| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel Kaali külastuskeskuse avamisel 17. juunil 200517.06.2005
Lugupeetud koosolijad! Tervitan teid kõiki Kaali külastuskeskuse avamise puhul!
Kaali meteoriidikraater pole mitte üksnes tähelepanuväärne loodunähtus, vaid ka erinevate müütide objekt.
Hüpoteesi Kaalist kui pühast järvest püstitas esimesena ülemöödunud sajandil Tartu ülikooli ajalooprofessor Friedrich Kruse. Ta oletas, et Kaali järv oli muistsetel saarlastel samasugune ohverdamiskoht, nagu Tacituse kirjeldatud germaanlaste Hertha järv.
Teooriat Kaalist kui pühast paigast arendas läinud sajandi teisel poolel edasi arheoloog Vello Lõugas, kes väitis muuhulgas, et meteoriidi-plahvatusest võisid süttida lähikonnas asunud Asva ja Ridala pronksiaja asulad. Paraku mingisugust teaduslikku tõestusmaterjali sellest ega ka Kaali järvest kui muistsete eestlaste ohvripaigast pole seni leitud.
Eesti ekspresidendi Lennart Meri arvates võib viiteid Kaali katastroofile leida koguni antiikallikatest. 4 saj. eKr kirjeldas kreeka maadeuurija Pytheas kaugel põhjas asetsevat saart nimega Ultima Thule. Seal näitasid barbarid talle korduvalt paika, kuhu Päike laskub puhkama. Mere arvates jõudis Pytheas Saaremaale Kaali meteoriidikraatri juurde, mida kohalikud olevatki pidanud Päikese koduks.
Viiteid Kaali katastroofile võib leida aga ka hoopis lähemalt, nimelt meie oma vanadest rahvalauludest. Virumaalt on kirja pandud laulukatkeid, milles laulik väidab, et nägi Saaremaad põlemas. Kangesti tahaks uskuda, et selle taustaks on rahvasuus elanud mälestus Kaali meteoriidi kukkumisest.
Arvamused, et meteoriidiplahvatus võis mõjutada saarlaste elu-olu ja usundit tuginevad oletusele, et Kaali meteoriit langes maale 800-400 aastat e. Kr. Paraku tõestavad viimase aja uurimused, et see langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radio-süsiniku-meetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet.
Kas Kaali järv ja sellega seondatavad müüdid muutuvad seetõttu vähem oluliseks? Kindlasti mitte!
Kaali meteoriit on viimane seni teadaolev Euroopa mandrile kukkunud märkimisväärse suurusega meteoriit. Haruldase loodusnähtusena sünnitab see kindlasti edaspidigi uusi põnevaid müüte ja teooriaid. Tore, et meil on olemas selline haruldane paik, mis tiivustab fantaasialendu ning annab ainet hüpoteesideks ja vaimuloominguks.
Usutavasti leidub ka edaspidi nii uskujaid kui skeptikuid ning uurimismeetodite täiustudes ja uute asjaolude ilmsiks tulles saame ehk tulevikus kindlamaid tõendeid ka selle sündmuse mõjudest muinaseestlaste elule ja kultuurile. Sest ka neli tuhat aastat tagasi elasid inimesed Eestimaal, sealhulgas Virumaal.
Kuidas oleks ka lugu müütide ja lauludega, võime igal juhul öelda, et seisame praegu unikaalses paigas, mis on tunnistajaks maa ja kosmose, inimeste elukeskkonna ja üliinimlike loodusjõudude ebatavaliselt kokkupuutest,
paigas, mis viib paratamatult mõtted ülespoole, inimesele kättesaamatusse kõiksusse, mille juhtimine pole meie võimuses ega sõltu meie tahtest.
Kindlasti aitab täna avatav külastuskeskus kaasa selle tähelepanuväärse paiga laiemale tutvustamisele Eestis ja mujal maailmas. Selleks õnne ja edu teile!
|
| |
|
vpk.ee
