| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu käsitles sisejulgeolekut17.05.2006
President Arnold Rüütli juhtimisel toimus täna Kadriorus Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu istung.
Ministeeriumide ja maakondade riskianalüüside kokkuvõtet tutvustas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. Tema sõnul puuduvad Eestis täiesti või ei ole vajalikul määral rakendunud mõned olulised kriisireguleerimissüsteemi komponendid: võimekuste koordineeritud arendamine, ministeeriumide võimekuste regulaarne auditeerimine ja toimiv koolitussüsteem. Võtmeküsimus on asekantsler Timbergi sõnul erinevate tasandite ülesannete ja vastutuse täpne sätestamine planeerimisel ja hädaolukorrale reageerimisel. Probleemidena tõi Kalev Timberg välja, et riskianalüüsi ja kriisireguleerimisalase tegevuse vajalikkust ei ole piisaval määral teadvustatud, ministeeriumides ja maakondades puudub vajalik inimressurss valdkonnaga tegelemiseks ning tunda annab ka kriisireguleerimise ja riskianalüüsi alaste teadus- ja uurimistööde vähesus.
Eesti valmisolekut hädaolukorras tegutsemiseks käsitles Riigikontrolli II auditiosakonna peakontrolör, õigusteaduste magister Ülle Madise. Tema sõnul avalikustab Riigikontroll septembris järeldused auditist, mis käsitleb valmisolekut loomataudi, pandeemia, mere- ja rannikureostuse ning ohtliku veosega tiheasustusega alal juhtunud õnnetusest tingitud hädaolukorra lahendamiseks. Kuid juba nüüd on Riigikontroll seisukohal, et Eesti valmisolek hädaolukorra lahendamiseks on ebapiisav. Ülle Madise hinnangul senised tähelepanekud viitavad sellele, et mõistlik oleks muuta mõtteviisi.
Ettekandega Eesti riigi andmeedastusvõrgust esines Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infrastruktuuri osakonna juhataja Margus Kreinin. Ta tutvustas lühidalt riigi andmekogude olukorda, lisades, et lähitulevikus tuleks koostada ülestele infosüsteemidele teenuskvaliteedi nõuete kokkulepped ning täpsustada kriisiolukorras info edastamise eskalatsiooni reeglid. Samuti tuleb Kreinini hinnangul tehnoloogilise riski maandamiseks arendada kriitilistele infosüsteemidele dubleerivad lokatsioonid.
Sisejulgeolekualastest teadusuuringutest andis ülevaate Cybernetica AS juhatuse esimees, akadeemik Ülo Jaaksoo. Tema sõnul on teadusuuringute ülesanne sisejulgeoleku võimekuse suurendamine kolme komponendi raames, hõlmates inimesi, organisatsioone ja tehnilisi vahendeid. Akadeemik Jaaksoo pakkus välja sõnastuse, et sisejulgeolek ehk siseturve püüab tuvastada ja vältida ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ja infrastruktuure, ning kaitsta selliste toimingute eest, leevendada selliste rünnete toimet ja tagada jätkusuutlikkus pärast rünnet. Siseturbe viis faasi on Jaaksoo sõnul tuvastamine, vältimine, kaitsmine, reageerimine ja taastamine.
President Rüütel sõnas arutelus, et ohtlikud transiitveosed tuleb tihedalt asustatud piirkondadest välja viia ning sellealase ohu ennetamisele tuleb mõelda ka infrastruktuuri objektide projekteerimisel. Riigipea rõhutas ühtlasi, kuivõrd oluline on seda temaatikat käsitleva reeglistiku kaasajastamine ja tõhus toimimine.
Akadeemilise nõukogu liige Kalev Katus tutvustas Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse väljaandena ilmunud Eesti rahvastikuarengu raamatut ning maakondade kaupa aastate 1965-1990 kohta koostatud rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika kogumikke.
Pärast arutelu sisejulgeoleku teemadel tegi akadeemiline nõukogu koosoleku lõppdokumendina kokkuvõtte: riigi üheks oluliseks ülesandeks on valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik meetmete süsteem, mille aluseks on hädaolukorraks valmisoleku seadus ja teised õigusaktid. Seni Eestis ette tulnud hädaolukorrad on osutanud probleemidele hädaolukordade lahendamisel.
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu sõnastas muuhulgas soovitustena:
- Hinnata riigi, sh Kaitseliidu, valdade ja linnade võimet täita hädaolukorras tegutsemise kavasid, sh võimet kaasata hädaolukordade lahendamisse eraettevõtteid ja vabatahtlikke ning kindlustada Eesti valmisolek hädaolukordadeks;
- Luua tegevuskavade koostamiseks, nende pideva uuendamise ja omavahelise kooskõla kindlustamiseks, koolitussüsteemi väljatöötamiseks, pääste-, side- ja muu tehnika sisseostude kooskõlastamiseks ning vajalike teadusuuringute läbiviimiseks sisejulgeoleku riiklik programm;
- Koordineerida ja finantseerida kriisijuhtimise ja teisi sisejulgeoleku teadusuuringuid Kaitseuuringute sihtasutuse kaudu ning muu hulgas arendada koostööd Euroopa Sisejulgeoleku Teadusuuringute Programmiga (European Security Research Programme), Euroopa Kaitseagentuuriga ning NATO Teadusuuringute ja Tehnoloogia Agentuuriga (NATO Research and Technology Agency).
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 17. mail 2006
|
| |
|
vpk.ee
