| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Postimees 13. septembril 200313.09.2003
Arnold Rüütel: euroliit aitab Eesti kreenist välja
President Arnold Rüütel - Eesti Euroopa Liiduga ühinemise mõjukamaid eestkõnelejaid - ütleb, et mõistab küll inimeste kõhklusi, kuid kutsub homsel rahvahääletusel kõiki kindlalt «jah» ütlema.
Kuivõrd tunnete pühapäevase rahvahääletuse eel ärevust, et mis juhtub?
Minul on küll rahulik enesetunne, sest usun, et eestlased teevad õige otsuse - ütlevad domineerivalt «jah» Euroopa Liidule.
On teil juba ka hea vein välja valitud või shampanja külma pandud, et see pärast rahvahääletuse tulemuse selgumist lahti korkida?
Tasub tõesti mõelda, et võib-olla tõsta klaas selle päris tõsise otsuse järel. Kuigi mina olen väga väike alkoholitarbija, ainult pidulikel rituaalidel, ja ka siis väga sümboolselt.
Rahvahääletusel kindlasti osaleda lubanutest toetab Euroopa Liiduga ühinemist 65%. Milline oleks see protsent ilma teie eurotoetuseta, kui oleksite võtnud hoiaku: euroliiduga ühinemine on igaühe südametunnistuse küsimus ja president ei anna soovitust?
Kui mina jäänuks täiesti kõrvale, oleks see ehk tõesti mõjutanud inimeste seisukohta. Aga kahtlemata on arvamusküsitluste hea tulemuse põhjuseks reaalne selgitustöö ning kõigi arvamusliidrite osa - oma toetust euroliidule avaldasid ju kirjanikud, kunstnikud, teadlased. Nende arvamus on suunanud inimesi huvituma sisuliselt meie liitumisprotsessist.
Hiljuti kritiseerisite, et Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised on jäänud avalikkusele lõpuni avamata, ametnike kinnitusel on aga kogu info kõigile kättesaadav. Millest sellised suhtumise käärid?
Läbirääkimiste alguses nõustus Eesti liiga kergelt ühe või teise asjaga, oleks tulnud tõsisemalt selgitada, et nii mõndagi lahendada meile vajalikumalt. Räägime näiteks maa müügist. Pärastpoole, kui üldsuse surve tugevnes, olid meie läbirääkimised Euroopa Liiduga edukad.
Millised võiksid olla Eesti kolm keskset huvi Euroopa Liidus, mida me tahame saavutada või kaitsta?
Sõjaeelne Eesti oli konkurentsivõimeline ja majanduslikult orienteeritud läände. Ka praegu on meie väliskaubandus suunatud 70% euroliitu ja 11% kandidaatriikide turgudele.
Kui räägime kultuurist, mis on ühiskonna arengu põhialuseks, siis peale oma ülikoolides õppimise õppisid paljud eestlased Saksa- ja Prantsusmaa ülikoolides. Kui räägime kaunitest kunstidest, said paljud meie kunstnikud hariduse samuti Lääne-Euroopas.
Mida on meil Euroopa Liidult õppida?
Kõigepealt demokraatlike põhiväärtuste pidevat õppimist.
Ja mida on Euroopa Liidul Eestilt õppida?
Meil on kahe ühiskonna kogemus, mis annab võimaluse mõtestada hoiatusena ühiskonna arengu teatud kulgu. Teiseks meie intensiivsed reformid ja suutlikkus hoida sel ajal ühiskonda tasakaalus, mis meil küll paljuski pole õnnestunud. Aga just see on kogemus, mida jagada, et kuidas saaks paremini.
Rääkides vaesusest, olete teiegi kasutanud väljendit «teine Eesti». Kas on olemas ka «teine Euroopa»?
Korrigeerin, mina ei ole kordagi kasutanud sotsioloogide leitud sõnapaari «teine Eesti». Kui aga püüda see Euroopa kontekstis kasutusele võtta, siis «teist Euroopat» on väga vähe, midagi võime ehk leida lõunasse vaadates. Riike nimetamata on seal maid, kus osa sotsiaalseid gruppe elab raskustes.
Kas Euroopa Liit aitab Eesti kreenist välja?
Täiesti kindlasti. Aastatel 2004-2006 ulatuvad Euroopa Liidu toetused Eestile kõrgelt üle meie osamaksu suurusest. Meie areng on olnud kiire suuremates keskustes, kuhu on tulnud väliskapital ja liikunud just nooremad inimesed.
Kui nüüd kasutaksime mõistet «esimene ja teine Eesti», siis suhteliselt tagasihoidlik sotsiaalne olukord on meil kaugemates piirkondades, seetõttu peame rääkima tõsisemalt regionaalsest arengust, mille tugevdamisse ongi Euroopa Liidu toetus paljuski suunatud.
Lisaks maaelu tugevdamine, teaduse ja hariduse arendamine.
Tervikuna võimaldab see luua uusi töökohti ja edasi konkurentsivõimelisi tooteid. See loob paljudele inimestele täiesti uued võimalused.
Kuivõrd saaks üks eriliste loodusvaradeta väikeriik praeguses maailmas üksinda hakkama?
Eesti-sugusel väikeriigil oleks see väga raske. Me ei saa ennast võrrelda näiteks nafta- ja kalarikka Norraga, kelle arengu tagatiseks ongi paljuski nende loodusvarad.
Peame arvestama ka tänase rahutu maailmaga, ka rahvusvahelise kuritegevuse ja narkokaubandusega. Väikeriigile pole see üksinda jõukohane, eriti kui ta on piiririigiks Euroopa Liidu ja teiste suurte vahel.
Varsti ei saa enam ükski Eesti poliitik öelda, et meie kui ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO liikme probleem pole näiteks Kongo või Ida-Timori rahuprotsess, Iraagi ja Afganistani stabiliseerimisest rääkimata. Kas Eesti on selliseks suureks välispoliitikaks valmis?
Olen selles veendunud. Eesti välispoliitika on olnud väga sihikindel ja järjepidev viimase 12 aasta jooksul ning oli väga realistlik iseseisvuse taastamise ajal. See on ainulaadne kogemus: taotleda totalitaarse riigi sees endale õigusi parlamentaarsete meetoditega.
Eesti on võimeline - julgen päris kindlasti seda öelda - rääkima kaasa välispoliitilistes küsimustes mitte ainult lokaalselt, vaid isegi globaalselt.
Kui suur on oht, et me võime euroliidus muutuda tähtsusetuks?
Võiksin rääkida pikalt meie kultuuri, teaduse, ka ülikoolide arvestatavusest Euroopa Liidus. Aga kui naasta välispoliitika juurde, siis on Euroopa Liit tõeliselt iseseisvate väike- ja suurriikide liit, kus ka kõige väiksemate riikide huvid ei ole haavatavad. Tänapäeva maailm vajab niisugust liitu.
Euroopa Liidu välispoliitika peakski olema suunatud sellele, et aidata hea sõna ja mõttega kaasa rahvuslike või riikidevaheliste konfliktide rahumeelsele likvideerimisele. Eesti välispoliitikaga tegelevad inimesed võiksid selles väga palju kaasa aidata.
Miks siiski vähemalt kolmandik eestlasi pelgab Euroopa Liitu?
Liiga lühike on olnud aeg, mis lahutab meid 1991. aasta suve lõpust, kui ühest liidust lahku lõime. Sõna «liit» võib paljusid inimesi kohutada. Pelguse üheks põhjuseks saab olla ka see, et kõik väike- ja mikroettevõtjad ei näe Euroopa Liidus võimalust edasi tegutseda, arvestades kapitali ja tööjõu vaba liikumist.
Sellised kartused on väga inimlikud, neid pole õige hukka mõista. Olen kohtunud ka paljude vaimuinimestega, kes peavad kalliks meie iseseisvust, sõna «suveräänsus» püha sisu. Nemad kardavad, et ega me ometi loovuta Euroopa Liidule osa oma iseseisvusest. Ma mõistan ka neid inimesi.
Riigikogu uut hooaega avades nentisite taas, et Eesti on maksnud viimase kümnendi muutuste eest kõrget hinda. Tuleb meil nüüd samasugust hinda maksta euroliitu mineku eest?
Vastupidi - saame leevendada ja heastada seda, mida oleme varasemalt muutuste eest maksnud, kiirendada sotsiaalset arengut ja seeläbi aidata inimesi.
Manitsesite neljapäeval ajakirjandust heatahtlikkusele. Kas rahvahääletuse-eelne kampaania on olnud teie silmadele-kõrvadele liiga agressiivne?
Küsimuses on mingi tõde. Rahvahääletuse eel toimus ju tõesti kampaania väga hoogne lõpuspurt, kui rahulikesse väikelinnadesse sõitsid muudkui autode korteežid ja külaliste muidu igati õige jutt võis tunduda pealesurutuna, üksteisemõistmine jäi saavutamata.
Aga üldiselt on see kõik jäänud korrektseks ja poliitilise kultuuri raamidesse, ei ole mängitud tasuta õlle või muu niisugusega. Eestis saame rääkida ikka demokraatlikust teavituskampaaniast.
Miks on langenud Eestis elava slaavi vähemuse toetus euroliidule?
See võis tulla ühest reklaamist, kui kasutati plakatit kaugest ajaloost...
Peate te silmas kaubandus-tööstuskoja Euroopa Liitu toetavat plakatit «Kas Venemaa on sõber?», millel olid alates Liivi sõjast üles loetud kõik Venemaa vallutused Eestis?
Jah, ja see võis olla solvav inimestele, kes muidu toetasid Eesti püüdlusi. Kindlasti poleks tekkinud sellist reaktsiooni, kui ajaloost räägitaks läbi kahe rahva suhte tänapäeval.
Kas ühineb Venemaa Euroopa Liiduga?
Mina seda küsimust tänapäeval ei tõstataks. Venemaa ulatub Vaikse ookeanini, sinna on üle 10 000 kilomeetri... Selleks pole vajadustki, et Venemaa kuuluks Euroopa Liitu. Küll on aga õiged Euroopa Liidu püüdlused aidata demokratiseerida Venemaa ühiskonda ja nüüdisajastada majandust.
Kui rahvas ütleb pühapäeval «jaa», siis kas presidendilossil hakkab sinimustvalge kõrval lehvima ka Euroopa Liidu lipp?
Kahtlemata saab siis Euroopa Liidu lipp ka Eestis seaduslikuks lipuks ja need rituaalid tuleb välja kujundada.
On teil sellele lipule juba koht olemas?
Meil on siin mitu masti.
Kus teie ootate pühapäeva õhtul rahvahääletuse tulemusi?
Kadriorus televiisori ees. Järgnevalt oleme koos [Riigikogu esimees] Ene Ergma ja [peaminister] Juhan Partsiga välisministeeriumi pressikeskuses.
Ma arvan, et meil on põhjust sel õhtul rahvale midagi head öelda.
Toomas Sildam
|
| |
|
vpk.ee
