| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President Porvoo ühisavalduse 10. aastapäevale pühendatud konverentsist osavõtjatele 11. märtsil 2002 Kadriorus11.03.2002
Teie ekstsellentsid peapiiskopid ja
piiskopid!
Daamid ja härrad!
Kristluse osa Õhtumaa ajaloos on võimatu ülehinnata. Ristiusk ja tema kirikud on kujundanud ja mõjutanud Euroopa saatust pea kaks tuhat aastat. Muutused kiriku ja ilmaliku võimu vahekordades tähistavad ajalooepohhide algust ja lõppu nii riikide tasandil kui ka Lääne kultuuriruumis tervikuna.
Nagu kõik suured põhimõtted ja ideed, nii võivad ka religioonid inimesi ühendada ja liita, kuid teisalt ka vastandada ja lahutada. Sest kõige õilsamaidki eesmärke võib rakendada tühise omakasu ja inimliku võimuahnuse teenistusse. Seda kinnitab meile ajalooline kogemus ning sellele võime leida igakülgset kinnitust ka Vana Testamendi raamatutest ja Uue Testamendi evangeeliumitest.
Täna, 21. sajandi alguses seisab nii Euroopa kui kogu maailm uute väljakutsete ees. Kunstis ja kirjanduses seostatakse seda postmodernismiga, majanduses ja poliitikas aga infotehnoloogia ja globaliseerumisega. Modernismi ajastu usk inimese kõikvõimsusesse on löönud küll kõikuma, ent individualismi ideoloogia jätkab oma võidukäiku. Inimkonda üritatakse ühendada küll majandushuvide, küll interneti, mitte aga empaatia ja ligimesearmastuse läbi. Ikka veel otsitakse ohtlikult sageli vaenlasi, mitte aga sõpru.
Ometi olete Teie kogunenud Tallinnasse selleks, et edasi arendada üht liikumist, mis püüdleb ulatuslikuma ühtsuse poole. Seda kinnitab nii kümne aasta eest vastu võetud Porvoo deklaratsioon kui kogu sellest ühisavaldusest lähtuv ideoloogia. Nagu ristiusu nii ka kultuuri põhisõnumiks ei ole unifitseerimine vaid erisuste austamine ja selle kaudu terviklikkuse poole püüdlemine. 19. sajandil Oxfordi edumeelsete teoloogide poolt uut hoogu saanud oikumeeniline liikumine on Porvoo ühisavalduse näol tõestanud oma elujõudu ja eluõigust. Kaheteistkümne anglikaani ja luterliku kiriku ligi viiskümmend miljonit liiget on otsustanud liikuda suurema osaduse ja selle kaudu ka ühtsema uue Euroopa poole.
Tahaksingi siinkohal osundada Norra teoloogi Dr. Gunvor Lande poolt esile toodud kolme aspekti, mis väärtustavad Porvoo ühisavaldust ja sellest kujunenud protsessi. Need on kiriku identiteet, kiriku võime arendada dialoogi paljukultuurilises ja erinevate religioonidega maailmas ning kiriku missioon kaasaegses maailmas.
Need kolm aspekti on kujunenud põhilisteks ka poliitika teostamisel riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil, kui asendame mõiste kirik riigi või rahvusega. See asjaolu lubab oletada, et oleme ühiselt sõnastamas meie aja põhiküsimusi, mis omakorda annab lootust, et suudame ühiselt otsida ja leida nendele ka vastuseid.
Eesti Vabariigis on kirik riigist põhiseaduslikult lahutatud. Kuid meie omariikluse lühikenegi ajalugu kinnitab, et riigil ja kirikul on võimalik ja vajalik koostööd teha selleks, et väärtustada ühiskonna püsimise ja arengu peamisi põhimõtteid - tervet perekonda, moraalsust ja aukartust elu ees.
Ekstsellentsid!
Lubage mul Teie kogunemist Porvoo ühisavalduse 10. aastapäeval tervitada juba viidatud elu-ees-aukartuse eetika rajaja, 20. sajandi suure mõtleja Albert Schweitzeri sõnadega. Ta on öelnud:
"Oma ülesande täitmiseks peab kirik ühendama inimesed elementaarses, mõtlevas, eetilises religioossuses./ ... / Nii religioosse kui ka sotsiaalse ja poliitilise ühisuse ümberkujundamine peab toimuma eelkõige seestpoolt./.../Usk tänapäeva riigi kultuurriigiks ümberkujundamise võimalusse on heroiline tegu./ .../ Eetiline maailma- ja elujaatus annab meile selleks jõu."
Kõrgeausused!
Pole vähimatki kahtlust, et Porvoo ühisavaldusest alguse saanud Porvoo protsess teenibki just seda õilsat eesmärki - õigust olla erinev, kuid otsida neis erinevusteski ühendavat alust või silda, millele rajada ühendav osadus.
Soovin teile selleks üllaks ürituseks vaimujõudu ja pühendumist!
Tänan teid austamast oma kohalviibimisega nii meie pealinna, maad kui ka rahvast.
|
| |
|
vpk.ee
