| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel seltside 140. aasta juubelikonverentsil Tartus 18. märtsil 200518.03.2005
Lugupeetud koosolijad! Tervitan teid kõiki tänasel märkimisväärsel tähtpäeval ja toon terviseid ka Vabariigi Presidendi poolt, kes kahjuks ei saanud meie üritusel osaleda.
Eestlasi tavatsetakse pidada individualistideks. Ometi on just seltsiliikumine etendanud eestlaste elus ülitähtsat rolli. Sellest sündisid mitmed olulised professionaalse kui ka rahvakultuuri alased ettevõtmised, millel oli suur mõju eesti rahvuse kujunemisel, rahvuslike aadete hoidmisel ja edasikandmisel.
1865. aastal asutatud teatriselts ''Vanemuine'' korraldas 1869. aastal I eesti üldlaulupeo. Sellel tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse loomisel, kindlustamisel ja väljendamisel.
1870. a. pani Vanemuise selts aluse eesti rahvuslikule teatrile. Estonia Seltsi eestvõttel asutati 1906. a. eesti kutseline teater ka Tallinnas.
Rahakogumisliikumisest eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli, nn Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kasvas välja aastatel 1870 1884 ülemaaline massi-organisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega.
Aastail 18721893 tegutsenud eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist.
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts teostas lõpuks Eesti Aleksandrikooli liikumise idee, rajades 1906. a. Tartusse esimese eestikeelse keskkooli. Samal aastal loodud Eestimaa Rahvahariduse Selts edendas emakeelset algharidust ja eesti keelt, tegutses aktiivselt raamatukogude asutamisel ning rahvamajade ehitamisel.
Seltsielu elavnes ka külades, kus asutati laulu- ja mänguseltse ja muid omaalgatuslikke ettevõtmisi.
1870. aastatel tekkinud põllumeeste seltsidest arenes 1930-ndatel aastateks välja jõuline maarahva ühistegevus. Hoogsalt arenes akadeemiline seltsitegevus kui ka professionaalseid loojaid ühendav ja rahvakultuuri alane seltsiliikumine.
Kuigi nõukogude perioodil katkes paljude seltside ametlik eksistents, elasid kollektiivsed rahvakultuuri vormid ometi tollasteid võimalusi kasutades oma elu edasi. See aitas hoida kultuurilist järjepidevust ja kindlustada rahvustunnet, mis oli sovjetliku surve tingimustes ehk tugevamgi kui praegusel avatud turumajanduse ja üleilmastumise ajastul.
Tänases Eestis on seltsiliikumine taas väga jõuliselt arenenud, olles kujunenud rahva omaalgatusliku tegevuse peamiseks kandjaks. Just seltsitegevus aitab elus hoida ühistunnet, kultuuri järjepidevust ning seotust oma maa ja rahvaga.
Samadest aadetest oleme juhindunud ka Rahvusliku Folkloorinõukogu tegevuses, mida oleme koos Anne Ojaloga juhtinud ja paljude kohalike entusiastide abil edendanud alates 1992. aastast. See on katusorganisatsioon 19-le seltsile, õppe- ja teadusasutusele, samuti 19-le folkloorifestivali organisatsioonile, mis tegutsevad Eestimaa erinevais paikades. Ühtlasi esindab meie nõukogu eesti folklooriliikumist Ülemaailmses Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsioonis, kelle egiidi all toimub ka kolme Balti riiki ühendav folkloorifestival Baltica.
Tänan tänase ürituse korraldajaid ning soovin eesti seltsiliikumisele ja kõigile selle liikumise juhtidele ja edendajaile jõudu ja edu edaspidiseks!
|
| |
|
vpk.ee
