In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Maailma Majandusfoorumil 16. septembril 2002 Salzburgis
16.09.2002


Härra liidupresident,

hea on jälle Salzburgis olla ja nii töises meeleolus sügishooaega alata.

Tänan teid kutse ja meeldiva õhkkonna loomise eest.

Austatud foorumil osalejad!

Kopenhaageni tippkohtumiseni ei ole tõesti palju aega jäänud. Mõne kuuga tuleb sõlmida veel sõlmimata niidiotsad ja harutada lahti viimased keerulised sõlmed, et Kopenhaagenis ei peaks tegemata töö pärast häbenema. Aga valmis peavad liitumisläbirääkimised Kopenhaageniks saama, sest me ei tohi kogu senist pingutust lasta tühja joosta. Tuletagem meelde, et põhitöö on tehtud, kümned peatükid läbi vaieldud, selja taga on pikk distants ja pole mõtet seda tagurpidi uuesti läbida.

Kui küsite, mis ohtusid võib läbirääkimiste lõpusirgel veel olla, siis minu meelest oleks selleks kõrvalekaldumine kokkulepitud ajagraafikust. Teame kõik, et liikmesriikide vahel on veel lahendamata Euroopa Liidu poliitika ja tuleviku seisukohalt olulisi küsimusi, Saksamaal tulemas valimised jne.

Olen kuulnud öeldavat, et seitsmeaastase protsessi paarikuine hilinemine ei pruugigi kuigi kahjulik olla.

Minu meelest ei ole meil õigust hilineda päevagi! Selles laienemise faasis viiks sellinegi viivitus ennustamatute poliitiliste tagajärgedeni. Samasugust kahju võivad kahtlemata tekitada ka ülepeakaela tormates tehtud otsused.

Läbirääkimiste õigeaegne lõpetamine on Euroopa Liidu laienemise toetamiseks ülimalt oluline. Mitmetes kandidaatriikides on toetus Euroopa Liiduga ühinemisele vaid pisut üle 50%. Iga mõttetu viivitus annaks sellele toetusele tõsise löögi olenemata sellest, millest sisuliselt viivitus tekkis.

Läbirääkimistaktika põhitõde on, et keerukaimate kompromissideni jõutakse tihti alles siis, kui kell kukkuma hakkab. Kui aga nihutame tähtaegu, liiguvad määramatusse ka lahendused ja nende saavutamise teed. Nii võib jõuda olukorrani, kus kellad seinal on küll seisma pandud, aga aeg tiksub edasi meie kahjuks ja tagasi võtta pole seda enam kusagilt.

Praegu mõeldakse juba sellele, millal viia kandidaatriikides läbi rahvahääletused Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ükskõik, millist loogilist jada me referendumite korraldamiseks ka üles ei ehitaks, on Laekenis kokku lepitud ajagraafikus püsimine ja läbirääkimistel saavutatu võtmetähtsusega. Nii poliitikutel, kui ka ametnikel ja ajakirjanikel tuleb selgitada rahvale liitumise plusse ja miinuseid nagu ka Euroopa Liidu toimemehhanismi.

Aga ma olen optimist, sest Taani praeguse Euroopa Liidu eesistujana on seadnud endale ja meile täpse eesmärgi, mille poole eesistujal, liikmesriikidel ja kandidaatriikidel ühiselt tuleb liikuda. Eestil ei ole senise protsessi jooksul oma partneritele midagi ette heita. Kõik me tegutseme oma huvidest lähtudes ning taotleme siiski sama eesmärki.

Kui täidame igaüks oma osa kokkuleppest, siis on tuleva aasta suve hakul edukate kandidaatriikide kodanikel võimalik oma tahet referendumil väljendada, liikmesriikide parlamentidel hinnata tulemust lepingute ratifitseerimise kaudu. Euroopa ees seisaks siis võimalus tunda end väärika tervikuna, mil tohutu potentsiaal arenguks.

Tahan meelde tuletada lähiminevikku. Eelmise kümnendi alguses seisis Eesti ja suur osa muust Euroopast teadmatuses, kuhu ajalugu pöörab. Tahe oli meil küll tugev ja selge, aga teekaardist või ajagraafikust polnud veel juttugi. Nüüd oleme ju võrreldamatult paremas olukorras! Teadkem siis, et palju keerulisemaid olukordi saab ja on lahendatud, ning praegu meie ees avanenud lõpusirge tuleb võistkonnana läbida, sest aeg fikseeritakse viimase finišijoone ületaja järgi.

Distants ei ole veel läbi, aga kasutaksin juba praegu seda head võimalust, et tänada Euroopa Liidu Komisjoni laienemisvolinik Günter Verheugeni kaudu. Kuigi Komisjoni laienemise eduraporti avaldamiseni on veel aega, usun seda kinnitavat, et laienemine on kursil ja graafikus. Kui mõnel kandidaatriigil peakski tulema ettenägematuid takistusi, siis, nagu seni oleme näinud, on Euroopa Liidu komisjon esimene, kes laitmatult oma kohust täites teeb kõik võimaliku eesmärgist kinni pidamiseks. Seda on hea teada ka neil kolleegidel siin, kelle riikidel veel lõpusirge käsil ei ole või tee alles algamas. Komisjon kehastab Euroopat partnerina nii, nagu me Euroopalt ootame. Asjalikult, võrdväärselt, asjatundlikult ning usaldusväärselt.

Ja veel üks seik, kui lubate, mis puudutab kõhklusi laienemise-liitumise suhtes. Kõigil meil on oma muresid ja probleeme Euroopa Liidu laienemise erinevates valdkondades. Mina näiteks olen põllumajandusega eluaeg tegelenuna üsna skeptiline kandidaatriikidele tehtud pakkumiste suhtes põllumajanduse peatükis. Pean oluliseks, et riikidele eraldatavad kvoodid võimaldaksid toita oma rahva. Kindlasti on vajalik arvestada ka riikide eripära. Sellest kõigest räägime läbirääkimistel veel üsna tõsiselt.

Aga samas ei tohi tervikut silmist lasta. Tervik ja tegelikkus on aga see, et näiteks Eesti ühes idapoolsemas, Räpina vallas, tehakse plaane, kuidas Euroopa Liidu piiriveekogu Peipsi järve seisundi parandamiseks teha rohkem koostööd Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Inimeste mõtted on juba homses Euroopa Liidus. Tulevikku laotakse kivi-kivilt ja ettenägelikult rohujuure tasandil. Meil ei ole õigust seda oma ametites mitte näha.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee