In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President andis riiklikke autasusid
07.02.2006


President Arnold Rüütel kirjutas eile õhtul Kadriorus alla kahele otsusele - nr 976 ja 977, millega andis Eesti Vabariigi 88. aastapäeva puhul ja iseseisvuse taastamise 15. aastal riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks riikliku autasu ühtekokku 834 inimesele kodu- ja välismaalt.

Otsusega nr 976 autasustatakse 538 inimest - seoses iseseisvuspäevaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Autasustatute hulgas on paljud Eesti sõbrad välismaal, samuti teadlased, pedagoogid, kultuuritegelased, majanduselu edendajad, riigiametnikud, vabadusvõitlejad ja sõjaväelased ning teised isikud.

''Nende tublide inimeste igapäevase töö tulemusena saame täna öelda, et Eesti elu püsib pidevas edenemises. Mul on hea meel, et laias maailmas leidub palju Eestiga sõprussuhete arendajaid. Veelgi enam tunnen aga uhkust nende kaasmaalaste üle, kelle pühendunud tegevuse toel muutub meie riik oma rahvale aasta-aastalt üha turvalisemaks ja hubasemaks koduks,'' sõnas president Rüütel.


Otsusega nr 977 autasustatakse 296 inimest Eesti Vabariigi taastajate ja edendajatena. Selle otsuse preambulas on kirjas alljärgnev:

''Eesti Vabariigi 88. aastapäeva eel ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 15. aastal täname ning austame riiklike autasude kaudu isikuid, kes oma tegevusega taastasid ja kindlustasid Eesti riiki, tänast Euroopa Liidu liikmesriiki ja NATO liiget.

Eesti Vabariik tänab neid inimesi, kes juhtisid järjekindlalt rahvusvaheliste organisatsioonide ja üldsuse tähelepanu Eesti jätkuvale okupeerimisele, allkirjastasid ''40 kirja'' ning kandsid oma tegevusega rahvuslikke aateid ja kaitsesid omariikluse ideed.

Eesti Vabariik tänab Ülemnõukogu liikmeid, kes iseseisvuse taastamise käigus osalesid omariikluse õigusliku aluse loomisel, ning teadlasi, eksperte ja ametnikke, kes kindlustasid Ülemnõukogu tööd.

Eesti Vabariik tänab - Eestimaa Rahvarinde, Eesti Kodanike Komiteede ja teiste rahvaliikumiste algatajaid ning aktiivseid korraldajaid, kelle tegevus tagas rahva ulatusliku toetuse omariikluse idee elluviimisele.

Eesti riik tänab riigi täidesaatva võimu taastamisel, korraldamisel ja kindlustamisel aktiivselt tegutsenud ministreid ja ametnikke.

Eesti riik tänab riiklusele omavalitsusliku aluse loojaid ja selle aktiivseid kindlustajaid maakondades, valdades ja linnades.''

Otsust allkirjastades rõhutas president Rüütel veelkord Tartu rahu 86. aastapäeva kõnes öeldud mõtet: ''Taasiseseisvumisest möödunud viisteist aastat annab meile ajalise distantsi, mis on vajalik nende ajalooliste sündmuste konjunktuurivabaks käsitlemiseks. Samas jääb aastatega üha väiksemaks riigi taasloonud inimeste ring, kellele tänu väljendamine on meie kohus. Kutsun üles sel puhul kõrvale jätma poliitilist rivaliteeti, mis nii mõnigi kord kipub meid eksitama ka tänase päeva tegudes. Mõistkem, et taasiseseisvumine on otsekui terviklik ja nüansirikas, kogu rahva osalusel valminud kunstiteos, millest poleks õige ühtegi värvi kõrvale jätta või teiste arvel esile tuua''.

Vabariigi President toonitas ühtlasi, et soovib oma otsusega Eesti riigi nimel tänada kogu rahvast, kes aitas kaasa vabaduseaadete rahumeelsele võidulepääsemisele. ''Eesti iseseisvuse taastamine oli otsekui uus, seekord veretu Vabadussõda, mis jõudis lauldes meelekindlust saanud võiduni tänu rahva üksmeelele ja poliitilisele aktiivsusele. Ainus reaalne võimalus kogu rahvast tänada ja tunnustada on aga nende konkreetsete isikute läbi, kelle pühendumine ja sellest kantud teod määrasid nii taasiseseisvumise protsessi suuna kui tänapäeva ulatuvad tulemused. Need on inimesed, kes võtsid endale isikliku vastutuse ja koos sellega ka riskid,'' ütles riigipea.

President Rüütel väljendas veendumust, et just nüüd on õige aeg tänu avaldamiseks ja ühes sellega ajaloolise hinnangu andmiseks lähiminevikus toimunule. ''Eesti vajab sellist kokkuvõtte tegemist nimelt praegu, et seejärel edasi minna ja edukalt toime tulla nende uute väljakutsetega, mida meile esitab kaasaegne maailm. Üksmeelt, mis meid sidus viisteist aasta tagasi, vajame ka täna - ning toonaste sündmuste käsitlemine on selle jaoks üks oluline proovikivi. Kui tuleme sellega edukalt toime, on meil põhjust uskuda, et Eestil läheb hästi ka taasiseseisvumise 20. või 30. aastal,'' sõnas riigipea.

Vabariigi President märkis, et autasustatud inimesed aitasid elujõus hoida õigusliku järjepidevuse konstruktsiooni ja samas täita seda organisatsioonilise sisuga. ''Ka kõige õilsamad ideed ei toimi iseenesest, vaid vajavad elluviimiseks juhtivat ja täitvat tööd paljude inimeste kaasabil. Seepärast ongi vaja tänada kõiki neid inimesi, kes läbi okupatsiooniaastate ei väsinud uskumast omariikluse uuestisündi ning olid selle nimel valmis riskima mitte ainult töökoha või isikliku vabaduse, vaid ka oma eluga,'' lausus president Rüütel.

''Demokraatlikult valitud Ülemnõukogu liikmeid ja kõiki teisi selle uuemaaegse Asutava Kogu tegevusele kaasaaitajaid on põhjust tänada nii 20. augustil 1991 tehtud otsuse eest, aga ka kogu muu töö eest, mida tehti eelpõhiseaduslike aktide loomisel ja ellurakendamisel. Eestimaa Rahvarinne ja Eesti Kodanike Komiteede liikumine koondasid sajad tuhanded kaasmaalased selliseks tõhusalt toimivaks osalusdemokraatial rajanevaks jõuks, mis tegi meie rahva kõrge poliitilise kultuuri tuntuks kogu maailmas. Tingimustes, kus vana, totalitaarne ühiskonnakord oli juba lagunemas ja uus, demokraatlikel väärtustel põhinev õiguskord oli veel loomisel, kujunes asendamatult tähtsaks ka täidesaatva võimu vastutust kandnud inimeste - ministrite ja teiste ametnike - pühendumus ja initsiatiiv. Nagu sada aastat tagasi, said ka uuel iseseisvumisperioodil Eesti Vabariigi loomise kooliks ja püsimise vundamendiks meie omavalitsused - esimesena taasloodud omariiklikud institutsioonid, mille tookordsete juhtide - maavanemate, linnapeade ja teiste kindlameelsusest sai otsest tuge ka seadusandev võim. Oma koht ja tähendus oli kõigil neil institutsioonidel ja rahvaliikumistel, mis erineval moel koondasid rahva tahte võimsaks ja vägivallatuks jõuks. Iga inimene, kes tookord taasiseseisvumisele kaasa aitas, võib öelda, et on andnud oma lokaalse tegevusega siiski ka globaalset tähendust kandva panuse - maailma muutmisel õiglasemaks ja inimväärsemaks,'' lisas president Rüütel.


Riigipea mõlema otsuse tekst koos autasustatute täieliku nimekirjaga on kättesaadavad Vabariigi Presidendi koduleheküljel www.president.ee.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 7. veebruaril 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee