| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Eesti Päevaleht 12. veebruaril 200512.02.2005
PRESIDENT ARNOLD RÜÜTEL MÕISTAKS STALINISMI HUKKA
Eesti riigipea Arnold Rüütel avab, milline on tema Vene kolleeg Vladimir Putin inimesena
Arnold Rüütel leiab, et kommunismi kui filosoofilist maailmavaatelist mõistet ei saa hukka mõista, küll aga stalinismi, mille kuriteod olid konkreetsed.
Kas peate oma jaanuarikuist Moskva-visiiti õnnestunuks?
Jah, muidugi. Saime kohtumisel pikalt käsitleda lähiajaloo-teemasid - võimalik, et oluline osa faktidest, mida välja tõin, oli Putinile uudiseks. Rääkisime pikalt ka majanduskoostööst. Loomulikult oli teemaks ka piirileping.
Pärast teie kohtumist hakkas avalikkuses ringlema kaks versiooni räägitust. Teie ütlesite, et Putin on valmis kaaluma MRP tühistamist, aga Putin ise tuli välja oma tõlgendustega. Kes keda valesti mõistis?
Ma ei näe sellist vastandumist. selle kohtumise osas pole minu hinnangul olnud Eesti ja Venemaa presidendi vahelisi vääritimõistmisi. Kui tähelepanelikult lugeda Vene riigiametnike kirjeldusi, näete, et need ei püüa ümber lükata minupoolseid kirjeldusi kohtumisel kõneldust. Venemaa poolt väljendatud seisukohtades keskendutakse hoopis sellele, kuidas Moskva sooviks kohtumisel kõneks olnud teemade osas täpsustatult edasi liikuda. Loomulikult täheldame siin erinevusi Eesti seisukohtadest. Nagu riigipeade kohtumistel tavaks, rääkisime president Putiniga ka MRP hukkamõistmisest üldisemalt ja põhimõtteliselt. Selle käsitlemine kas ajaloolises või juriidilises kontekstis lisandus alles hilisemates Venemaa ametnike kommentaarides, kuid ei annulleeri kuidagi kohtumisel räägitut. President Putin isiklikult pole minu andmetel meie kohtumist seni kommenteerinud.
Mida tähendaks see, kui Venemaa mõistaks MRP ametlikult hukka?
See vähendaks kindlasti pingekoldeid Venemaa suhetes Balti riikidega ning võimalik, et ka ülejäänud Euroopa Liiduga. Kasu saaks sellest kõik osapooled. Nõukogude perioodil moonutati ajalookäsitlust põhjalikult. Tõe avalik tunnistamine aitab kaasa iga ühiskonna demokratiseerumisprotsessile, ka Venemaal.
Pärast teie kohtumist Putini ja Aleksius II-ga öeldi, et teile olnuks mugavam, kui kaasas olnuks veel mõni Eesti esindaja. Miks te ei võtnud kedagi kaasa?
Mina oleksin hea meelega suursaadiku kaasa võtnud. Tegime ka ettepaneku, kuid seda ei peetud vajalikuks. Aga kohtumine oli ikkagi vajalik. Ja ma usun, et ühe või teise riigi seaduslikult valitud riigipeadele on antud ka volitused riiki esindada.
Tegite kohtumisel Putiniga ka ettepaneku, et piirilepingu võiks allkirjastada välisministrite tasandil. Miks just nii?
Piirilepe on tehniline dokument ja selle võiksid allkirjastada välisministrid ajal, kui Vene välisminister tuleb Eestisse. Siis on ehk võimalik, et saame 10. mail Moskvas vahetada juba ratifitseerimiskirju.
Putinit kirjeldatakse Eestis kui salakavalat ja autoritaarset riigijuhti. Teie saite temaga vestelda enam kui kaks tundi - millise mulje ta inimesena jättis?
Teda võiks iseloomustada kui efektiivse tööstiiliga tahtejõulist liidrit, kellel on selgelt olemas oma visioon sellest, millises suunas Venemaad arendada. Kuna Venemaa on suurriik, tähendab sellise visiooni elluviimine alati lugematut hulka huvide ristumisi nii sise- kui ka välispoliitikas. Nendega toimetulemiseks peavad olema tugevad närvid ja suur enesekindlus, mis on president Putinil kahtlemata olemas.
Millal te lõpuks teatate oma otsusest, kas lähete 9. mail Moskvasse või mitte?
Eestis on selle küsimuse üle toimunud väga asjalik arutelu. See on hea, sest seeläbi on lähiajaloo küsimused veel kord üle räägitud - paljude inimeste jaoks olid need varem kas unustusehõlma vajunud või noorem põlvkond ehk ei olnud Eestis aset leidnud sündmustest kuulnudki. 9. maini on veel päris palju aega.
Kas te ei karda, et viivitades kaotate aega, mida teie Läti kolleeg kasutab selgitustööks?
Kasutame seda aega praegu väga hästi ära - suurem, laiem üldsus ka väljaspool Eestit teadvustab endale tõde sellest, mis siin ikkagi juhtunud on. Kui oleks kohe praegu ära öeldud, et kas sõidame või ei sõida, oleks see küsimus kõrvale pandud.
Läti president osutas Päevalehes, et juhul kui mõni Balti riikidest ei lähe 9. mail Moskvasse, võib see kaasa tuua etteheited, et me toetame natsirežiimi.
Kindlasti on selline oht olemas. Seetõttu peame tõsiselt tööd tegema, et selgitada üldsusele - nii Venemaale kui ka Euroopa Liidule -, mis tegelikult on toimunud. Et Balti riigid ja Eesti ei ole olnud mingid fašismi toetajad või selle eest võitlejad, vaid et meie ja meie esiisad võitlesid iseseisvuse, mitte fasŠismi eest.
Saksa ajaleht Tagesspiegel kirjutas äsja, et Venemaa president Vladimir Putin on valmis 9. mail Moskvas tagastama Eesti presidendile ametiraha.
Väga rõõmustav.
Ütles ta seda teile isiklikult?
Mina ei küsinud seda ametiraha ja mitte juhuslikult. Me ootame Venemaalt sellist sammu ammu, aga presidendi isikus seda küsida ei ole õige.
Käisite jaanuaris Auschwitzis. Kui reaalseks peate, et kommunismi kuritegusid hakatakse Lääne-Euroopas samavõrd teadvustama ja hukka mõistma kui natsismi omi?
Usun, et see arusaam süveneb. Võib eeldada, et ennekõike käsitletakse neid stalinistliku N Liidu kuritegudena. On reaalne hukka mõista need konkreetsed kuriteod, mis sel ajal N Liidu osalusel toime pandi.
Nii et saavutada stalinismi hukkamõist ja võrdsustamine natsismiga on lihtsam kui kommunismi puhul?
Ma ei tahaks neid kahte täiesti eraldada. Aga stalinismi kuriteod on väga konkreetsed - meenutagem surmalaagreid, kõiki neid Baltikumis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid, mille eest ei ole süüdlasi tänini karistatud. Kui aga rääkida üldisemalt kommunismist, siis vaevalt, et selle hukkamõist nii kiiresti realiseerub. Demokraatlikes riikides on kommunistlikke parteisid - ja neid ei ole keelustatud. Kommunismi kui filosoofilist maailmavaatelist mõistet ei saa ju hukka mõista.
Millal langetate otsuse, kas kandideerida presidendiks teiseks ametiajaks?
Praegu on otsuse tegemiseks vara. Ükskõik kumba pidi välja öeldud otsus käivitaks kampaania ning võtaks tähelepanu Eesti elu sisulistelt küsimustelt. Kaldun arvama, et 2005. aastal minult sel teemal uudiseid ei tule.
Aga kas tervis peaks vastu teise ametiaja?
Mul pole tervise suhtes mingeid kaebusi - ma ei ole ainsatki päeva haiguse tõttu puudunud töölt, mõnelt reisilt või ürituselt. Ma isegi ei suuda meenutada, mis aastal ma viimati gripis olin.
Kuid kas teil ei tule mõnikord pähe mõte, et sellise pingelise elu asemel oleks parem pensionipõlve pidada?
Jah, see oleks väga meeldiv.
Võimuliidu koalitsioonileping lubab kehtestada presidendi otsevalimised. Te ju toetate seda?
Olen presidendi otsevalimistele korduvalt toetust avaldanud. Kui mõned poliitikud on muretsenud, kas rahvas on ikka selleks valmis, pole siin minu jaoks küsimust. Ma usaldan rahvast.
Kuid kas otsevalimistega ei või süveneda rahva pettumus poliitikas? Kandidaadid lubavad valimiskampaanias rohkem kui on presidendi tegutsemisvabadus. Ja kui presidendi käed jäävad hiljem lühikeseks, tunnevad inimesed end petetuna.
Presidendiks tuleb valida inimene, kes tegutseb põhiseaduse alusel ehk ei anna ka lubadusi, mida ta täita ei suuda. President saab ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutada oma arvamuse avaldamise teel. Presidendi arvamus omab ühiskonnas mõju siis, kui ta on piisavalt autoriteetne - kui autoriteeti pole, siis arvamused mõju ei avalda.
Mis teid tänases Eestis enim rõõmustab, mis kurvastab?
Heameelt teeb, kui inimestel hästi läheb, elamisest rõõmu tuntakse ning Eestimaal elu edeneb. Kurvaks teevad tagasilöögid, olgu need põhjustatud loodusjõudude poolt või kaaskodanike hoolimatusest ja mõtlematusest. Me vajame usku, lootust ja armastust nii iseenda kui ka teiste suhtes - see on aegumatu ja üldinimlik tõde.
Külli-Riin Tigasson
|
| |
|
vpk.ee
