In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President esines Vilniuse tippkohtumisel
04.05.2006


President Arnold Rüütel kõneles täna Vilniuses toimuval Läänemere ja Musta mere regiooni riikide tippkohtumisel ning kohtus mitme riigi delegatsioonijuhiga.

President Arnold Rüütel kohtus Vilniuses toimunud Läänemere ja Musta mere regiooni riikide tippkohtumise raames Ukraina president Viktor Juštšenkoga.Eesti riigipea saabus Leedu pealinna töövisiidile eile õhtul ning kohtus esmalt Ukraina president Viktor Juštšenkoga. Kohtumisel leiti ühiselt, et riikide kahepoolsed suhted on head, Eesti riigipea väljendas meie jätkuvat toetust Ukraina liikumisele euroatlantilise integratsiooni suunal. Samuti kõneldi Ukraina sisepoliitilisest olukorrast. President Rüütel kutsus oma Ukraina kolleegi visiidile Eestisse, Ukraina ootab külla Eesti peaministrit.

Eile õhtul osales Eesti delegatsioon eesotsas president Rüütliga vastuvõtul, mille korraldasid Leedu president Valdas Adamkus ja Poola president Lech Kaczynski. Seal kohtus Vabariigi President lühidalt ka noortefoorumil osalenud Eesti esindajatega.

Täna hommikul avasid Leedu ja Poola riigipea Reval Hotel Lietuva konverentsikeskuses tippkohtumise konverentsi, mida seob moto ''Common Vision for Common Neighborhood'' (''Ühine visioon ühise naabruskonna jaoks'').

President Adamkus rõhutas ausa diskussiooni olulisust Euroopa tuleviku kindustamisel, sõnades ka, et ei ole uksi ega piire, mida demokraatia seemned ei suudaks ületada, kuid demokraatia õitsenguks on vaja ka selle pinnase eest hoolt kanda. President Kaczynski ütles, et nii, nagu demokraatia vajas Kesk- ja Ida-Euroopas toetamist Lääne-Euroopa ja USA poolt, vajab see toetust ka praegu.

Seejärel kõneles Ameerika Ühendriikide asepresident Richard B. Cheney. Oma pikemas kõnes peatus ta mitmetel teemadel ning puudutas demokraatia arenguküsimusi paljudes riikides. Muu hulgas ütles asepresident Cheney, et Balti riigid on 15 aastaga näidanud, kuivõrd kaugele võib areneda, kui pühendutakse oma rahva teenimisele ning püsitakse järjekindlalt reformide teel. Cheney rõhutas vabaduse ja reformide tee olulisust. ''Režiimid, mis represseerivad ja türanniseerivad omaenda rahvast, ähvardavad ka rahu ja stabiilsust teistes maades,'' väljendas asepresident muret, tsiteerides samas president George W. Bushi seisukohavõtte, aga ka paavst Johannes Paulus II kuulsat üleskutset: ''Ärge kartke!''

Kõneldes vaba ühiskonna tunnustest, ütles Richard Cheney: ''Vabas ühiskonnas peavad poliitilised parteid olema suutelised toimima ilma tagakiusamiseta. Kandidaadid peavad saama taotleda ressursse ja poolthääli võistlemise vaimus, mitte ärevuse õhkkonnas. Aktiivne ja sõltumatu uudisteajakirjandus peab hoidma kodanikud informeerituna ning peab tegema võimalikuks vaba debati ja ideedevahetuse. Valimistulemused peavad viima vabatahtlikule ja korrektsele võimu üleandmisele.''

USA asepresident kõneles veel Valgevenest, öeldes, et valgevene rahvas väärib paremat, ning nõudes opositsioonipoliitiku Milinkevitši vabastamist. Lõuna ajal kinkisid Valgevene opositsionäärid Cheney’le, kes oli lootnud Milinkevitšiga Vilniuses kohtuda, samasuguse alumiiniumist teetassi, nagu on kasutada ka praegu vangis viibivatel opositsioonijuhtidel.

Richard B. Cheney leidis oma kõnes ka, et kui nafta ja gaas muutuvad väljapressimise vahendiks, ei teenita legitiimseid huvisid, lisades, et Venemaa peab tegema oma valiku. ''Keegi meist ei usu, et Venemaa peaks olema vaenlane. Venemaa, mis jagab süvenevalt selle demokraatliku kogukonna väärtusi, saab olla strateegiline partner ja usaldusväärne sõber, kui töötame ühiste eesmärkide nimel,'' oli USA asepresidendi sõnum Sankt Peterburis toimuva G8 kohtumise eel.

Kahepoolsel kohtumisel täna esmakordselt Eestisse visiidile saabuva Hispaania välisministri Miguel Angel Moratinos'ega edastas viimane Eesti riigipeale tervitused Hispaania kuningalt ning kutse külastada Hispaaniat. Kohtumisel kõneldi Euroopa Liidu laienemisest ning naabruspoliitika edendamisest. Välisminister Moratinos avaldas toetust Eesti liitumisele eurotsooni ja Schengeni ruumiga ning ütles, et Hispaania soovib hoida Eestiga sarnaselt dünaamilisust oma ühiskonna ja majanduse arendamisel. Hispaania välisminister väljendas huvi energeetika-alase koostöö tihendamiseks Balti riikidega. Lühidalt puudutati ka Lähis-Ida rahuprotsessi käiku.

Kahepoolsel kohtumisel Poola presidendi Lech Kaczynskiga oli teemaks Via Baltica arendamine, mida Poola riigipea põhimõtteliselt toetas, väljendades aga samas muret, et Poola sadamatel ei ole olnud viimastel aastatel kõige soodsamad arenguvõimalused, mis omakorda mõjutab mitme miljoni inimese elatustaset Põhja-Poolas. Kõneldi ka energeetika-alasest koostööst. President Kaczynski teatas, et Poola kavatseb energiaallikate mitmekesistamise nimel ühendada oma elektrivõrgu Saksamaa ja Leeduga ning pakkus välja, et kõigi energeetika-alaste ideede menetlemiseks võiks tulevikus toimuda regionaalne tippkonverents sellel teemal. Vabariigi President tutvustas Eesti tegevust ja tulevikuplaane energeetikasektoris ning kutsus oma Poola kolleegi külastama Eestit.

President Rüütel kohtus lühidalt veel Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga, Moldova presidendi Vladimir Voronini, USA asepresidendi Richard B. Cheney ja Kanada senaatori Raynell Andreychuk'iga.

Konverentsi teises paneelis esimesena kõnelnud Ukraina president Viktor Juštšenko ütles, et aastal 2004 läks Ukraina kvasidemokraatialt üle demokraatiale ning et ka edaspidi ei saa Ukraina jääda määramatusse seisu ida ja lääne vahele.

Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana sõnas oma kõnes, et demokraatia arengut tuleb toetada konkreetsete sammudega. Solana ütles, et Euroopa Liit saatis Musta mere regioonis demokraatia teele asunud riikidesse koheselt oma missiooni, lisades, et Euroopa Liidu suhete kvaliteet nende riikidega sõltub seal läbiviidavatest reformidest.

Seejärel kõnelnud president Rüütel tutvustas Eesti reformikogemusi, lisades, et ehkki riigi väiksus seab piiranguid, avab see ka võimalusi eduks, kui meil vaid on oskust ja julgust. ''Selge siht silme ees võimaldab ka vaadata kaugemale liikumisest Euroopa Liidu ja NATO suunal, mis mõnede riikide arvates tundub ehk liiga aeglane. Ent Euroopa Liit ja NATO on vaid vahendid peamise eesmärgi - oma rahva julgeoleku ja heaolu suurendamisel,'' kõneles Eesti riigipea, lisades: ''Juhindume sellest, et riik peab teenima rahvast ja mitte vastupidi.''

Vabariigi Presidendi kõne täistekst pealkirjaga ''Väike ja dünaamiline: Eesti kogemus'' on kättesaadav internetis koduleheküljel www.president.ee.

Järgnenud kõnes rääkis Bulgaaria president Georgi Parvanov Kagu-Euroopa integratsioonist kui õppetunnist uutele demokraatlikele riikidele, rõhutades seejuures stabiilsust poliitikas, majanduses ja rahvussuhetes. Azerbaidžaani peaminister Artur Tahir Oglu Razideh keskendus oma riigi panusele rahvusvahelises majanduskoostöös, eeskätt energeetika valdkonnas. Rootsi asepeaminister Bosse Ringholm rõhutas, et kuigi Euroopa Liidus leidub sellel teemal hirme, peab riikide ühendus jääma avatuks ka edaspidi.

Vilniuses toimuv konverents jätkub, Vabariigi President jõuab tagasi Eestisse homme pärastlõunal.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 4. mail 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee