| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President konverentsil ''Koolivõrk - hariduse kvaliteet ja kättesaadavus'' 28. aprillil 2005 Rahvusraamatukogus28.04.2005
Austatud konverentsist osavõtjad!
2003. aastal allkirjastatud ühiskondlik lepe seadis pikaajalised sihid Eesti haridussüsteemi uuendamiseks. Siit tulenevalt esitas haridusfoorum aasta tagasi konkreetsed ettepanekud ja tegevuskava, millest nii mõndagi on juba haridus- ja teadusministeeriumi poolt rakendamisel.
Pean siinjuures väga oluliseks, et tulevikukavad lähtuvad hariduse kättesaadavusest ja kvaliteedist, kokkuvõetuna põhimõttesse ''igal lapsel on õigus heale ja huvidekohasele haridusele''. Loodan, et ühiskondliku leppe protsessi tänane keskendumine koolivõrgu teemale seab esiplaanile just selle põhimõtte.
Oleme Eestis juba mõnda aega püüdnud vastata küsimusele, kas liikuda edasi haridusliku võrdsuse ja võimaluste hajutamise või hoopis nende kontsentreerimise teed. Üheks argumendiks on seejuures olnud, et suures koolis on õpetamine odavam. Kuid oleks sobimatu lähtuda niisugusest mõtteviisist hariduskorralduse puhul, sest siin võib kokkuhoid osutuda hoopis ressursside raiskamiseks.
Haridusel ja koolivõrgul on riigi jaoks strateegiline tähtsus. Ometi suletakse Eestis igal aastal õpilaste vähesuse tõttu mõned koolid, ehkki selleks puuduvad kindlad kriteeriumid. Alati ei ole koolivõrgu kujundamisel arvesse võetud sedagi, et korralik haridus oleks kättesaadav kõikjal Eestimaal. Samuti peab haridussüsteem olema nii paindlik, et inimene saaks mis tahes eluhetkel ümber või juurde õppida.
Sellest eemärgist lähtuvalt peaksime püüdma eri koolitüüpe paremini integreerida. Praegune koolivõrk on mitme haldajaga ja liiga jäik, et võimaldada õpilasel kord valitud haridusteelt sobivamasse õpivormi üle minna. Kindlasti ei saa pidada normaalseks sedagi, kui kutseõppesse läheb vaid 25% põhikooli lõpetanutest. Soomes näiteks on see protsent 60.
Koolil on haridussüsteemis kahtlemata väga oluline osa, aga oma osa on ka ühiskonna kõigil teistel institutsioonidel. Nende tõhusal koostoimel võiksid kõik Eesti koolid kujuneda väga headeks koolideks. Haridusfoorum pakubki suurepärase võimaluse arutada, kuidas saavutada seda olukorras, milles me praegu oleme.
Suuresti sotsiaalsete probleemide tõttu lahkub põhikoolist enne lõpetamist väga palju õpilasi. Siin saab riik peredele appi tulla, luues õpilaskodusid, pakkudes tasuta koolitoitu ja huviharidust. Samas suureneb ka koolile langev vastutus selle eest, et seal oleks isiksuse arenguks soodne keskkond, kus säilib noore inimese avastamishuvi ümbritseva maailma ja ka iseenda vastu.
Olen veendunud, et tervikuna on Eesti haridus üsna hea. Seda näitavad ka mitmed rahvusvahelised võrdlusandmed. Ise oleme oma haridussüsteemi suhtes ülikriitilised ja ehk ka selle tulemusel oleme tõtanud seniseid põhimõtteid tihti ennatlikult revideerima. Paraku võib nii sündida kasu asemel hoopis kahju, kui toorest ideed tõtata ellu viima, seda asjaosalistega arutamata ja tulemusi prognoosimata.
Läbitöötamata reformide käivitamine suurendab asjaosaliste ebakindlust ja vähendab toetust kavandatule. Pidevate muudatustega muutub häguseks ka kohustuste ja vastutuse jaotamine riigi, kohaliku omavalitsuse ning kooli ja lapsevanemate vahel.
Oma ühiskonna arengu nüüdsel etapil vajame põhjalikult kaalutud ja läbiarutatud uuendusi. Kui arutluste tulemusena on ühisosa kujunenud, toetavad uuendust ka asjaosalised. Oluline on, et edasine haridusuuendus ei sõltuks ainult haridusministeeriumi tegevusest, vaid mitme ministeeriumi ja ametkonna koostööst.
Kindlasti tuleb hoida kõike seda head, mis meie hariduses olemas on. Need on pikaajalised traditsioonid, head õpetajad, õpihuvilised lapsed ja motiveeritud lapsevanemad. Me ei saa taganeda eesmärgist, et Eesti kõigis piirkondades peab saama kvaliteetset haridust ning ülimaks põhimõtteks jääb lapse huvide järgimine. Soovin teile selleks palju jõudu!
|
| |
|
vpk.ee
