| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Horvaatia Vabariigi presidendi T. E. hr Stjepan Mesic’ i ja proua Milka Mesic’ i pidulikul õhtusöögil Eesti Vabariigi presidendi ja proua Ingrid Rüütli auks 8. veebruaril 2006 Zagrebis08.02.2006
Austatud härra president,
austatud proua Mesic,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Lubage mul tänada Horvaatia Vabariiki küllakutse eest. Enda, oma abikaasa ning kogu delegatsiooni nimel tänan teid, härra president, südamliku vastuvõtu eest.
Teie sõbralik rahvas ja kiiresti edasi tõttav riik on jätnud meile väga sügava mulje. Katsumusterikas ajalugu ei jaga kellelegi armuande, kuid kindlasti on see teravdanud pilku õige tee ja sõprade leidmisel. Loodus on Horvaatiale palju kinkinud. Siin leiab nii mägesid, maalilist mererannikut kui ka arvukalt saari. Horvaatias veedetud päevade jooksul oleme mõistnud, miks teie rahvas kutsub oma kodumaad “meie kaunikeseks” ja miks on just need sõnad esimesteks teie rahvushümnis.
Minu visiit Horvaatiasse on jätkuks teie visiidile Eestisse, mis toimus aprillis 2003. Selle visiidi ajal ütlesite te avalikkusele, et Eesti ja Horvaatia peavad mõlemad kaasa aitama, loomaks parem ühendus Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel. Jagan teiega seda seisukohta ja täna olemegi siin selleks, et seda tööd jätkata.
Sellel põhjusel saadavad mind käesoleval visiidil nii ministrid kui ka äridelegatsioon. Olen kindel, et siin sõlmitud kontaktidest sünnib tublisti kasu, mis väljendub meie riikide vahelise suhtlemise tihenemises ja teineteise põhjalikumas tundmaõppimises.
Majandussuhete arendamise ühe olulise valdkonnana näeme kindlasti turismi. Meile teeb heameelt Horvaatia turistide kasvav huvi Eesti kui sihtpunkti vastu. Ka reisid Horvaatiasse koguvad Eestis aina rohkem populaarsust.
Härra president,
Eesti toetab Horvaatia püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO integratsioonis. Oleme veendunud, et see suurendab stabiilsust ja heaolu kogu Euroopas. Liitumise perspektiiv aitas omal ajal Eesti ühiskonnas kaasa ulatuslike reformide läbiviimisel. Ühtlasi keskendas see kogu riigi administratsiooni tegevuse ja eesmärgid.
Omandasime sellest protsessist väärtusliku kogemustepagasi, mida oleme valmis Horvaatiaga jagama. Meile avaldab sügavat muljet, millise tõsidusega on Horvaatias juba võetud käsile teadmistepõhise ühiskonna ning aja- ja loodussäästliku e-valitsemise ülesehitamine.
Arvatavasti olete minuga nõus, et meie riikide pürgimus Euroopa Liidu ja NATO suunal on olnud teadlik ja läbikaalutud valik. Meie mõlema jaoks on see determineeritud meie ajaloolise kogemusega ja tänase poliitilise tegelikkuse analüüsiga. Me ei saa enam endale lubada Teise maailmasõja järgsete aastate pealesunnitud isoleerituse ja hääletu pealtvaataja rolli kordumist.
Need integreerumisprotsessid kindlustavad meie julgeolekut, avardavad majanduse võimalusi ja parandavad elanike üldist heaolu. Aga südamesse jääb närima üks küsimus: mis saab meie keelest ja elulaadist, meie kahest väikesest rahvast ühises Euroopa ookeanis, kus meil tuleb navigeerida. Kuidas jääda iseendaks nii mitmekesises ja nõudlikus keskkonnas?
Neist aspektidest lähtudes pean kahe väikese riigi omavahelist koostööd väga oluliseks. Me tugineme teadmisele, et riigi elujõu allikaks on rahvaarvust vahest enamgi kultuuripärand, vaimujõud ja haridus. Jagades seda arusaama, saame teineteist toetada ja abistada. Eestil ja Horvaatial on ju ellujäämise kogemusi, mida teistelegi jagada. Ütlen seda kõike siin Zagrebis eriti lootusrikkalt Nikola Tesla, Horvaatiast võrsunud ja kogu maailmas olulise suure teadusemehe väärikal juubeliaastal.
Küllap teate ka, et Eestil on traditsiooniliselt tihe koostöö nii Balti kui ka Põhjala riikidega. Meie jaoks on Põhja-Balti liin jätkuvalt oluline ja kindlasti pakub selline regionaalne koostöö huvi Horvaatiale, kuna paljut sellest on võimalik rakendada ka Balkani poolsaarel.
Härra president!
Tänapäeval on vahemaad vähenenud. Meievaheline kaugus kilomeetrites on jäänud samaks, kuid tehnoloogia saavutused võimaldavad suhelda üksteisega, nagu viibiksime samas ruumis. Tuleb vaid leida ühine suhtluskeel.
Erinevate kultuuride, elulaadide ja mõtteviiside vastastikune koostoime on inimkonna loovuse allikas. Tehnoloogiad standardiseeruvad, kuid kultuurid individualiseeruvad. Ja nendevahelised erinevused ei tõuka, vaid tõmbavad üksteist. Selle protsessi kõige väärtuslikumaks kõrvalsaaduseks on stabiilsus ja julgeolek. Seetõttu - olles veendunud, et meil teiega see ühine keel on leitud - vaatan ma optimistlikult tulevikku.
Tahan uskuda, härra president, et üheskoos oskame arendada harmoonilist partnerlust, edendada meie kahe rahva vahelist lävimist ja pingutada selle nimel, et suudaksime toime tulla meie ajastu probleemide ja väljakutsetega.
Palun kõigil ühineda toostiga Horvaatia Vabariigi presidendi ja proua Mesici isikliku õnne, Horvaatia õitsengu ning meie kahe riigi ja rahva vahelise koostöö tugevdamise auks.
Teie terviseks!
|
| |
|
vpk.ee
