In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President emadepäeval 14. mail 2006 Estonias
14.05.2006


Head Eestimaa emad,
armsad lapsed ja isad!

Emadepäev maikuu teisel pühapäeval langeb aega, kui loodus näitab oma valmisolekut minna taas uuele eluringile, toita ja kanda hoolt selle eest, et kestma jääks parim. Just nõnda on ka emadega. Seepärast ongi sümboolne ja ainuõige tähistada nende austamise päeva looduse tärkamise kaunil ajal.

Ehkki ema tuleks hoida ja austada iga päev – nagu loodustki, mida ju samuti hellitavalt emakeseks kutsume. Hoolt ja armastust ei saa kunagi olla ülearu palju. Ometi kipub just neid tundeid nii inimeste vahel kui ka looduse vastu pigem nappima.

Ametisõidud viivad mind sageli pealinnast välja. Alati riivavad siis valusalt silma risustatud maantee-ääred ja metsaalused. Näib, nagu oleks ununenud niisugune lihtne asi nagu prügikast ja selline loomulik toiming, kui seda on enese järelt koristamine.

Ent märksa enam häirivad risustunud inimhinged ja -suhted. Ühtaegu uhkusega oma riigi edu üle peame liiga sageli häbi ja alandust tundma inimestest hoovava hoolimatuse pärast. Vahel tahaks koguni küsida, kas paratamatult kalestub hing, mis majanduslikus võidujooksus vaid edukuse sinilindu püüab.

Ühest uuringust selgus mõneti ehk ootamatult, et lapse tulevast käekäiku võib üsna tugevalt mõjutada niisugune igapäevane tegevus, nagu seda on muinasjutu kuulamine. Laste puhul, kellele maast-madalast oli jutustatud või loetud muinasjutte, täheldati hiljem suuremat sotsiaalset küpsust ning väiksemat kalduvust pahategudele.

Muinasjutt võib olla lihtne vahend, näitamaks teed hea ja kurja tundmisele, et hakata mõtlema igale teole järgnevate tagajärgede ja inimestevaheliste suhete peale üldisemalt. Lisaks kannab see näide ehk sõnumit, et polegi tähtis, mida toredat koos lapsega ette võetakse – peaasi, et seda tehakse rõõmuga ja üheskoos.

Ema on hoole ja armastuse võrdkuju, ning sellisena on tema tähendus oma lapsele ning ta roll perekonnas palju ulatuslikum sellest, mida eales sõnades võib väljendada. Niisamuti ulatub ema hool märksa kaugemale igapäevastest toimingutest.

Arvan, et rohkem kui keegi teine tunnevad just emad muret Eesti käekäigu pärast, olgu siis julgeoleku, rahva tervise või kultuuri kestmise pärast. Sest ei sooviks ju ükski ema tuua oma lapsi maailma, mis on ebaturvaline või koguni määratud hääbuma. Tasub kuulata emasid, kes teavad ilmselt paremini kui keegi muu, et tulevikku saab kindlustada üksnes laste kaudu.

Iseküsimus on see, kas ja kui mõjukalt saavad meie Eesti emad oma seisukohti väljendada. Siin muutub aga olukord aina paremaks sedamööda, mida hoolivamaks ja sidusamaks muutub meie ühiskond ning mida kaugemale edeneme osalusdemokraatia teel.

Hulk aastaid on Eestis turgutatud naudingute- ja indiviidikeskset eluhoiakut. Loosungi asemel “Aidata saab vaid seda, kes iseennast aitab”, tõstab hooliv ühiskond oma juhtmõtteks “Aitame abivajajat”. Eestilgi on olemas kõik eeldused selleks, et jõuda niisuguse, uut kvaliteeti näitava eluhoiakuni.

Just rahva jätkusuutlikkuse ja püsiväärtuste kestmise pärast muretsevad emad on teinud mitmeid ettepanekuid maksusüsteemi ajakohastamiseks. Kindlasti suudab küps ühiskond põhjalikult kaaluda nii lastetusmaksu vajalikkust kui ka luksuskaupade tarbimise maksustamist.

Visalt, ent siiski on levimas ka arusaam, et kestva edu tagamiseks on tarvis võrdselt tähtsustada kõiki arengutegureid. Majanduse kiiretempoline edenemine ei saa olla ainutähtis. Inimese heaolu ja tema sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseta poleks ju ka majandusedul mingit väärtust.

Samuti peab meie riik hakkama väärikalt hindama laste kasvatamist – see tähendab tööd, mida pered teevad ühiskonna heaks. Mõne õpetlase hinnangul tuleb rahvamajanduse tootlikkuse ja tõhususe tagamiseks investeerida analoogiliselt ettevõtetega ka peredesse. Majanduspoliitika liigub vales suunas, kui me eirame peremajandust, ütlevad nad. Inimeste heaolu on kõige otsesemas sõltuvuses perekonna positsioonist ühiskonnas ja sedakaudu ka toimetulekust.

Oma laste kaudu saame mõjutada ja kujundada tulevikku. Jagades lastele armastust ja hoolt, on seda rohkem kogu meie ühiskonnas, on kaunim meie tulevik. Kunagi ei ole liiga hilja armastada. Seepärast soovingi teile täna palju armastust, mis on nii õnneliku perekonna kui tugeva riigi alus.

Ilusat emadepäeva!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee