In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Ungari Vabariigi presidendi T. E. härra László Sólyom’i auks 27. märtsil 2006 Kadrioru lossis
27.03.2006


Lugupeetud Ungari Vabariigi president,
daamid ja härrad!

Head Ungari sõbrad, südamlik tere tulemast teile!
Härra president, mul on hea meel Teie riigivisiidi üle. See on ennekõike väga heade sõprade, aga ka hõimlaste ja keelesugulaste kohtumine. Eesti ja Ungari suhetel on pikk ajalooline ja sügav hingeline taust, mis on loonud kindla alusmüüri vastastikusele mõistmisele ja koostööle. Tänased mõttevahetused on taas sellele kinnitust andnud.

Peame soome-ugri sõbralikku ühtekuuluvustunnet väga oluliseks. Seetõttu on ka kõigel, mida teeme ühiste jõupingutustega väiksemate soome-ugri rahvaste ja rahvakildude heaks, suur väärtus. Neid jõupingutusi tuleb kindlasti jätkata.

Kui meie tänase kultuurikoostöö ja teineteisemõistmise tugipunktideks on näiteks Tallinnas Ungari Kultuuriinstituut ja Budapestis Eesti Instituut, siis mäletame, et juba aastal 1869 võttis esimesest Eesti laulupeost osa Ungari etnograaf ja keeleteadlane Pál Hunfalvy. Meie luuletaja ja keelemees Mihkel Veske viibis aastatel 1885 ja 1886 Ungaris ning tõlkis esimesena eesti keelde Sándor Petöfi luulet.

On rõõm tõdeda, et meil on head koostöösuhted Ungari ja Eesti Teaduste Akadeemia ning ülikoolide vahel. Toimub õppejõudude ja üliõpilaste vahetus ning teaduskoostöö. Hõimuliikumise traditsioone jätkavad Eesti-Ungari ja Ungari-Eesti Selts. Headeks partneriteks on saanud mitmed omavalitsused. Seda kõike veelgi parema ühise Euroopa nimel. Nii kannavad vilja soome-ugri ühtehoidmise suure eestkostja Paul Ariste lootused.

Härra president,

tänases maailmas ühendavad meie riike arvukad rahvusvahelised organisatsioonid, ühised väärtused ja eesmärgid, aga ka väljakutsed. Euroopa Liidu edasine laienemine või põhiseadusliku leppe saatus, energiajulgeolek või võitlus terrorismiohu ja totalitarismi diktaadi vastu – kõik need teemad puudutavad niihästi meie riike kui kogu Euroopat. Hea, et meil tõepoolest on kogemusi ja vaimsust, mida partneritega jagada.

Toob ju käesolev aasta taas meelde, et nimelt Sándor Petöfi kirglikult väljendatud vabadusarmastus kandis ka 1956. aastal stalinismivastast ülestõusu Ungaris. Tänavu mälestavad kõik demokraatlikud riigid ja vabad rahvad selle verre uputatud ülestõusu ohvreid.

Seda enam võime koos olla õnnelikud, et meie kõige viimane ja rõõmustavalt üheaegne murrang totalitarismist demokraatiasse õnnestus 1980-ndate aastate lõpul nii ungarlastel kui ka eestlastel panna kõigi ohtude kiuste toime veretult.

Kui Balti kett ja Eesti laulev revolutsioon võtsid Moskva poliitiliselt diktaadilt viimse jõu, siis just Ungari lõikas esimesena puruks okastraattõkked Kesk-Euroopa rahvaste vahelt, muutes seega ühtlasi mõttetuks Berliini müüri.

Aeg aga seab meie ette järjest uusi väljakutseid. Üks olulisemaid ja samas raskemini defineeritavaid on Euroopa ühiste väärtuste ja identiteedi küsimus. Me peame selgusele jõudma, kui kaugele ja kui sügavuti Euroopa Liit areneb.

Meile, kui Euroopa väiksemate kilda kuuluvatele rahvastele, on justkui sisse programmeeritud loomulik mure oma säilimise pärast. Ungari on Eestist küll suurem, kuid ma usun, et meile mõlemale on selge, et omariiklus ja kuulumine võrdsetest riikidest koosnevasse Euroopa Liitu ja NATO-sse on siin parimad lahendusvariandid.

Muidugi peaks poliitikute ja kodanike sellealane kahekõne toimuma märksa loomulikumalt ja usaldavamalt. Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu edasist integratsiooni näiteks keskkonna, tarbijakaitse, sisejulgeoleku või energia alal. Kodanike arvates võiks Euroopa Liit neis valdkondades palju rohkem korda saata.

Härra president,

suurima heameelega jälgin majandusliku koostöö kasvu meie riikide vahel. Olen kindel, et niihästi Soome lahe mõlemal kaldal kui ka Balatoni ümbruses, Doonau ja Tisza ääres on käised üles kääritud ja töötatakse parema kodu ning kindlama homse nimel.

Majanduslik areng ja järjest kasvav tarbimine ei tohi meid aga eemale kiskuda sellest, kust me oleme tulnud – loodusest. Soome-ugri rahvastele on looduslähedus elu ürgne ja loomulik osa. Nüüdisajalgi peaksime senisest enam ühiselt suunama jõu loodussäästlikule arengule ja keskkonnasõbralikule eluviisile, sest see on tegelik jätkusuutlikkus. Ka järeltulevad põlved vajavad hapnikurikast õhku ja puhast vett. Olen veendunud, härra president, et neiski küsimustes leiame hea kandepinna omavaheliseks koostööks.

Eesti ja Ungari on mõlemad toonud Euroopa Liitu kaasa oma traditsioonidest, kultuurist ja ajaloost pärinevad oskused ja kogemused. See ei ole üksnes elitaarne pagas, vaid varamu, millest sünnib kasu kõikidele rahvastele. Ka teineteise juures on meil alati midagi uut avastada ja õppida. Loodan, et teilegi saab Eestis osaks süvenemise ning avastamisrõõm, nii nagu mina kogesin seda riigivisiidil Ungarisse 2002. aasta kaunil sügisel.

Austatud härra president!
Head Ungari sõbrad!

Tõstan klaasi meie sõpruse ja koostöö hüvanguks, Ungari Vabariigi õitsenguks! Meie sõprade ja tänaste külaliste auks!
Teie terviseks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee