| |
 | Kõned | | |
Vabariigi PresidentOlevipäeva tähistamisel ja Lääne praostkonna laulupeol Vormsil 29. juulil 200229.07.2002
Armsad vormsilased!
Austatud külalised lähedalt ja kaugelt!
Daamid ja härrad!
Olevipäeva, mis eesti rahvakalendris märgib lõikusaja algust, võib selle sakraalses tähenduses võtta ka kui ühendavat silda eestlaste ja skandinaavlaste vahel. Vormsi esiajalugu räägib saarest kui viikingite sillapeast, hilisem ajalugu on aga näide sellest, kuidas üks väike rannarootslaste kogukond on koos eestlaste ja Eesti riigiga oma saatust jaganud.
See ei ole olnud kerge. Erinevalt Mandri-Eestist säilitasid eestirootslased oma vabatalupoja õigused küll tsaariajalgi, kuid II Maailmasõda lõhkus siinse traditsioonilise asustuse. Nii tulebki meil täna seista silmitsi rohkem mälestuste kui tegelikkusega.
Ent inimese elu jääb poolikuks, kui ta ei tunneta oma juuri. Esivanemate või lapsepõlvekodu seob meid eelmiste põlvkondadega. Mida tugevam on see side, seda kindlamini tunneme end ka tulevikus. Luuletaja Gustav Suits on kunagi kirjutanud luuletuse "Oma saar", mis ka koorilauluks saanud. Selles igatseb laulik oma unistuste kodu järele. Õnnelikud on need, kes oma vanemate, oma lapsepõlve või ka praeguseks koduks võivadki mõnd saart pidada. Ja tänases kontekstis öelduna eriti veel nii imekaunist saart, nagu seda on Vormsi.
Nii vormsilaste, Lääne maakonna kui ka kogu Eesti riigi kohus on ühelt poolt hoida Vormsit selle algupäras, teiselt poolt aga vältida saare ääremaastumist. Eestis peab olema elamisväärne iga maanurk. Igaühel, kes end Eestiga sidunud, kes siin üles kasvanud, peab olema võimalus tunda, et ta on vajalik ja oodatud.
Tänane Lääne praostkonna laulupidu on kahtlemata kutsutud kinnitama meie hingelist sidet. On olnud aegu, kus laulupeod olid meie rahvale pea ainsad ühtsuse ja lootuse ilmutamise võimaluseks.
Nüüd laulab juba rohkem kui kümme aastat vaba rahvas taas vabal maal, mille osaks on ka Vormsi. Kandku meie laulud igavikutunde, rõõmu ja hoole kõrval ka sõnumit rahvast ja riigist, kes otsekui üks suur pere hoiab kinni oma kohast päikese all.
Soovin teile kõigile rõõmu ja rahu südametesse ning lauludest vastu kajava ilumeele kestmist!
|
| |
|
vpk.ee
