| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Eesti ühiskaubanduse 100. aastapäeval 7. novembril 2002 Estonia kontserdisaalis07.11.2002
Lugupeetud Eesti ühiskaubanduse eestvedajad ja veteranid, austatud külalised!
Eesti tarbijate ühistute ajaloos märgib aasta 2002 väga olulist tähist - saja aasta möödumist esimeste tarvitajate ühisuste asutamisest Antslas ja Sindis.
Nüüdseks on tarbijate ühistud läbinud heitliku ajaloo. Muutuv majanduskeskkond, erinevad riigikorrad, likvideerimised, ühinemised ja ümbernimetamised tähistavad seda sajandit. Kuid miski ei ole suutnud hävitada ühistulist tegevust ega selle aluseks olevat ideed. Otse vastupidi - ühiskaubanduse tänast elujõulisust kinnitab tõsiasi, et ETK süsteemi kuulub 27 piirkondlikku tarbijate ühistut, kel on liikmeid ühtekokku 46 000. See on suur jõud.
Ühiskaubanduse tugevus seisnebki ennekõike tema mastaapsuses, ühtaegu nii suures liikmeskonnas kui tarbijaskonnas. ETK süsteemi 500 kauplust katavad Eestit tiheda võrguna. Keskühistu poolt pakutav logistikateenus teeb kvaliteetsed kaubad kättesaadavaks ka kõige kaugemate maapiirkondade elanikele. Samas elab tarbijaühistute liikmeid kõikides Eestimaa paikades, nii suurtes keskustes kui metsatagustes külades. Need inimesed tunnevad omakandi elanike vajadusi ja ootusi, samuti kohapealseid tingimusi. Kohalike tarbijate ühistute kaudu suudavad nad mõjutada kogu ETK süsteemi arengut.
Nõnda võimegi laialdasele võrgustikule lisada küünarnuki- ja turvatunde, mis omakorda on süsteemi tugevuse aluseks. Niisugusest ühisest tegutsemisest tulenev sünergia on tulevase arengu hea eeldus.
ETK kaubandussüsteemi tänavuse aasta prognoositav käive peaks ületama nelja miljardi krooni piiri. Seejuures väärib tähelepanu tõsiasi, et üle 80 protsendi ühistulise kaubanduse käibest teenitakse väljaspool pealinna.
Oleks suurepärane, kui kõiki Eesti maakondi hõlmav tegutsemine ja regionaalsusega kaasnev tugev sotsiaalne aspekt jääks tarbijaühistute tunnusjoonena püsima. Arvukad kauplused paljudes külades ja väikelinnades on ju oluliseks tööandjaks. Lisaks ühistu kauplustele pakuvad kohalikele elanikele tööd ka süsteemi teised ettevõtted, näiteks leiva- ja pagaritööstused. ETK süsteemis on ühtekokku 5100 töötajat.
Külapood on üks populaarsemaid suhtlemiskohti. Edaspidi võiks see kujuneda ka omamoodi teeninduskeskuseks, kus kohalikul rahval oleks võimalus maksta nii kommunaalmakse, tellida kataloogikaupu kui kasutada internetti.
Terviklikud lahendused ja süsteemsus aitavad ühistulisel tegevusel teiste ettevõtlusvormidega edukalt konkureerida. Nendele omadustele võib veel lisada arengupotentsiaali. Ja ühistuline süsteem on vaieldamatult arenguvõimeline. Selle kaudu võivad kõik liikmed realiseerida oma teadmisi, oskusi ja initsiatiivi.
Arengut soodustab ka suur konkurents kaubanduses. Eesti asend Euroopa kaubateede suhtes, meie soodne investeerimiskliima ja liberaalne kaubanduspoliitika on õhutanud väliskapitali siia investeerima. Suurte rahvusvaheliste kaubanduskettide tulek Eestisse esitab ETK süsteemile tõsise väljakutse. Ent samal ajal kannustab oma oskuste ja võimaluste mobiliseerimine positiivset arengut.
Kindlasti ei ole ühiskaubandus veel kõiki oma võimalusi ära kasutanud. Näiteks võib tuua kas või koostöö väikeettevõtetega ja kohalikule initsiatiivile toetumise. Paljud maainimesed tahaksid ja suudaksid kindlasti tegelda väiketootmisega, olgu siis kaminapuude varumise või metsamarjade korjamisega. Ent neil võib jääda puudu oskusest oma toodangut turustada, mõnel juhul vajatakse abi transpordi korraldamisel. ETK kaubaautod sõidavad aga iga päev - võib-olla saaks selliseid kaubaliine ka kohalike elanike väiketoodangu vedamiseks ja turustamiseks kasutada.
Eesti ühiskaubanduse esimene aastasada on mahutanud endasse nii helgemaid kui raskemaid aegu. Soovin, et tihedas koostöös Eesti tootjate ja tarbijatega oleks teil edu eesseisvatel aastatel.
|
| |
|
vpk.ee
