| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Maaleht 21. novembril 200221.11.2002
Arnold Rüütel: Tunnetasin Oxfordis tõsist toetust
Milliseid kohtumisi töövisiidil Suurbritanniasse peate kõige olulisemaks?
Kõige olulisemad kohtumised olid kahtlemata prints Charlesiga, samuti lordkantsler, Lairgi lord Irvine'iga. Mõlemal kohtumisel arutasime Eesti jaoks väga põhimõttelisi küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu ja NATOga.
Lordkantsler, kes on ühtlasi Lordide Koja spiiker, huvitus väga Eestist ja avaldas soovi ka Eestimaad külastada. Muidugi oli seda väga rõõmustav kuulda ja ma kutsusin ta Eestisse järgmisel aastal visiidile. Ma usun, et lordkantsleri isiku kaudu saab Suurbritannia oluliselt mitmeski küsimuses Eestit toetada.
Prints Charles huvitus juba üksikasjadest, kuidas me oleme suutnud nii Euroopa Liidu kui NATO suunal ettevalmistusi teha.
Teatavasti on Walesi prints huvitatud mahepõllundusest. Kas sel teemal ka vestlesite?
Sellest oli meil päris põhjalikult juttu. Prints Charles rääkis kohtumisel oma tegevusest: kuidas ta toodab looduspuhtaid toiduaineid ja neid ka vastavalt töötleb. Walesi prints on väga palju selleks teinud, ühiskondlikult mõju avaldanud, et mahetootmist propageerida.
Kuninganna järel teine isik riigis, lordkantsler Lairgi lord Irvine oli Eesti eluga üllatavalt hästi kursis.
Juttu oli ka sellest, et eesmärgiks pole mitte üksnes toota puhtaid toiduaineid, vaid oluline on ka keskkonna kujundamine. Näiteks loomakasvatuse abil saab maad kultuurmaastikuna korras hoida.
Nii et küsimus ei ole mitte ainult looduspuhtas toidus, vaid tervikuna keskkonna ja kultuurmaastiku kujundamises.
Meil oli neil teemadel printsiga meeldiv mõttevahetus. Ta on veendunud, et ELis on väljavaateid nii mahepõllundusel kui perefarmidel. Kui ELis reformitakse põllumajanduslikku tootmist, siis ühelt poolt minnakse intensiivse tootmise teed, kuid samas tuleb arendada ka mahepõllumajandust.
Walesi printsi lähenemisviis on Eesti põllumajanduse jaoks väga tähelepanuväärne.
Kuidas hindate Eesti võimalusi mahetooteid toota?
Eesti loodus on Euroopa kontekstis suhteliselt puhas, kuna meie põllumajanduses pole väga intensiivselt väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutatud.
Just selle tõttu oleks praegu võimalik laiendada oluliselt Eestis looduspuhaste toiduainete tootmist. Ja loomulikult ka töötlemist.
Samas oleme keerulises olukorras: ühelt poolt toodame suhteliselt looduspuhtast toorainet, aga toidu töötlemisel oleme läinud seda teed, et need toiduained säiliksid kauem. Ma julgen küll väita: ei ole mingit kahtlust, et sellised toiduained on kaotanud oma kvaliteedis.
Kas prints Charles avaldas soovi tulla uuesti Eestisse?
Meil oli sellest juttu, kuivõrd prints Charlesi põhimõtted on ka Eestile lähedased. Mõistagi oli tal huvi külastuse vastu. Oluline oleks sel juhul kokku leppida külastuse aastaajas, et printsil oleks võimalik tutvuda liigirikka, mitmekesise Eesti loodusega.
Millised on teie muljed Oxfordi ülikoolist?
Oxfordi ülikool on kahtlematult maailmaülikool. Kuna ma pidasin Oxfordi ülikoolis 1993. aastal loenguid mitmes kolledžis, olen ülikooliga juba teatud määral tuttav. Loomulikult pakub Oxford alati huvi ja ma nõustusin kohe ettepanekuga, kui mind kutsuti sinna esinema.
Pidasin loengu ühiskonna väärtushinnangutest, Euroopa traditsioonidest ja kultuurist. Ühiskond mõtestab paljusid asju ümber ja samal ajal on jäänud põhitraditsioonide, arusaamade juurde.
Oli väga huvitav suhelda sellisel teemal eri kultuuripiirkondadest üliõpilastega. Mul oli meeldiv tajuda head kontakti oma kuulajaskonnaga - üliõpilaste ja õppejõududega St Johni kolledži suurimas auditooriumis.
Sellest kohtumisest jäi väga meeldiv mulje, sest tunnetasin väga tõsist toetust oma mõtetele. See meenutas mulle neid päevi, kui ise rektorina töötasin.
Ütlesite oma lõpukõnes, et Oxfordis tundsite end mitukümmend aastat nooremana.
See oli tõesti nii. Kui ma olin EPA rektor, oli mul väga hea kontakt oma üliõpilastega. Mul on neist aegadest meeldivad mälestused. Mäletan tollast ühtsustunnet, me rääkisime üliõpilastega väga avameelselt. Kui üliõpilased tahtsid minu jutule tulla, ei takistanud sekretär kunagi põhjendusega, et rektoril ei ole aega.
Ka Oxfordi ülikooli kohta öeldakse, et professorid-õppejõud ja tudengid on seal kui üks pere.
Oxfordi sügav filosoofiline sisu võibolla selles seisnebki, et see on üks akadeemiline pere. Üliõpilane, kes on väärikate professorite-õppejõududega niimoodi koos elanud, neilt väärtushinnanguid ja teadmisi omandanud, kannab seda tunnet endaga kaasas kogu elu.
Kogu tema ellusuhtumises ja inimsuhetes on aluseks austus teadmiste, aususe ja muude selliste väärtuste vastu. See on oluliselt suurem pagas kui teada mõnd valemit. Valemi võib alati raamatust leida.
Silja Lättemäe
|
| |
|
vpk.ee
