In English

Proua Ingrid Rüütli kõned
Ava print vaates

Proua Ingrid Rüütel Lastekaitseliidu korraldatud lasteteemalise fotonäituse "Märka last" avamisel 27. oktoobril 2003 Tallinnas Narva rongis
27.10.2003


Lapsed on meie tulevik. Kõike, mida teeme täna, peavad homme edasi kandma meie lapsed. Elu mõte on järjepidevas edasikestmises ja arengus ning tulevik sõltub sellest, kuidas seda kujundavad meie lapsed. Tänasest täiskasvanute põlvkonnast sõltub aga suurel määral see, milliseks lapsed kasvavad, kuivõrd suutlikud nad on muutuvas ühiskonnas toime tulema ja oma järglastele väärikat elu kujundama.

Elame ühiskonnas, kus vägivald on igapäevane nähtus. Seda kohtab koolis, perekonnas, tänaval, meedias, ühiskonnas, kogu maailmas, ka kõige demokraatlikemas riikides. Ka globaalpoliitikas püütakse jätkuvalt võidelda vägivalla vastu vägivallaga, mis sünnitab taas uut vägivalda. Laps on kõige nõrgem ja kõige kaitsetum ühiskonna liige, mistõttu ta kannatab kõige enam.

Tänapäeva maailmas domineerivad globaalsed huvid ja suured probleemid. Neile tuuakse sageli ohvriks kohalikud arengud ja inimlikud väärtused. Meie aega iseloomustab määramatus, ebakindlus ja turvalisuse puudumine.

Vaimsed huvid ja moraalsed väärtused, perekesksus, ligemisearmastus, hoolivus ja ühise toimetuleku ideaalid on jäänud tahaplaanile. Valitseb individualistlik edumudel. Uueks jumalaks on tõusnud raha ning selle eest saadavad eluhüved. See on ka üks põhjus, miks sündivus paljudes maades järjest väheneb.

Õnneks ei ole niisugune eluhoiak ainuvalitsev. Paljude jaoks on inimlikud püsiväärtused endiselt olulised. Kuigi perekonna staatus ja roll on devalveerunud, aitab üldise kaitsetusega kõige paremini toime tulla vaid see turvalisus, mida perekond inimesele pakkuda suudab.

Eesti elab üle suurte ja kiirete muutuste aega. Üleminek avatud turumajandusele on toonud kaasa järsu sotsiaalse lõhenemise. On lapsi, kelle sünnipäevakingiks on reisid kaugetele maadele või kümned tuhanded kroonid hoiuarvele. Märksa enam on aga neid, kelle perekonnad vaevlevad pidevates toimetuleku-raskustes. Ja on selliseidki lapsi, kes on jäetud täiesti üksi ja omapäi, sest nende vanemad ei suuda ise endaga toime tulla. Kuid ka jõukate perede lapsed ei leia alati vajalikku hoolt ja tähelepanu, sest vanematel pole nende jaoks aega.

Hiljuti allakirjutatud ühiskondliku leppe eesmärgiks on konsolideerida ühiskonda, leidmaks lahendusi meie kõige suurematele valupunktidele – need on eesti demograafiline situatsioon, lapsed ning see, mida lapsed kõige enam vajavad – terve, turvaline perekond ja igaühele võimetekohase hariduse kättesaadavus. Sõltub eelkõige parlamendist ja valitsusest, kuivõrd ollakse valmis sellega kaasa tulema ja selleks vahendeid leidma, kuid see nõuab ka ühiskonna enda solidaarsust ja otsustavust.

Iga laps väärib abi ja tuge, et realiseerida temas peituvad võimalused. Eesti Lastekaitse Liit on loodud selleks, et aidata kõigil lastel elada väärikat elu. Ta on teinud mitmeid toredaid algatusi, et pöörata üldsuse tähelepanu lapsele, väärtustada last kui ühiskonna liiget ja pakkuda abi ka neile, kellele perekond seda ei pakkuda ei suuda.

Käesolev fotonäitus ja sellele eelnenud konkurss on Eesti Lastekaitse Liidu järjekordsed tänuväärsed ettevõtmised. Vaataja ees avaneb lapse maailm läbi fotokaamera, seejuures ka läbi laste eneste fotokaamera.

On tähelepanuväärne, et eesti kunstnikud ja fotograafid on kujutanud mitte üksnes eesti lapsi, vaid ka teiste, vahel kaugetegi maade omi. On ju lapsed ja nende probleemid kogu maailmas paljuski sarnased, ent samas, sõltuvalt päritolust, sotsiaalsest olustikust ja kultuurikontekstist ka erinevad. Otsides ühiseid probleeme ja väärtusi ning tunnustades samas igaühe õigust olla erinev, aitame luua maailmas tasakaalu ja harmooniat. Ja seda ka läbi laste.

Tänan ürituse korraldajaid, sponsoreid ja teisi kaasaaitajaid, eriti aga kõiki suuri ja väikesi fotograafe, kes oma pildid näitusele saatsid! Kõik inimesed on olnud kord lapsed ja kannavad endaga kaasas oma lapsepõlve. Loodan, et käesolev näitus pakub kõigile nii esteetilist naudingut kui ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee