| |
 | Otsused | | |
1019. "Välissuhtlemisseaduse" väljakuulutamata jätmine23.05.2006
Jätan välja kuulutamata Riigikogus 3. mail 2006 vastu võetud "Välissuhtlemisseaduse".
3. mail 2006 vastu võetud "Välissuhtlemisseaduse" § 6 lõike 2 punkt 6 sätestab Riigikogu ja § 7 punkt 6 Vabariigi Presidendi kohustuse teavitada Välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest. Nimetatud sätetega on Riigikogu ja Vabariigi President tehtud aruandekohustuslikuks Välisministeeriumi ees, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 65 ja 78 toodud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi pädevusega ning põhiseaduse §-s 4 kehtestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Välisministeeriumi pädevusse antud välissuhtlemise koordineerimise reguleerimine imperatiivse normiga, millega luuakse välissuhtlemisasutuste (Riigikogu ja Vabariigi President) ja Välisministeeriumi vahel subordinatsioonisuhe, pole põhjendatud, kuna suurendab võrreldes “Vabariigi Valitsuse seadusega” ebaproportsionaalselt Välisministeeriumi pädevust.
"Välissuhtlemisseaduse" § 9 lõike 4 punkti 1 kohaselt koostab Välisministeerium riigivisiitide plaani, seda eelnevalt Vabariigi Presidendiga kooskõlastamata. Taoline regulatsioon ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktiga 1, mille alusel riigipea esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Tulenevalt rahvusvahelisest tavast teeb ainsana riigivisiite Vabariigi President.
Vastuvõetud seaduse §-ga 33 täiendatakse "Välisteenistuse seadust" §-ga 19¹, mis sätestab erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise ja tagasikutsumise korra. Nimetatud uue paragrahvi lõige 6 sätestab Vabariigi Presidendi pädevuse suursaadiku nimetamisel ja lõige 8 välisministri pädevuse suursaadiku ametikohale nimetamisel. Selline pädevuse konkurents ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 10 toodud õigusriigi põhimõttes sisalduva õigusselguse printsiibiga.
Leian, et õigusselguse põhimõttega ei ole kooskõlas ka seaduse § 35, mille esimese lausega tunnistatakse senikehtiv "Välissuhtlemisseadus" kehtetuks, paragrahvi teises lauses aga sätestatakse, et "nimetatud seaduse alusel antud ülesannete täitmisel kohaldatakse käesolevat seadust". Selline sõnastus on ebaselge, kuna kehtetuks tunnistatud seaduse alusel ei saa võtta ülesandeid täitmiseks.
Pean vajalikuks 3. mail 2006 vastu võetud "Välisuhtlemisseadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Arnold Rüütel
Avaldatud Riigi Teatajas 2006 Lisa, 45, 798
|
| |
|
vpk.ee
