| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele ''Vesti Nedeli'' 29. detsembril 200429.12.2004
Kuidas Teie hindate lõppevat aastat? Millised selle aasta sündmused olid Teie jaoks tähtsaimad?
See oli vastuoluline aasta, kuhu mahtus nii edusamme kui möödalaskmisi. Kindlasti polnud see kerge aasta ei Eestile ega kogu maailmale. Ent üks lõppeva aasta õppetund võiski olla see, et kergeid aastaid globaliseeruv maailm meile ilmselt enam ei paku. Saime mitme kogemuse võrra rikkamaks. Loodetavasti suudame nende najal seniseid edusamme jätkata ja mõningaid edaspidiseid möödalaskmisi vältida.
Kooliõpikutesse jääb lõppeva aasta kohta peatükk NATO ja Euroopa Liidu laienemisest. Loodan väga, et tulevikus võiksime öelda, et 2004. aasta oli selgeks pöördepunktiks Eestimaa inimeste elatustaseme ja meie rahva demograafiliste näitajate paranemisel. Meid ümbritseb rahutu maailm, kuhu kuuluvad nii Beslani pantvangikriis kui Kagu-Aasia maavärin. Loodetavasti tahame ja oskame seda enam hinnata ja hoida koduse Eestimaa elu stabiilset ja rahulikku arengut.
Milliseid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi toob Teie arvates lähitulevikus Euroopa Liiduga ühinemine?
Meie teadlased on koostanud sel teemal mitu tulevikustsenaariumit. Usun, et reaalseks osutub neist mõni selline, mis jääb kõige optimistlikuma ja kõige pessimistlikuma vahepeale. Lõppenud aasta üks kogemus oli seegi, et astumine Euroopa Liitu ei tähendanud suurt elumuutust või näiteks dramaatilist hinnatõusu. Loodetavasti samamoodi stabiilse arengu teel suudame püsida ka edaspidi.
Mured, millega Eesti võib lähiaastail silmitsi sattuda, tekiks ilmselt ka ilma Euroopa Liiduta - olgu siinkohal toodud näitena jätkuv tööjõupuudus või probleemid hariduskorralduses ja sotsiaalvaldkonnas. Need on aga samas tekkinud eelnevate aegade tagajärjel ning Euroopa Liitu kuulumine aitab Eestil leida neile loodetavasti kõige paremaid lahendusi.
Loomulikult on Eesti tihedalt seotud erinevate suundumustega kogu Euroopas. Nii positiivsed kui negatiivsed arengud majanduses, keskkonnakaitses ja teistes valdkondades mõjutavad kiirelt ka meid. Juba praegu saame öelda, et Euroopa Liit on aidanud meil luua uusi töökohti ja regionaaltoetuste abil leida uusi arenguvõimalusi. Euroopa Liidus kehtib põhimõte - riik ja ühiskond peavad arenema tervikuna kõikides piirkondades, mitte ainult üksikutes suurtes keskustes. Seepärast usun, et Eesti saab olulise täiendava tõuke oma arengu tasakaalustamiseks.
Edaspidi Euroopa Liiduga seonduvatest muutustest peaks näiteks eurorahale üleminek ja Schengeni ruumi viisavabadus toome meile eelkõige uusi võimalusi. Selge on aga, et tänapäeva rahutus maailmas on stabiilsuse ja tasakaalu saavutamine võimalik vaid pidevalt tööd tehes.
Eesti Vabariigi osalemine Iraagi sõjas tekitas ühiskonnas teravat poleemikat. Kas Teie arvates hind, mida Eesti on sunnitud maksma Iraagi demokraatia ülesehitamise eest, ei ole meie väikese rahva jaoks liiga kõrge?
Poleemika tekkimine selles küsimuses on mõistetav, samasuguseid diskussioone näeme ka teistes riikides. Loomulikult on poliitikutel, kes selliseid keerulisi otsuseid peavad tegema, kohustus oma rahvale neid põhjalikult selgitada.
Kahe tubli noormehe kaotatud elu on väga kõrge hind. Tõsiasi on aga ka see, et julgeolekut ei saa peenrahaks jagata ning kaalu peale kahte hunnikusse laduda, et siis näha, kas hind sobib või võiks see olla kümnendiku võrra madalam. Iraagis teenivad mehed usuvad, et seal kaitsevad nad ka Eesti julgeolekut. Usun, et nii see ongi. Ilmselt kõige parem tunnustus meie sõduritele on see, kui pärast valimisi võiksime tõepoolest näha kogu Iraaki rahumeelse demokraatliku arengu teel.
Millised on olulisemad ülesanded, mida püstitab Eesti Vabariigi ees aasta 2005?
Algaval aastal seisab meie ees ülesanne, millel on palju tahkusid: peame leidma, kuidas riigi poliitika keskmesse asetuks Eesti inimene kui meie kõige väärtuslikum ressurss. Ka Euroopa Liitu astudes polnud ju Eesti eesmärgiks liitumine iseenesest, vaid parimate võimalike arengutingimustega keskkonna loomine meie inimestele.
Eestil on vaja tasa teha poole sajandi jooksul tekkinud mahajäämus oma Põhjala lähinaabritest, mida kirjeldatakse mitte ainult makromajanduslike näitajatega, vaid ka üldisema inimarenguga.
Selle nimel seisab meie ees terve rida ülesandeid: jätkuv töö sündimuse kasvu soodustamiseks; rahva tervise ja sotsiaalse turvalisuse parandamine; võitlus AIDS-i ja meelemürkide, sealhulgas alkoholi vastu; tööõnnetustes ja liikluses kannatada saanute arvu vähendamine; elukestva õppe kõigile kättesaadavaks tegemine.
Eraldi tähelepanu peame pöörama pealekasvavale põlvkonnale: noorte seas leviva tööpuuduse vähendamine; paremate tagasipöördumistingimuste loomine Eestist lahkunud noortele; kõigile lastele kooliskäimise võimaldamine koos tasuta koolitoidu kindlustamise ja mitmekülgse huvialaõppe pakkumisega.
Need on ülesanded, mida ei tee keegi meie eest ära. Ühtlasi on need aga kodutööks ka selle nimel, et Eesti suudaks võrdväärse partnerina kaasa rääkida rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.
Mida Teie sooviksite meie lugejatele uuel aastal?
Soovin teile eelkõige tervist ja inimlikku õnne. Soovin, et võiksite oma eluga rahul olla, sest siis leiate kindlasti võimalusi ka nende aitamiseks, kellel on toimetulemisel veel probleeme.
Reporter: Nikolai Nortov
|
| |
|
vpk.ee
