| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel emakeelepäeval 14. märtsil 2004 Estonia kontsertsaalis14.03.2004
Lugupeetud kuulajad!
Mis teeb eestlase eestlaseks, mis kindlustab rahvuse püsimise? Üks põhilisi identiteedi aluseid paikse asuala isade maa kõrval on meie emakeel, eesti keel.
Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Keeleteadlased on avaldanud arvamust, et tänapäeva globaliseeruvas maailmas võib neist käesoleva sajandi jooksul hävida kuni 90 %. Keel on aga üks põhilisi rahvuse tunnuseid ja koos oma keele ning kultuuriga kaovad reeglina ka rahvad.
Kui enamus Euroopa keeltest kuulub Indo-Euroopa keelkonda ning neil on ühised juured, siis eesti keel on üks soome-ugri keeltest. Peale eestlaste on laienevas Euroopa Liidus veel vaid kolm rahvast, kes kõnelevad soome-ugri keeli need on soomlased, ungarlased ja saamid. Eestlastel, soomlastel ja ungarlastel on emakeel ka riigikeeleks, mis on keele säilimise kindlaim garantii.
Eesti keele ametlik staatus on tugev, sest ta on peale Eesti riigikeele ka kõrghariduse, teaduse, kõrgkultuuri ja meedia keel. On loodud ka oma keelestrateegia. Siiski on eesti keele roll ja osakaal teaduses, kultuuris, meedias ja majanduselus viimasel ajal märkimisväärselt kahanenud võõrkeelte, eriti inglise keele ees.
Oht kaotada oma keelt on seda suurem, et suurte rahvaste keelte kasutamine loob eeliseid tööturul läbi lüüa ja tagab kõrgema sotsiaalse staatuse. Enamus maailma areenilt kadunud väikerahvaid on hääbunud just seetõttu, et nad on kaotanud oma keele ja kultuuri ning sulandunud mingisse muukeelsesse massi.
Keel muutub nagu kõik muugi siin maailmas. Keele kõige püsivam osa on tema süvastruktuur, grammatiline ehitus. See määrab mõtlemise ja kujundab vaimulaadi. Sõnavara muutub ja uueneb ning tähtis on tänapäeva teaduse ja oskuskeele sõnavaras ajaga kaasas käia. Eriti oluliseks eesti keele jätkusuutlikkuse tagajaks on eestikeelse infotehnoloogia sõnavara arendamine.
Emakeele avaldusvormiks on ka emakeelne muusika. Eesti laulukultuur ulatub paari aastatuhande taha, mil tekkis meie rahvalaulu klassika regivärsiline rahvalaul. Rahvalaulude kohta on öeldud, et need saatsid inimest hällist hauani, ja see oli tõepoolest nii. Laul kergendas inimeste töid, vahendas suhteid teispoolsusega ning aitas korrastada suhteid ühiskonnas. See oli loomulik osa elust. Usuti, et lauludes on vägi, mis võib langetada metsapuid, muuta maa mereks ja panna koguni sõja seisma.
Laulud ja laulmine on olnud olulised ka murrangulistes ajaloosündmustes. Öeldakse ju, et eestlane on laulnud enda rahvaks. Laulupeod on olnud meile tähtsad identiteedi kujundajad, säilitajad ja väljendajad. Meie taasiseseisvumis-protsessi tuntakse maailmas kui laulvat revolutsiooni.
Tänapäeval asendab laulmist suurel määral heliplaatidelt ja meediakanalitest tulev muusika, mida saab käivitada vaid nupule vajutades. Ometi on laulmisel endiselt suur tähtsus inimese emotsionaalses arengus ja see on oluline identiteedi komponent.
Ungari helilooja ja muusikapedagoog Zoltįn Kodįly on rõhutanud emakeelse muusika tähtsust lapse kujunemisel. Paraku kipub tänapäeva Eestis võõrkeelne kommertskultuur varjutama emakeelset kultuuri, sealhulgas ka laulukultuuri. Laps ei omanda enam laulmisoskust vanematelt ega saa ka viise "viie linnu suust". Kõigeks on vaja spetsiaalset õpetust ja haridust. Loodetavasti jääb meie koorilaulukultuur valdavalt emakeelseks ja eestimeelseks.
Kõik rahvad, nende keeled ja kultuurid on unikaalsed ning nende olemasolu on maailma ühine rikkus. Oleme väikerahvas, üks Euroopa minoriteete, kes elab väikesel maal ja kelle keel ning kultuur saavad kesta ainult siin, sellelsamal Läänemere-äärsel maalapikesel. Selleks, et rahvana püsima jääda, peame oma keelt ja kultuuri teadlikult hoidma ja tulevastele põlvedele pärandama.
Kõlagu meie kaunis emakeel nüüd ja edaspidi veelgi julgemalt, veelgi mõjukamalt nii oma kodumaal kui ka mujal maailmas. Ja tõusku ta laulutules taevani üles igavikku omale otsima!
|
| |
|
vpk.ee
