In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President ajalehele Nädaline 21. jaanuaril 2003
21.01.2003


Kaks küsimust Vabariigi Presidendile


Presidendi hästi tihe ajagraafik ei võimaldanud pikemalt rääkida. Need kaks küsimust on presidendile esitatud Vigala vallas Tiduvere külas Pärna talu tagakambris pressinõunik Ester Šanki valvsa pilgu all olukorras, kus iga hetk võib sisse astuda käsundusohvitser, kelle ülesanne on teatada, et saatjaskond juba ootab presidenti.

Milline on teie mulje Raplamaast?

See külaskäik on olnud väga huvitav. Meil on olnud palju eripalgelisi kohtumisi - oleme käinud tootmisettevõtetes, tutvunud kultuuri- ja haridus- ning sotsiaalobjektidega.

Kui alustada tootmisest, siis on tähelepanuväärne, et kohalikud inimesed on olnud nii algatusvõimelised ja on valinud väga õige põhimõtte regionaalmajanduse arendamiseks. See tähendab, et lisaks väliskapitalile on kasutatud ka oma kapitali. Nimetame siinkohal näiteks aktsiaseltsi Balteco Mööbel. Nad on osanud niimoodi toimida, et ei ole isegi laenu võtnud, on ettevõtte samm-sammult arendanud kõrge, rahvusvaheliselt aktsepteeritava tasemeni. Seda eelkõige tänu toodangu kvaliteedile.

Samuti on toiminud ka teised ettevõtted. Ma arvan, et Eesti arengu sellel etapil on väga õige otsustada, kui oma kapitalist ei jätku, kaasata ka väliskapitali või luua ettevõtted, kus meie poolne panus on kvalifitseeritud tööjõud, täpsus ja hea organisatsioon. Eriti kiiduväärt on see juhul, kui ettevõtte töötajad ja juhid on kohalikud inimesed.

Tänapäeva kõige keerulisem küsimus on seotud turgudega, sest suures osas maailmas on nii ühes kui teises majandusvaldkonnas ületootmine. Kui Eesti suudab ära kasutada ka Ida poole jäävate riikide turu, olles samas konkurentsivõimeline ka Lääne turgudel, siis on see ju suurepärane.

Kõige selle juures tahan ma rõhutada hariduse ja kultuuri väga suurt tähtsust meie arengus. Raplamaal on selles osas tuua suurepäraseid näiteid. Eesti küla on väga palju kannatanud. Kõigepealt omal ajal läbi küüditamise, siis nn ühismajandite ajal, kus ehitati ja tehti palju viisil, mis ei olnud vastavuses eestlaste traditsioonilise elulaadiga. Viimase raske mõõna tõid kaasa iseseisvumisjärgsed reformid.

Kõigele sellele vaatamata areneb elu maal edasi. Suurel määral on sellele kaasa aidanud asjaolu, et maarahvas on suutnud säilitada suure osa elulaadist ja kultuurist, mida on läbi aegade põlvkonnalt põlvkonnale edasi antud. See kultuur elab tänaseni.

Väga hea mulje jätsid haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkeskused. Eriti need, kus laps läheb kõigepealt lasteaeda, siis samas majas asuvasse põhikooli, mille juures asuvad veel ka raamatukogu ja kultuuri- ning spordikompleks. See tähendab, et objekti kasutavad kõik alates põlvepikkustest ja lõpetades vanuritega. Kõigil on sinna asja ja kõik leiavad endale seal koha ning tegevuse. Väga hea meel oli vaadata, kuidas need objektid on korda tehtud ja kui intensiivselt neid kasutatakse.

Niisugused on minu muljed Raplamaast. Samal ajal on siin loomulikult ka väga palju muresid. Me nägime söötis põldusid, kus ohakas on juba taandunud võsa ees. Neid väljasid on kurb vaadata. Kuid ma usun, et kui võtta aluseks tahet ja energiat, mida ma maakonnas nägin, saame lõpuks kõigist raskustest jagu.

Te olete nende kahe päeva jooksul korduvalt mõista andnud, et ei nõustu nendega, kes väidavad, et Eestis ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu.

Ma küsisin kõigis ettevõtetes, mida arvavad juhid meie tööjõust ja mul on hea meel, et minu ja nende arvamused langevad kokku. Loomulikult ei ole meil võimalik üle öö saada inimest nüüdisaegse, viimase põlvkonna tööpingi taha, kuid neid on võimalik selleks ette valmistada, kui asjasse suhtuda eesmärgikindlalt. Küsimuse teine pool puudutab neid noori, kes hakkavad koole lõpetama ja otsivad oma kohta. Oluline on suunata neid meile vajalikus suunas õppima, et niimoodi kaadrit pidevalt ette kasvatada. Siis ei teki tööjõuga mingisuguseid probleeme ja noored ei pea Läände õnne otsima minema. Selle kinnituseks on Baltecost saadud kindel vastus, et nemad on suutnud komplekteerida ja ette valmistada kogu kaadri kohalikest inimestest. Kusjuures nende tööpingid on ostetud otse näitustelt ja on seega nüüdisaegse tehnoloogia viimase põlvkonna seadmed.

Mul on sellest hea meel, sest ma olen kogu aeg hoiatanud, et see ei ole Eesti arenguga kooskõlas, kui me hakkame väljastpoolt inimesi sisse tooma ja põhjendame seda sellega, et meil just nagu ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu.


Tõnis Tõnisson


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee