| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel Kaitseministeeriumis Naiskodukaitse keskkogu aastakoosolekul 27. märtsil 200427.03.2004
Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, milline peaks olema Kaitseliidu ja Naiskodukaitse roll ja funktsioon tingimustes, kus meil pole otsest sõjalist ohtu ja kus Eesti riikliku julgeoleku tagatiseks saab eelkõige NATO missioon.
Paraku ei kao vajadus olla valmis oma kodu- ja kodupaiga kaitseks, eriti arvestades tänapäeval reaalselt toimivat vandalismi ja kuritegevust ning maailma ohustavat terrorismi.
Mõistagi on naiste roll siin eelkõige aidata meestel olla mehised, lastes neil tunda hoolt ja armastust omas kodus, aga samuti olla abiks õppuste läbiviimisel toitlustuse korraldamise ja muuga. Usun, et kõike seda on naiskodukaitselased senigi edukalt teinud.
Ometi ei saa naiste rolli taandada ainult meeste abistamisele. Just naised on läbi aegade olnud perekonnas vaimsete väärtuste hoidjad ja edasikandjad. Ka avalikus elus on naistel olnud tähtis roll kultuurikandjatena.
Paraku on rahvuslikud väärtused tänapäeva globaliseeruvas maailmas devalveerunud. Kodu, perekond, rahvuslikud traditsioonid ja kogukondlik solidaarsus jäävad tihti tahaplaanile, uueks jumalaks on saanud raha ning selle eest ostetavad materiaalsed väärtused ja meelelahutus.
Paikkondlik ja rahvuslik kultuur on globaalse kommertskultuuri ees kaitsetu ning vajab teadlikku hoidmist ja arendamist. Ilma juurteta hävib iga taim, ilma traditsioonideta ei ole rahvust.
Kui vanasti said lapsed pärimuskultuuri kaasa kodunt vanemate ja vanavanemate kaudu, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Kasvatuse ja õpetuse põhiraskus on nihkunud kooli.
Ent rahvuslik kasvatus meie koolihariduses on võrdlemisi nõrk. Rahvuskultuur ei ole väärikalt esindatud kooliprogrammis. Ka ei tunne õpetajad piisavalt hästi meie omakultuuri ega oska seda lastele edasi anda nii, et see neile omaseks saaks. Noorte peamine mõjutaja on meedia, kus omakultuuri osa on peaaegu olematu, kus valitseb võõras ja võõrkeelne kultuur, tihti koguni antikultuur. Siiski võib viimasel ajal täheldada ka positiivseid nihkeid, olgu see kas või võrumurdelise laulu võidukäik tänavusel Eurovisiooni rahvuslikul eelvoorul.
Pärimuskultuur ja traditsioonid elavad eelkõige huvitegevuse ja mitmesuguste kohalike algatuste kui ka ülamaaliste ettevõtmiste kaudu - alates perepühadest, suguvõsakokkutulekutest ja kodukandipäevadest kuni rahvakunsti festivalide ning laulu- ja tantsupidudeni.
Arvan, et naiskodukaitse tegevus peaks senisest enam seonduma emakeele ja omakultuuri väärtustamise, meie rahvuslike põhiväärtuste hoidmise ja kindlustamisega. Just rahvusliku vaimsuse kaitsmine ja tugevdamine jääb tänapäeval ja ka tulevikus Eestis aktuaalseks, kui ka füüsiline julgeolek on tagatud.
Tänan teid kõige hea ja väärtusliku eest, mida te olete teinud ning soovin Eesti Naiskodukaitsele uusi väljakutseid ja arenguid, tublisid liitlasi ja häid koostööpartnereid!
|
| |
|
vpk.ee
