Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua töökord
KINNITATUD
Vabariigi Presidendi
23. mai 2002
käskkirjaga nr. 20
1. Üldsätted
1.1. Ümarlaud on Vabariigi Presidendi juures 10. juulil 1993 kokku kutsutud nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu (edaspidi - "ümarlaud"), mis koosneb ekspertkogust ja rahvusvähemuste esindajate kojast.
1.2. Ümarlaua eesmärgiks on riigi- ja ühiskonnaelu, sealhulgas rahvuslike, majanduslike ja sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine.
1.3. Ümarlaua ülesanded, koosseisu moodustamise, töö korralduse ja tegevuse lõpetamise põhimõtted sätestatakse Vabariigi Presidendi poolt kinnitatud töökorraga.
2. Ülesanded
2.1. Ümarlaua ekspertkogu ja rahvusvähemuste esindajate koja tegevuse ülesandeks on välja töötada soovitused ja ettepanekud:
2.1.1. Eestis stabiilse ja demokraatliku ühiskonna kujundamise kohta, oma elu Eestiga sidunud või seda soovivate inimeste Eesti ühiskonda integreerimiseks;
2.1.2.alaliselt Eestis elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute, samuti rahvusvähemuste sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja õigusprobleemide lahendamiseks;
2.1.3. Eesti kodakondsuse taotlejate toetamiseks;
2.1.4. eesti keele õppimise ja kasutamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks;
2.1.5. Eestis elavate rahvusvähemuste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamiseks;
2.1.6. väljaspool Eestit sündinute vabatahtliku tagasirände võimaluste ja tingimuste kohta oma ajaloolisele kodumaale, samuti nende liikumise kohta kolmandatesse riikidesse.
3. Koosseis ja struktuur
3.1. Ümarlaua liikmed koosnevad ekspertkogu liikmetest ja rahvusvähemuste esindajate kojast.
3.2. Ümarlaua ekspertkogu liikmed nimetab Vabariigi President.
3.3. Ümarlaua ekspertkogu ettepanekul koostatud vähemusrahvuste esindajate koja liikmete nimekirja kinnitab Vabariigi President, arvestades võimalikult vähemusrahvuste ühenduste ja kogukondade esindatuse vajadust.
3.4. Vabariigi President nimetab oma esindaja ümarlauas.
3.5. Ümarlaua liikmed on oma tegevuses sõltumatud.
4. Ümarlaua ekspertkogu töökorraldus
4.1. Ümarlaua ekspertkogu peab koosolekuid vähemalt kord kvartalis. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui sellekohase kirjaliku taotluse on Vabariigi Presidendi esindajale esitanud vähemalt kolmandik ekspertkogu liikmetest. Erakorralise koosoleku kutsub kokku Vabariigi Presidendi esindaja, kes ühtlasi juhatab koosolekut.
4.2. Ekspertkogu korralise koosoleku toimumise aeg ja päevakord määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel koosolekul. Päevakorda kavandatakse küsimused Vabariigi Presidendi ja ümarlaua liikmete ettepanekul. Päevakord kinnitatakse käimasoleva koosoleku alguses.
4.3. Ekspertkogu koosoleku avab ja lõpetab Vabariigi Presidendi esindaja. Koosolekut juhatab ümarlaua juhataja, keda nimetab määratud ajaks Vabariigi Presidendi esindaja.
4.4. Ekspertkogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis saadetakse kooskõlastamiseks ekspertkogu liikmetele. Protokoll kinnitatakse järgmisel korralisel ümarlaua koosolekul ja avaldatakse Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljel. Protokolle hoitakse Vabariigi Presidendi Kantseleis asjaajamisjuhendis kehtestatud korras.
4.5. Ekspertkogu liikmed võivad kutsuda koosolekule spetsialiste ja vaatlejaid kooskõlastatult Vabariigi Presidendi esindajaga. Kutsutud isikud võtavad osa päevakorras olevate küsimuste arutelust, kuid ei osale hääletamisel.
4.6. Ekspertkogu võib moodustada töörühmi, kelle ettepanekud ja soovitused esitatakse arutamiseks ümarlauale.
4.7. Vabariigi Presidendi esindaja võib kaasata ekspertkogu töösse spetsialiste ja vaatlejaid.
4.8. Ekspertkogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt pooled ekspertkogu liikmed.
4.9. Oma tegevuse korralduse asjus langetab ekspertkogu otsuseid. Riigi- ja ühiskonnaelu probleemide lahendamiseks esitab ekspertkogu ettepanekuid ja soovitusi.
4.10. Protseduurilistes küsimustes langetatakse otsus häälteenamusega.
4.11. Ekspertkogu ettepanekud, soovitused ja avaldused riigi- ja ühiskonnaelu küsimustes loetakse vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku koosolekust osa võtnud ekspertkogu liikmetest. Ekspertkogu liikmetel on õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist vastuvõetud dokumendis.
4.12. Vabariigi Presidendi esindaja ümarlauas esitab ettepanekud ja soovitused, mis ekspertkogu on heaks kiitnud, Vabariigi Presidendile.
4.13. Vabariigi Presidendi esindaja esitab ümarlaua, sh ekspertkogu ettepanekud ja soovitused Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele, samuti Riigikogu komisjonidele nende menetluses olevate seaduseelnõude kohta.
4.14. Ümarlaua tegevusest informeeritakse avalikkust. Avaldamiseks esitatakse kooskõlastatud dokumendid.
4.15. Ümarlaua ekspertkogu ja esindajate koja koosolekute ettevalmistamisel ja korraldamisel abistab Vabariigi Presidendi esindajat ja ekspertkogu juhatajat sellekohane Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik.
5. Ümarlaua rahvusvähemuste esindajate koja töökorraldus
5.1. Rahvusvähemuste esindajate koda peab istungeid vähemalt kaks korda aastas. Esindajate koja istungit juhatab Vabariigi Presidendi esindaja või tema äraolekul Ümarlaua ekspertkogu juhataja.
5.2. Esindajate koja erakorraline istung kutsutakse kokku, kui sellekohase kirjaliku taotluse on Vabariigi Presidendi esindajale esitanud vähemalt kolmandik koja liikmetest. Erakorralise istungi kutsub kokku Vabariigi Presidendi esindaja, kes ühtlasi juhatab istungit.
5.3. Esindajate koja korralise istungi toimumise aeg ja päevakord määratakse kindlaks eelnevate läbirääkimiste teel. Päevakord kinnitatakse käimasoleva istungi alguses.
5.4. Esindajate koja istungi kohta koostatakse protokoll, mis saadetakse Ümarlaua liikmetele. Protokoll kinnitatakse Ümarlaua ekspertkogu istungil ja avaldatakse Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljel. Protokolle hoitakse Vabariigi Presidendi Kantseleis asjaajamisjuhendis kehtestatud korras.
5.5.Vabariigi Presidendi esindaja võib kaasata esindajate koja töösse spetsialiste ja vaatlejaid, keda võib kutsuda koja istungitele. Kutsutud isikud võtavad osa päevakorras olevate küsimuste arutelust, kuid ei osale hääletamisel.
5.6. Esindajate koda võib moodustada töörühmi, kelle ettepanekud ja soovitused esitatakse arutamiseks kojale ning ekspertkogule.
5.7. Esindajate koda on otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pooled koja liikmed. Protseduurilistes küsimustes langetatakse otsus häälteenamusega.
5.8. Riigi- ja ühiskonnaelu probleemide lahendamiseks ning ettevalmistamisel ja Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõude kohta esitab koda ettepanekuid ja soovitusi, mis edastatakse ümarlaua ekspertkogule. Esindajate koja ettepanekud, soovitused ja avaldused riigi- ja ühiskonnaelu küsimustes loetakse vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku koosolekust osa võtnud ümarlaua liikmetest. Esindajate koja liikmetel on õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist vastuvõetud dokumendis.
5.9. Esindajate koja tegevusest informeeritakse avalikkust. Avaldamiseks esitatakse ümarlaua liikmetega kooskõlastatud dokumendid.
6. Tegevuse finantseerimine
6.1. Ümarlaua tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei, kasutades selleks:
Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud vahendeid;
teiste riikide, kodumaiste ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetusi ning üksikisikute annetusi ümarlauale.
6.2. Ümarlaua eelarve kuulub Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve koosseisu. Ümarlaua ja tema komisjonide eelarve kujundamise ettepanekud teeb ümarlaua ekspertkogu Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile hiljemalt üks kuu enne Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve kava esitamist Rahandusministeeriumile.
7. Lõppsätted
7.1. Ümarlaua töökorda võib täiendusi ja parandusi esitada iga ümarlaua liige. Statuudi täiendused ja parandused võetakse arutusele, kui neid toetab vähemalt üks kolmandik ekspertkogu liikmetest, ja nad loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku ümarlaua liikmetest. Täiendused ja parandused esitab Vabariigi Presidendile kinnitamiseks presidendi esindaja ümarlauas.
7.2. Ümarlaua tegevuse lõpetab Vabariigi President. Ümarlaua liikmed võivad teha Vabariigi Presidendile ettepaneku ümarlaua tegevuse lõpetamiseks. Selle ettepaneku poolt peavad hääletama vähemalt kaks kolmandikku ümarlaua liikmetest.
|
vpk.ee
