| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Postimees 30. detsembril 200330.12.2003
Presidenti rõõmustab rahva ärgas mõttevahetus
President Arnold Rüütel leiab, et kuigi Eesti on küps riigipea otsevalimiseks, pole sellega põhjust kiirustada. Rüütel selgitas Postimehele antud intervjuus, et rahvas ei vaja praegu presidendi otsevalimise õigust nii pakiliselt kui paari aasta eest. Riigipea otsevalimise idee tekke üheks põhjuseks oli tema hinnangul rahva toonane tunnetus, et nende arvamusega ei arvestata piisavalt.
Aastat kokku võtvas intervjuus hindab president Arnold Rüütel elavnenud avalikku arutelu euroliidu, vanemahüvitise ja hariduspoliitika teemal ning sotsiaalsemaid hoiakuid.
Mis jääb enim meelde 2003. aastast?
Sõitsin ka sellel aastal Eestimaal palju ringi, kohtusin inimestega, kõnelesime meie muredest ja rõõmudest. Tore on vaadata, et Eesti külades taastub aktiivne külaelu - Kuhjaveres Viljandimaal, Perakülas Läänemaal ning Lillis Viljandimaal, aga ka Eesti väikesaartel Abrukal ja Manilaiul. Inimesed on aktiivselt kaasa rääkimas oma kodukoha tuleviku kujundamise osas. See teeb rõõmu.
Kuid on ka tõsiseid muresid. Nende lahendamise vajadusest lähtub ühiskondliku leppe protsess.
Eestile oli kindlasti tähtis ajalooline otsus referendumil, kus rahvas toetas ühinemist Euroopa Liiduga. Referendumieelne arutelu oli aktiivne ja suurt rõõmu tegi, et rahvahääletusel osales 64% kodanikest.
Aasta tõi Eesti poliitikasse uustulnuka - Res Publica. Kuidas on uue erakonna jõuline esiletõus Eesti elu muutnud?
On vara öelda, kui palju Res Publica esiletõus on Eesti elu muutnud. Eks seda näita aeg siiski. Res Publica retoorika valimiste ajal oli väga konkreetne, kõneldi nulltolerantsist ja korrast. Nad peavad ise head eeskuju näitama, et muudatustele kaasa aidata.
On oluline, et valitsus on hakanud tõsiselt tegelema demograafilise käitumise muutmisega. Perekond ja lapsed on riigi tulevik - seda ei väsi ma iial kordamast. Tähtis on leida konsensus ühiskonnas ja midagi reaalselt ära teha.
Kuidas hindate ühiskondliku leppe protsessi?
22. detsembril ühines ühiskondliku leppega veel üksteist osapoolt. Seega on leppele praegu alla kirjutanud juba 49 osapoolt. See näitab ilmekalt, et lepe on jõudsalt edasi arenev protsess.
Ühiskonnas on tõsiselt hakatud lahendusi otsima olulistele probleemidele, millest esimesele kohale asetaksin eesti rahva püsimajäämise. Tuleb luua komplekssed tingimused demograafilise käitumise muutumiseks. Selles on tihedalt seotud hariduse väärtustamine ja majandusarengu kindlustamine.
Kõik need asjad on leidnud oma konkreetse väljundi ka ühiskondlikus leppes.
Kuidas lepe praktikas inimesi puudutab?
Leppe protsessi kaudu on hariduse ja majandusarengu teemad saanud laia avaliku arutelu osaliseks. See on alternatiiv tänavapoliitikale, et erinevad huvigrupid saaksid oma seisukohad otsustajateni viia. Muidugi eeldab see arenenud poliitilise kultuuriga ühiskonda. Mul on hea meel, et Riigikogu ja valitsuse toel on sotsiaalküsimustega tegelemine leidnud oma väljundi ka 2004. aasta riigieelarves.
Leppega pole veel liitunud Res Publica, Reformierakond ja Keskerakond. Lepe on ju poolik?
Ilmselt ühinevad leppega ka nemad. Ühiskondlikud arengud võtavad aega. Kõik pole mõistnud, et kodanikuühiskond vajab peale parteide veel struktuurielemente, et areng oleks tasakaalustatum ega käiks vaid ühest valimistsüklist teise.
Millised on võimukriisi õppetunnid Eesti poliitikale?
Poliitikategemises on vaja nii kõneleda kui kuulata. Oskus läbi rääkida ja konsensusele jõuda ei teki üleöö. Eestile on vajalik selgete sihtidega tugev valitsus, kes on valmis otsuste eest vastutust kandma.
Kuidas hindate Rahvaliidu tormakat käitumist?
See tulenes varasematest protsessidest, kus teised osapooled realiseerisid oma seisukohti üsna ühepoolselt. Siit ka Rahvaliidu, nimetame seda siis "impulsiivne reaktsioon".
Tulumaksu alandamine on edasi lükatud, ent reformi katteallikate osas pole valitsusel vastuseid. Kui elluviidav on koalitsioonilepe?
Koalitsioonilepe sõlmiti heas usus ja ma arvan ka, et plaaniga see ellu viia. Ei ole ju mõtet seada sihte, mille täitmises sa juba alguses kahtled. Kui aga näed, et mõni eesmärk on ületamatu, on targem kohe korrektiive teha.
Kindlasti vajab valitsus kogu ühiskonna kaasabi, et toimuksid vajalikud muudatused kõige olulisematel teemadel: lapsed, haridus ja majanduse konkurentsivõime läbiva innovaatilisuse abil. Seejuures ei tohi aga unustada sotsiaalset mõõdet. Kiirete ja valuliste reformide aeg on möödas, üha enam peab otsuste taga paistma inimene.
Õpetajad olid sunnitud oma palganõudmisi streigiga teadvustama. Samal ajal pole hariduse väärtustamise vastu keegi. Miks pidid õpetajad äärmusliku vahendi järele haarama?
Mind tegi kurvaks, et õpetajad, teadustöötajad ja kultuuriinimesed pidid oma seisukohtade kuuldavaks tegemiseks korraldama streigi. See on Eesti tingimustes siiski veel küllaltki tavatu ettevõtmine.
Kuna aga streigist otsustas osa võtta üle 18 000 inimese, ei saa sellest lähtuvat signaali kindlasti alahinnata. Haridus ja kultuur on meie püsiväärtused, mille toetamine on meie edasikestmiseks vältimatu. Streik näitas, et ühiskonnas on veel arenguruumi dialoogi edendamisele ja üksteisemõistmisele.
Kuidas laiemalt iseloomustada Eesti ühiskonna arengut sel aastal? Kas Eesti pihustus veel väiksemateks osadeks või toimus nihe koondumise suunas?
Ma ei kasutaks selliseid väljendeid, nagu ühiskonna pihustumine või koondumine. Igas normaalses ühiskonnas on erinevaid arvamusi ja inimesi.
Mulle on oluline, et Eestis toimus varasemast aktiivsem avalik arutelu nii Euroopa Liidu teemal kui ka vanemahüvitise ja hariduspoliitika suunal. Võib öelda, et inimesed olid sotsiaalsemad. See on see, mis meelde jäi ja rõõmu valmistas.
Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimisest? Kas ja kuidas peaks muutuma presidendi roll?
Põhiseadus on minu arvates senise aegade muutumise igati auga läbi teinud. Põhjalikult tuleb analüüsida, miks presidendi otsevalimine paar aastat tagasi üles kerkis.
Üks põhjusi võis siis olla rahva soov oma riigi ülesehitamisel senisest rohkem kaasa rääkida.
Otsevalimiste seadustamisega pole mõtet asjata kiirustada. Täna saame juba rääkida tõsisest kodanikuühiskonna arenemisest. Ning kodanike ja kõige erinevamate huvigruppide toel toimiv osalusdemokraatia on Eesti arengule ehk olulisemgi kuldvõtmeke kui muudatuste tegemine presidendi valimise ja rollijaotuse juures.
Presidendi valimise seadusega tuleb Riigikogul veel palju tööd teha ja rahvaga nõu pidada.
Pole kõige otstarbekam korraldada 2004. aasta juunis korraga nii europarlamendi valimised kui ka põhiseaduse muutmise rahvahääletus presidendi otsevalimise seadustamiseks - need on kaks liiga erinevat teemat, et neid hääletuse-eelses avalikus arutelus korraga käsitleda.
Enne presidendivalimisi ilmus teie mälestusteraamat "Tuleviku taassünd". Kui palju on nüüd aega jäänud toimunu talletamiseks?
Praegu ei julge küll lubada, et järgmine raamat lähiajal ilmuks. Kuigi on väga palju, mida distantsilt vaadata ja ka lähiajaloo kohta öelda. Olen väga lähedalt tunnetanud, millise tormilise tempoga on läinud Euroopa Liidu ja NATO laienemine. Kas sellist võimalust enam tulebki?
Uut aastat võtame vastu Tartu kodus. Siis saab pühendada mõned hetked ka tagasivaatele. Olen kindel, et järgmine aasta toob Eestile palju tööd, uusi teadmisi ja kogemusi.
Loodan, et vähemalt sama palju jagub ka õnne - nii meie riigile ja rahvale tervikuna kui kõigile Eestimaa peredele ja eraldi igaühele meist.
Tarmu Tammerk
|
| |
|
vpk.ee
