| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti Panga eurokonverentsil 2004 Tallinnas, "Estonia" teatrisaalis 3. mail 200403.05.2004
Austatud konverentsist osavõtjad,
lugupeetud daamid ja härrad!
Tänan Eesti Panka kutse eest ning au eest olla selle konverentsi avakõneleja! Kõigepealt soovin õnne ja jõudu Eesti Pangale, mis oma 85. sünnipäeval on parimas töövormis ja arenev institutsioon. Keskpanga aastapäeva puhul ja Eesti astumist Euroopa Liitu tähistades soovime ühtlasi veidi laiemalt analüüsida Eesti positsiooni ja võimalusi Euroopa tegevuskeskkonnas.
Teame, et laps vajab turvalist kodu ja hoolivat perekonda, et sirguda täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks. Nii ootab ka kodanik riigi institutsioonidelt stabiilsust ja vastutustunnet, mis tagaks inimese parimaks toimimiseks vajaliku turvalisuse ja kindluse tuleviku suhtes.
Võime julgelt öelda, et Eesti Pank on stabiilse tegutsemisraamistiku looja rolli hästi täitnud. Eesti kroon on stabiilne, turvaline ja usaldusväärne raha. Oleme seda harjunud pidama Eesti majanduse edukuse üheks alustalaks. Arvamusküsitlused on aasta-aastalt kinnitanud ka rahva kõrget usaldust Eesti Panga vastu. Usun, et me ei pea ka edaspidi pettuma.
Täna elame Euroopa Liidus. Veel on see tunne nii värske, et me ei ole jõudnud sellega harjuda. Veel ei ole täitunud kõik meie lootused ega hajunud kõik meie hirmud. Elevil hingega olevikus elades peame aga vaatama ka tulevikku.
Võime loota, et mõne aasta pärast avaneb Eestil võimalus võtta kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. See on loomulik samm, mis kinnitab ja tugevdab Eesti kuuluvust Euroopasse. Ka euro pangatähtede ja müntide kujunduses peegeldub ühtaegu Euroopa ühtsus ja liikmesriikide rahvuslik eripära. Juba lähemal ajal peaksime hakkama arutama, millise sümboolikaga kaunistame Eesti euromüntide tagaküljed.
Euroopa kodanikena seisab Eesti inimestel ees veel mitmeid muutusi: uute võimalustega kaasnevad uued nõuded ja tihenev konkurents, milles püsimine nõuab pidevat pingutust ja uuendusvalmidust.
Hiljuti Emori poolt läbi viidud Eesti elanike väärtushinnangute uuring peegeldab nihet ühiskonnas: oleme vähem valmis muutusteks ja pigem hindame olemasolevat ja stabiilsust. Kas peaksime nägema selles märke, et Eesti hakkab muutustest väsima? Kui viis aastat tagasi uskus iga teine küsitletu, et uus aasta tuleb parem kui eelmine, siis 2003. aasta lõpuks oli optimiste vaid veidi enam kui kolmandik. Püüame hoida olemasolevat tööd ja suhteid, kõike tuttavat ja traditsioonilist. Eestlane on läbi aegade muutuvas keskkonnas hakkama saanud, aga meie kohanemisvõime on rohkete katsumuste vili. Seepärast iseloomustab meid ka alalhoidlik ja kaalutlev loomus.
Eelmisel nädalal avaldas Maailma Majandusfoorum andmed, et Eesti on kõige konkurentsivõimelisem Euroopa Liiduga ühinev riik. Siiski - ka konkurentsivõime osas on meie põhjanaabrid jäänud meile innustavaks eeskujuks. Eesti puhul tõsteti esile infoühiskonna arengut, avatud turumajandust, finantssektori arengut ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti. See näitab, et oleme teinud õigeid otsuseid.
Konkurentsivõime säilimine ei ole iseenesestmõistetav, vaid eeldab püsivat pingutust nii avalikult kui ka erasektorilt. Peame oskama hoida oma inimesi ning luua neile tegutsemiseks ja arenguks mitmekülgse infrastruktuuri. Selleks on vaja ellu viia ja lõpetada mitmeid reformiplaane.
Me ei saa seniseid tegematajätmisi lõputult edasi lükata või tehtud vigu eirata. Samas ei tohi teha kiirustades vildakaid plaane. Me ei tohi lasta häid mõtteid raisku minna vaid seetõttu, et need on uudsed või eeldavad elluviimiseks senisest enam koostööd. Et kindlustada Eesti rahva püsimajäämine ning meie laste heaolu, vajame senisest veelgi enam ühtekuuluvustunnet ja koostöövaimu, jätkuvat tahet leida ühishuvi ja selle nimel tegutseda.
Kuid konkurentsivõime ei ole eesmärk omaette - see näitab vaid edasiseks arenguks saavutatud stardipositsiooni. Igal hommikul kõlab uus stardipauk, ja me ei tohi enne finišit väsida.
Euroopa Liidu kodanikena suurenevad meie soovid ja ootused - mitte kõik neist ei pruugi kiiresti täituda. Võimalik, et tulemuseks on kahtlus või isegi pettumus oma võimetes. Nüüd vajame ausust, et endale tunnistada: Eesti ühiskond ei saa Lääne-Euroopaga võrreldes jõukaks mitte täna ega homme, vaid paljude aastate pärast.
Eesti majandus peab kasvama jätkusuutlikult ja tasakaalustatult ning kiiremini kui meist paremal järjel olevate riikide majandused. Samas peame suutma leida ja rakendada üha uusi kasvuallikaid. Peame väga täpselt teadma oma soove, arendama oma eeldusi ja otsima üha uusi võimalusi. Nii võime Eesti väiksust kasutada meie tugevusena ja loota liikmelisusest Euroopa Liidus järelejõudmisprotsessi kiirendajat.
Võib-olla on tõesti õigus Eestis elanud filosoofil, krahv Hermann Keyserlingil, kes ütles: "lühim tee iseendani viib ümber maailma". Aga teekonda ümber maailma alustame ju alati kodusest Euroopast.
|
| |
|
vpk.ee
