| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel konverentsil "Meie lapse mured. Minu pere märka ja hooli" 23. novembril 2002 Rahvusraamatukogus23.11.2002
Lapsed on meie tulevik. Kõike, mida teeme täna, peavad homme edasi kandma meie lapsed. Elu mõte on järjepidevas edasikestmises ja arengus ning Eesti tulevik sõltub sellest, kuidas seda kujundavad meie lapsed. Tänasest täiskasvanute põlvkonnast sõltub aga suurel määral see, milliseks lapsed kasvavad, kuivõrd suutlikud nad on muutuvas ühiskonnas toime tulema ja oma järglastele väärikat elu kujundama.
Elame heitlikul ajal. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhjal loodud lapse oma seadus sõnastab kümme punkti, millest tuleks lähtuda laste elu ja saatuse kujundamisel. Paraku ei kindlusta meie tänane ühiskond nende täitmist ja mõnes punktis ei kindlusta selle sisu veel ka kõigile võrdväärseid arengutingimusi.
Seaduse 1. punkt ütleb: Kõikidel lastel on ühesugused õigused. Kedagi ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on erinev. Punkt 8 lisab: puuetega lapsed vajavad erilist hoolt. Paraku ei suuda meie ühiskond veel tagada ühesuguseid arenguvõimalusi ka kõigile tavalistele lastele. Erinevatesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate vanemate lastel ja Eestimaa eri piirkondades elavail lastel ei ole ühesugused võimalused oma elu kujundada, haridust omandada ja kultuuris osaleda. Seaduse 9. punkt ütleb, et igal lapsel on õigus haridusele, kuid selle täienduses piiratakse see vaid tasuta algharidusele. Sellest on aga vähe, et tänases maailmas toime tulla ja saada võrdväärseteks kodanikeks.
Seaduse punkt 4 sätestab, et lapse kasvatamise eest vastutavad vanemad. Punkt 7 lisab, et lapsel on õigus mõlemale vanemale ning täpsustab, et kui ei elata koos, on lapsel õigus nendega soovi korral kohtuda. Paraku on tõsiasi, et suurem osa lastekodu lastest ei olegi orvud, neil on vanemad, kes ei taha või ei suuda oma lapsi kasvatada. See on suurel määral seotud alkoholismiprobleemiga, millel on jällegi tihti ka sotsiaalsed põhjused.
Kuid ka siis, kui lapsel on perekond, ei suuda see alati täita oma põhiülesandeid ja tagada lapsele turvalist arengukeskkonda.
Seaduse punkt 6 ütleb, et lapsi peab kaitsma vägivalla eest. Paraku elame ühiskonnas, kus vägivald on igapäevane nähtus. Seda kohtab koolis, perekonnas, tänaval, meedias, ühiskonnas. Et kaitsta lapsi vägivalla eest, tuleb võidelda sellega kogu ühiskonnas. Loomulikult tuleb laste kaitsmisele erilist tähelepanu pöörata, sest laps on kõige nõrgem ühiskonna liige, kellest aga sõltub kogu ühiskonna tulevik.
Et vähendada laste eneste vahelist vägivalda, on oluline luua neile tingimused vaba aja sisukaks veetmiseks. Seaduse 10 punkti, mis ütleb, et lapsel on õigus mängu- ja puhkeajale, võiks meie konkreetsetes tingimustes interpreteerida just sellises kontekstis.
Seaduse 2. punkt ütleb: kõik alla 18-aastased on lapsed. On ammu teada tõsiasi: väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured. Laste mured, hirmud ja ootused on igas vanuseastmes erinevad ning need kasvavad, muutuvad mitmetahulisemaks ja võivad näida väljapääsmatutena just vanemas eas, mida tõestavad ka üha sagenevad laste enesetapud.
Kõik see pole öeldud kellelegi etteheiteks ega soovist kõike halvana näha, vaid vastupidi: olukorda parandada saab ainult asju selgesti teadvustades. Roosade prillidega ümbrust seirates võib jäädagi seda imetlema.
Ja lõpuks: Laste Oma Seaduse 3. punkt ütleb: Ka lapse arvamus on tähtis. Kuulakem siis oma lapsi, leidkem nende jaoks aega, leidkem aega pere ühisteks ettevõtmisteks ja arvestagem ka lapse soove oma sõpradega suhtlemiseks. Saagu lapse sõpradest ka perekonna sõbrad! See on parim garantii, et lapsed ei eemalduks vanemaist ega alluks soovimatutele mõjudele väljaspool kodu.
Lastepoliitika on kõige tihedamalt seotud perepoliitikaga. Eesti perepoliitika eesmärgid on sõnastatud 2000. aastal valminud perepoliitika kontseptsioonis. Selle järgi on Eesti ülesandeks luua kõigile lastele ja lastega peredele arenguks vajalik stabiilne ja turvaline keskkond lapse elukohast ja pere koosseisust olenemata. Olulisemad sammud selle saavutamiseks on luua lastega peredele majanduslikult võrdsed tingimused ning kindlustada kõigile piisav informeeritus.
Soovin südamest, et see kontseptsioon ka tõepoolest ellu viidaks ja et ühiskond leiaks võimalusi aidata ka neid lapsi, kellel pole perekonda või kel on küll perekond, kuid kellel ka perekonnas on probleeme, mida ise ei suudeta lahendada.
Olen veendunud, et ka tänane konverents annab selleks oma panuse. Tervitan kõiki konverentsist osavõtjaid ja tänan selle korraldajaid. Spetsialistide ja ekspertide teadmisi ja abi kasutades, üksteist õpetades ja üksteiselt õppides liigume koos mõistva, toetava ja hooliva ühiskonna suunas. Ja olgu selle keskmes ikka ja alati armastatud lapsed!
|
| |
|
vpk.ee
