| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President foorumil ''Ühine visioon ühisest naabrusest'' 4. mail 2006 Vilniuses04.05.2006
''Väike ja dünaamiline: Eesti kogemus''
Lugupeetud eesistuja,
kallid sõbrad!
Mul on hea meel osaleda tänasel foorumil. Pean tihedat suhtlemist erinevate piirkondade riikide vahel äärmiselt oluliseks, sest seeläbi tugevdame regionaalset ja regioonidevahelist koostööd ning anname oma panuse demokraatia kindlustamisse maailmas.
Eesti kogemustest rääkides tahaksin esmalt rõhutada, et kaasaegses maailmas nõuab edukus senisest enam paindlikkust. Meie edu üheks tagatiseks on olnud võime viia kiiresti läbi laiaulatuslikke muutusi oma ühiskonnas.
Eesti kogemus näitab, et ehkki riigi väiksus seab piiranguid, avab see ka võimalusi eduks, kui meil vaid on oskust ja julgust. 1990-ndate aastate algul pidi meie taasiseseisvunud riigi juhtkond kiiresti läbi viima arvukalt väga radikaalseid õigus-, haldus- ja majandusreforme. Need lõid aluse ühiskonna põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Tähtsal kohal olid omandireform ning eriti maareform. Samuti mängisid olulist rolli meie riigiasutuste võime tulla toime uute seaduste jõustamisega ning kohtute suutlikkus lahendada vaidlusaluseid küsimusi.
Laiaulatuslikke reforme vajas Eesti selleks, et taastada demokraatlik ühiskonnakorraldus ja parandada inimeste elujärge. Sellest peamisest eesmärgist peaksid lähtuma kõik noored demokraatiad. Selge siht silme ees võimaldab ka vaadata kaugemale liikumisest Euroopa Liidu ja NATO suunal, mis mõnede riikide arvates tundub ehk liiga aeglane. Ent Euroopa Liit ja NATO on vaid vahendid peamise eesmärgi – oma rahva julgeoleku ja heaolu suurendamisel.
Samas on Eesti areng näidanud sedagi, et üheaegselt reformidega tuleb rakendada ka teatud sotsiaalseid kompensatsioonimehhanisme. Toonitan seejuures, et need abinõud peavad olema väga täpse adressaadiga. Siinjuures on tähtis roll täita ka kohalikel omavalitsustel.
Tänases kiiresti muutuvas maailmas nõuab ajaga kaasaskäimine pidevat pingutust, sest paigalseis viib paratamatult tagasiminekuni. Sama kehtib ka meie riigistruktuuride, omavalitsuste ja hea valitsemise tavade edasiarendamise kohta. Oleme mõistnud, et riigi usaldusväärsus kodanike ning ettevõtjate silmis sõltub paljuski tema haldussuutlikkusest.
Eesti jaoks on tähtsal kohal nii innovaatilisus ja modernsus kui ka lihtsus. Oleme püüdnud teha avalikud teenused kõigile kättesaadavaks. Juhindume sellest, et riik peab teenima rahvast ja mitte vastupidi.
Seepärast oleme välja arendanud hulga internetipõhiseid avalikke teenuseid, mis hõlbustavad nii meie kodanike kui ettevõtete suhtlemist riigiga ja vastupidi. Näiteks on seadused, nagu ka nende loomise protsess kerge vaevaga internetist leitavad. Ligi 80% kõikidest maksudeklaratsioonidest esitatakse tänases Eestis interneti vahendusel, hoides seega kokku nii maksumaksjate kui kogujate aega. Interneti kaudu toimiv radikaalne avalikustamine võimaldab ka vähendada korruptsiooni.
Esmakordselt maailmas sai Eestis 2005. aasta sügisel kohalikel valimistel hääletada elektrooniliselt. See on uus etapp demokraatlike valimiste ajaloos, mille tegelik potentsiaal saavutatakse ehk alles paarikümne aasta möödudes. Samuti on küllap paljudele kuulajatele teada, et Eesti valitsus peab juba mitu aastat oma istungeid elektrooniliselt, hoides sel moel kokku aega ja raha ning võimaldades osavõttu ministritele, kes pole füüsiliselt kohal.
Uuendusmeelse ja dünaamilise riigina ei pääse me mööda ohtudest, mida moodsate tehniliste vahendite kasutamine võib kaasa tuua. See võib tekitada lõhed ühiskonda ning luua ebavõrdsed võimalused inimestele, kellel puudub juurdepääs või vajalikud oskused tänaste võimaluste kasutamiseks.
Ühiskonna kui terviku edu sõltub paljuski tema arengust mitte ainult pealinnas ja selle ümbruses, vaid riigi kõige kaugemates maanurkades. Internetipõhiste lahenduste pakkumine toob võimaluse riigiga suhelda koju kätte. Samas peab riik pakkuma tehnika kiirest arengust osasaamise võimalust kõikidele ühiskonnagruppidele. Kui nii mõnelgi pool ollakse mures, et maapiirkonnad ei jõua kiirelt arenevatele linnadele järele, siis Eesti kogemus osutab sihikindla regionaalpoliitika ning omavalitsuste tugevdamise vajadusele kõrvuti muude reformidega.
Meie kogemus näitab, et avatus ja integreeritus maailmaga on väikeriigile olulised nii majanduslikus kui poliitilises mõttes. Tugevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus tagab tunduvalt paremad võimalused oma väärtuste ja huvide eest seista.
Kuuludes Euroopa Liitu on kasvanud meie turg ja avanenud palju uusi võimalusi ettevõtjatele. NATO liikmelisus on andnud julgeolekugarantii, millega võrreldavat pole meie ajaloos varem olnud. Teatud mõttes on mõlemad organisatsioonid nagu magnetid, mis tõmbavad stabiilsust ja heaolu suurendades enda poole. Oma kogemusele toetudes pooldame põhimõtteliselt nende organisatsioonide laienemist, ent selleks peavad olema täidetud vajalikud tingimused.
Head sõbrad,
Eesti on tähelepanelikult jälginud sündmusi Musta mere regioonis ning tervitanud rõõmuga sealseid demokraatlikke arenguid. Paljuski on meile teie mured riigi ülesehitamisel tuttavad. Oleme viimase viieteistkümne aasta jooksul omandanud hulga kasulikke kogemusi demokraatliku riigi ülesehitamisel ja viimisel Euroopa Liitu ja NATO-sse. Oleme neid kogemusi meeleldi valmis jagama teistega.
Demokraatia kinnistamine on võimalik ainult siis, kui rahval on veendumus ja tõsine tahe selle nimel tööd teha. Demokraatlikku ühiskonda on võimatu saavutada üleöö ning seda ei saa importida. Küll aga saavad teised riigid olla toetavas rollis ning pakkuda konkreetset abi valdkondades, kus seda vajatakse. Usun, et ühel või teisel moel saavad oma abi ja toetust Musta mere regioonile pakkuda kõik Läänemere piirkonna riigid.
Lõpetuseks tahaksin soovida meile kõigile kindlat meelt, sihikindlust ja kannatlikkust demokraatia arendamisel ning oma riigi ja rahva heaolu suurendamisel. Ja mis peamine – ärgem alahinnakem dialoogi oma rahvaga.
Tänan tähelepanu eest.
|
| |
|
vpk.ee
