2001
Austatud Helsingi linnavolikogu esimees!
Austatud Helsingi linnapea!
Mu daamid ja härrad!
Ühegi Euroopa riigi pealinnad ei asu teineteisele nii lähedal kui Helsingi ja Tallinn. Ma ei pea muidugi silmas vaid kilomeetreid, ma mõtlen inimestevahelistele suhetele. Meie pealinnad väljendavad eriti hästi koostööd ja tulevikusuundumisi meie riikide vahel. Helsingi ja Tallinn on kaaslinnad, mille elanikud on üksteisega isiklike ja tööalaste sidemete kaudu väga tugevalt seotud. Helsinglased tunnevad Tallinna ja tallinlased tunnevad Helsingit. Selles suunas areneb ka meie kahe maa läbikäimine. Üha tuttavamaks saab Soome meile ja üha enam avastavad soomlased enese jaoks Eestit. Schengeni välispiiri kadumine toob meie rahvad teineteisele veelgi lähemale.
Kui üritaksime määratleda Eesti ja Soome suhete praegust seisu, siis satuksime raskustesse, sest vastastikune läbikäimine ainuüksi Tallinna ja Helsingi vahel on sedavõrd elav ja mitmekülgne, et seda on raske ammendavalt kirjeldada.
Vaimne koostöö on täna meie pealinnade vahel mitte ainult soovitav, vaid ka reaalselt toimiv. Eestlased käivad Helsingis raamatukogus ja ostavad raamatuid Akadeemilisest raamatupoest. Eesti lapsed uurivad maailma Heureka teaduskeskuses. Soomlased seevastu on sagedased külalised meie Rahvusooperis Estonias. Niisiis käivad mõlemad linnad tihedasti läbi. Eestlastele oli Helsingi pikki aastaid aken Euroopasse. Võib öelda, et kuni viimaste aastateni suhtlesime kogu maailmaga läbi Helsingi.
Eesti ja Soome, seega ka Tallinn ja Helsingi asuvad Euroopa ühes kõige kiiremini arenevas piirkonnas ja neil on märkimisväärne arengupotentsiaal. On loomulik, et koostöö ja ühisprojektide elluviimine aitavad regiooni tutvustada maailmas, meelitada siia enam investeeringuid, see koostöö ületab geograafilise mõõtme. Tallinna ja Helsingi vahel toimib juba mõned aastad EUREGIO koostööprogramm, mille eesmärk on just seesama piirkonna potentsiaali rakendamine ja arengu edendamine selle kaudu. Koostöö hariduse, teaduse ja keskkonnakaitse valdkonnas, analüüsides mõlema regiooni sarnasustes ja erinevustes peituvat dünaamikat, see on meie koostöö siht.
Meie ühine mure on Soome lahe puhtus. Teame ju kõik, et Suomenlinna taga on vesi nii puhas, et sinna võib lasta lõhevõrgud. See näitab meile taas, kui oluline on koostöö säästliku ja keskkonnasõbraliku Läänemere eest.
Head sõbrad!
Mul on hea meel, et külastan täna Helsingi Linnateatrit, kus alles oktoobris mängis Tallinna Linnateater "Silla" etendusi täissaalidele ja kus on avatud Tallinna Linnateatri kostüümide- ja fotonäitus. Tahaksin lõpetuseks meenutada, et 21. novembril 1927. aastal lavastas Wäino Sola "Estonias" Oskar Merikanto "Elina surma", esimese Soome ooperi Eestis. Ja kindlasti tahan meenutada veelkord Eesti suurt näitlejannat Liina Reimanni, kelle pool näitlejateest möödus Soomes, ja Aino Kallast, kelle sidemed Eestiga olid nii tugevad, et temast sai peaaegu eestlane. Prof. Kai Laitinen on kirjutanud, et Aino Kallas valis oma elu viimase korteri nii, et akendest paistaks Eesti rannajoon.
Tõstan klaasi Helsingi linna terviseks.
Soome keeles:
Tasavallan presidentti Arnold Rüütel Helsingin kaupungin tarjoamalla lounaalla 20. marraskuuta 2001
|
| |
|
vpk.ee
