| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti metsanduse 85. aastapäeva tähistaval metsaloolisel konverentsil 14. novembril 2003 Tartus14.11.2003
Austatud metsamehed, -uurijad ja külalised!
85 aasta jooksul on Eestist üle käinud majanduslikud tõusud ja mõõnad, nii sõjad kui veretud pöörded riigikorras ja omandisuhetes. Õnneks on need muutused alal hoidnud paljusid püsiväärtusi. Püsima on jäänud ka mets.
Metsa kohta tavatseb eestlane öelda, et see on vaese mehe kasukas. Riigile on mets rikkuse allikas, rahvale aga oluline tervise- ja keskkonnakomponent. Metsade enda tervise tagamine on seega meile väga oluline.
85 aastat tagasi moodustati verinoore Eesti Vabariigi valitsuse juurde metsaosakond. See oli tähendusrikas samm oma metsade valitsemiseks ja nende majandamise korrastamiseks. Peatselt järgnenud maareformiga riigistati mõisametsad ja esikohale tõusid kavakindlalt majandatavad riigimetsad.
85 aastaga on kahekordistunud metsade pindala ja puiduvaru. Et valdavaks metsaomandi vormiks on sajandi vältel olnud riigimetsad, siis võime rääkida selle omandivormi elujõust ja edukusest metsade majandamisel. Ka täna on Eestis suurimaks metsaomanikuks riik, kes tagab metsa kasutamise avalikes huvides ja igaüheõiguse kaudu pääsu metsa ka neile, kes ise metsaomanikud ei ole.
Eriti oluline on riigi roll metsade uuendamisel. See jätab ka tulevastele põlvedele männikuid ja kuusikuid, mis on meie metsadele nii iseloomulikud. Riigimetsanduse arendamine lubab samuti korrigeerida kohati kontrolli alt väljuvat raiemahtu. Kui see ületab puidu juurdekasvu, siis satub kahtluse alla kogu majanduse jätkusuutlik areng ja meie endi keskkonnateadlikkus ülejäänud Euroopa silmis.
Riigimetsade töötajaskonna teadmised ja oskused on hindamatu väärtusega nii meie metsade tulevikku kui ka loodusväärtuste kaitset silmas pidades. Just metsameestel on läbi aastakümnete olnud täita oluline roll jätkusuutliku metsamajanduse tagajate ja oluliste väärtuste kandjatena. Suur tänu teile selle eest!
Küllap tunnete tänagi endas kohustust ikka ja jälle meelde tuletada, et metsa tulus majandamine ei tohi ohustada nii metsa kui meie enda tulevikku. Seda tõde teavad ja järgivad ka paljud erametsaomanikud Eestis, aga kaugeltki mitte kõik. Seetõttu ei olegi raied alati proportsioonis metsas leiduva puiduvaruga või ei lähtu liigilise mitmekesisuse hoidmisest.
Riigi ja erametsaomanike suhteid korrastades on samuti kasulik vaadata minevikku. Sõjaeelses Eesti Vabariigis rakendas riik riigimetsateenijaid erametsaomanike toetuseks. 1930-ndatel korraldas riik metsapäevi ja näitusi, andis välja ajakirja ja teisi trükiseid, koostas talumetsade majandamiskavu ja pani tööle erametsakonsulendid. Riigi ja erasektori niisugusest koostööst võiks nüüdki eeskuju võtta.
Kindlasti on meie metsamajandusel vaja edaspidigi tugineda metsateaduslikele uurimustele ja soovitustele. Selleks tuleb aga arendada ka oma akadeemilist metsaharidust ja -teadust. Samuti ei ole positiivne areng mõeldav ilma stabiilse metsapoliitikata. Viimane peaks hõlmama kogu metsafondi, selle omandivormist sõltumata, käsitledes nii metsade majandamist kui metsatööstuse arengustrateegiaid. Samuti oleks selle poliitika loomulik osa metsa keskkonnakaitseline aspekt, nagu ka bioproduktsiooni planeerimine kütusebilansi osana.
Olen veendunud, et üksnes valdkonna terviklik käsitlus ja arengu kompleksne kavandamine tagab edu ka tulevikus. Sama oluline on kasutada potentsiaalset metsaressurssi tõhusalt ka riiklikest huvidest lähtuvalt.
Lubage õnnitleda teid kõiki Eesti metsanduse tähtpäeva puhul ja tänada veel kord senise silmapaistva töö eest. Olen kindel, et annate ka edaspidi oma väärtusliku panuse meie rahva ühisrikkuse - metsade heaks.
|
| |
|
vpk.ee
