| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Majandusarengu komisjon
Kolmas koosolek 30. jaanuaril 2003
Tallinn, Lai 34
Eesti Tuleviku-uuringute Instituut
Võtsid osa
Jüri Sepp, Jaak Leimann, Erik Terk, Märten Ross, Mati Sepp
Kutsutud:
Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikud Jüri Kann, Anu Randveer, Alar Ojalo, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadur Külliki Tafel
Projekti "Säästev Eesti 21" tutvustus
Projekti tutvustas komisjoni liige, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Projekti veab Tallinna Pedagoogikaülikooli konsortsium. Projektijuhiks on ülikooli rektor Mati Heidmets.
Viimasel ajal on tekkinud ridamisi suhteliselt lähedase sihitusega projekte:
"Säästev Eesti 21" (edaspidi säästev asemel kasutusel ka jätkusuutlik),
Vabariigi Presidendi sotsiaalse kokkuleppe ideestik,
3 üksteisega seostatult formeeruvat dokumenti:
- riiklik arengukava (RAK - ühtne programmdokument 2003-2006),
- liitumiseelne majandusprogramm,
- riigi eelarvestrateegia 2003-2006.
Projektide ühised jooned on:
- käsitlevad kompleksset arengut,
- ajaperspektiiv on pikaajaline,
- kerkib küsimus arengu sihiasetustest.
Rõhuasetused on osaliselt kattuvad, osaliselt mitte.
RAKi peamised prioriteedid:
1. Ettevõtluse konkurentsivõime.
2. Inimressursi arendamine.
3. Infrastruktuur (nii tehniline kui sotsiaalne).
Vabariigi Presidendi sotsiaalse kokkuleppe ideestik:
1. Demograafia.
2. Haridus.
3. Sotsiaalgarantiid, sotsiaalsete lõhede vähendamine.
4. Riigi ja kohaliku omavalitsuse võimu vahekord.
Jätkusuutliku arengu eesmärgid:
1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus.
2. Inimese heaolu.
3. Ühiskonna sotsiaalne sidusus.
4. Arengu ökoloogiline tasakaalustatus.
Projekti "Säästev Eesti 21" eripära on asjaolus, et selle raames ei projekteerita kiirelt kasutusele võetavaid poliitikaid kiire edu saavutamiseks. Pigem on projekti mõte arengu eesmärgipüstituses. Tuleb teha selgeks, milline peaks olema soovitud seisund ning fikseerida teatud indikaatorid ja mõõdikud, et selgitada eesmärgile lähenemise protsessi. Taotluseks on pikaajaliselt kontrollida arengu otstarbekust, seda üle vaadata ja korrigeerida, ümber seada eesmärke ja mõõdikuid. Projekti nelja eesmärgi poole üheaegsel liikumisel peaks tegevus olema tasakaalus.
Järgnevalt eraldati eesmärkides komponendid, igas eesmärgis 3 põhikomponenti. Seejärel oli eesmärk iga komponent eraldi lahti mõtestada selgitamaks selle mõõtmise võimalusi ja edu saavutamise mehhanisme. Järgmiseks sammuks oli vaadata komponentide omavahelisi seoseid, täpsemalt, kuidas ühe eesmärgi võimendatud liikumine mõjutaks teiste eesmärkide komponente, kus tekiksid takistused, vastuolud jne.
Inimese heaolu, ühiskonna sidusus ja arengu ökoloogiline tasakaalustatus on peaaegu kõikide riikide kontseptsioonide elemendid. Meie eripäraks on kultuuriruumi ulatus. Seda võiks põhjendada demograafilise olukorra ja väikese riigi eksistentsiaalsete hirmudega. See ei ole tavapärane element.
Inimese heaolu kui üks eesmärk on jaotatud kolmeks alleesmärgiks järgnevalt:
1. Majanduslik jõukus.
(Metoodiliselt oluline on, et mõeldakse indiviidi majanduslikku jõukust.)
2. Inimese turvalisus.
3. Mitmekesine elu.
Analoogselt on projektis välja toodud teiste eesmärkide allkomponendid ja need ka ära kirjeldatud.
Kui toimub mingi reaalne areng, siis pingutused mingite eesmärkide, alleesmärkide suunas ei avalda mõju mitte ainult sellele/ühele eesmärgile ja selle alleesmärkidele, vaid ka teistele. Mõjude uurimiseks teostati ristmõjude analüüs.
Ettekandja selgitas lühidalt vastavat analüüsi metoodikat.
Eesmärkide ja nende seoste hindamise tulemusena joonistus välja kolm erinevat arenguteed - stsenaariumit:
1. Konservatiivne stsenaarium.
2. "Nähtamatu käe" stsenaarium.
3. Knowledge-society stsenaarium.
Kokkuvõtlikult: töö esimeses etapis tehti eesmärkide süstemaatika, teises etapis vastastikuste mõjude analüüs, praegu tegeldakse stsenaariumidega.
Ettekandjale esitati küsimusi ja tehti ettepanekuid.
Projekti esimesel etapil eksperdina osalenud J. Sepp märkis valdkondade vaheliste seoste ja mõjude analüüsi ilmset kasutegurit.
OTSUSTATI:
1. Komisjoni liikmed saadavad elektrooniliselt ühe nädala jooksul E. Tergile ette kantud projekti kohta oma ettepanekud ja märkused.
2. Komisjon peab otstarbekaks töö jätkamist projektiga "Säästev Eesti 21" Vabariigi Presidendi akadeemilises nõukogus ja võimaluste otsimist töö edasiseks finantseerimiseks.
|
| |
|
vpk.ee
