| |
| Vabariigi President | | | Kokkuvõte Vabariigi Presidendi tegevusest 2001–2006
(seisuga 31. august 2006)
Inauguratsioonikõne 8.10.2001
on sisuliselt tegevusprogramm, mille võtmeküsimusteks on:
- demograafilise seisu parandamise pikaajaline kava
- hariduses kõigile võrdsete võimaluste loomine
- ühiskonna sidususe tugevdamine
- sotsiaalse dialoogi edendamine
- regionaalarengu tasakaalustamine
- tööhõive parandamine
- võimude lahususest ja tasakaalust juhindumine
- võimu haldussuutlikkuse suurendamine
- säästva arengu põhimõtete realiseerimine
- välispoliitikas
Balti ja Läänemere riikidele keskendumine ELiga liitumise protsessi tõhustamine terrorismivastase võitluse toetamine piirilepingu sõlmimine Venemaaga - omavalitsusesindajate kogu, rahvusvähemuste ümarlaua ja akadeemilise nõukogu kokkukutsumine
- kolmanda sektori esindajate koja loomine
- presidendi otsevalimise seadustamine
Ühiskondlik lepe
See on presidendi sisepoliitiline initsiatiiv kodanikuühiskonna loomisel. Eesti kõige laiapõhjalisem valitsusväliseid organisatsioone ühendav võrgustik. Ühinenud on 63 osapoolt. Keskne eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme vähemalt kahekordne tõus aastaks 2015, mis peab toimuma koos sotsiaalse ja regionaalse ebavõrdsuse olulise vähenemisega ning olema tuntav ennekõike vähemkindlustatud ühiskonnagruppides (lastega pered ja pensionärid). Võtmevaldkonnad:
- perede kindlustunnet ja lapse arengut toetava keskkonna loomine;
- hariduse tõstmine ühiskonna hoole ja tähelepanu keskmesse;
- heaolu kasvuks ja majandusarenguks tarvilike tingimuste loomine;
- rahva tervise parandamine;
- maaelu edendamine.
Akadeemiline nõukogu
Ülesandeks on teaduslikult analüüsida erinevaid eluvaldkondi ja anda soovitusi riigi tasakaalustatud arenguks. Põhiteemad:
- rahvastik ja rahva tervis
- haridus ja teadus
- ühiskondlik kokkulepe
- liitumine Euroopa Liiduga
- regionaalhalduse ümberkujundamine
- sisejulgeolek
- välisinvesteeringud
- energeetika
- innovatsioon
- tööjõu vaba liikumine
Ilmunud on kaks kogumikku: "Eesti edu hind" (2005) ja "Eesti jätkusuutliku arengu teel" (2006). Koostamisel on kokkuvõtlik "Eesti teelahkmel". Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud
Liikmeteks on Eesti Linnade Liidu, Omavalitsusliitude Ühenduse, iga maakonna omavalitsusliidu ja pealinna esindaja. Ümarlaud teeb koostööd akadeemilise nõukoguga. Põhiteemad:
- regionaalarengu tasakaalustamine
- ühiskonnaelu demokraatliku korralduse tugevdamine
- piirkondade konkurentsivõimelisuse kindlustamine
- kohaliku majanduse arendamine
- EL struktuurifondide kaasamine
- ühiskondliku leppe algatamine
- regionaalhalduse reformimine
- riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete planeerimine
- koolivõrgu arendamine
Rahvusvähemuste ümarlaud
Eestis elavate rahvusrühmade ja vähemusrahvuste, erakondade ja määratlemata kodakondsusega isikute esindajate alaline nõupidamine. Ülesandeks on välja töötada soovitused ja ettepanekud
- oma elu Eestiga sidunud või seda soovivate inimeste integreerimiseks;
- alaliselt Eestis elavate rahvusvähemuste, välismaalaste ja kodakondsuseta isikute sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja õigusprobleemide lahendamiseks;
- Eesti kodakondsuse taotlejate toetamiseks;
- eesti keele õppimiseks ja kasutamiseks;
- rahvusvähemuste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamiseks.
Presidendi kõned
Kokku peetud 715 kõnet. Olulisemad neist:
- vabariigi aastapäeval;
- Riigikogu istungjärgu avamisel;
- Tartu rahu aastapäeval;
- emadepäeval;
- võidupühal;
- taasiseseisvumispäeval;
- esimesel koolipäeval;
- Eesti eduka arengu foorumil 28. nov 2001 ja 25. nov 2004;
- Paasikivi Seltsi kõnekoosolekul 24. jaanuaril 2002;
- Riigikogus eriti tähtsa küsimusena energeetikast 27. veebr 2002;
- konverentsil "Peretalu – eesti rahva elujõu kandja" 8. märtsil 2002;
- põhiseaduse 10. aastapäeval 28. juunil 2002;
- foorumil "Ettevõtlus kui elustiil" 8. novembril 2002;
- Omavalitsusliitude Ühenduse 10. aastapäeval 21. märtsil 2003;
- EL ühinemislepingu allakirjutamisel 16. aprillil 2003;
- Läänemere arengufoorumil 6. oktoobril 2003;
- ühiskondliku leppe allakirjutamisel 20. oktoobril 2003;
- Eesti lipu päeval 4. juunil 2004;
- soome-ugri IV kongressi avamisel 16. augustil 2004;
- konverentsil "21. sajandi haridus" 16. septembril 2004;
- konverentsil "Noored tööturul" 8. novembril 2004;
- konverentsil "Piirimuutused Euroopas 20. sajandil" 3. veebruaril 2005;
- Rooma Klubi konverentsil 25. veebruaril 2005;
- Euroopa päeval 9. mail 2005;
- Balti Arengufoorumil 17. oktoobril 2005;
- konverentsil "Kristlikud väärtused Eesti poliitikas" 11. novembril 2005;
- linnade ja valdade päeval 16. veebruaril 2006;
- EL tuleviku konverentsil 9. mail 2006;
- teaduskonverentsil "Jätkusuutlik Eesti" 25. mail 2006;
- konverentsil "Kohalik omavalitsus muutuvas ajas" 12. juunil 2006.
President on esinenud
- kolm korda ÜRO Peaassambleel,
- 41-l majanduse ja ettevõtlusega seotud üritusel
Avaldused
Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ühisavaldused
- 16. detsembril 2002 seoses ELiga liitumiskõneluste lõpetamisega
- 25. juunil 2003 Euroopa Liiduga liitumise pooldamiseks ja kutse Eesti kodanikele rahvahääletusel osalemiseks
- 14. septembril 2003 seoses rahvahääletuse otsusega ühineda ELiga
- 11. juunil 2004 üleskutse osaleda Euroopa Parlamendi valimistel
- 30. detsembril 2004 seoses loodusõnnetusega Kagu-Aasias
- iga aasta 14. juunil leinapäeva puhul
Riigipea on teinud avaldusi järgmistel olulistel juhtudel:
- Euroopa Liidu tulevikukonvendi alguse puhul 28.veebruaril 2002
- kodanikupäeva puhul 26. novembril 2003
- Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamisel 12. märtsil 2003
- märtsiküüditamise 55. aastapäeval 25. märtsil 2004
- otsusest mitte vastu võtta kutset osaleda 9. mai Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas 7. märtsil 2005
- Lennart Meri surma puhul 14. märtsil 2006
- demokraatia olukorrast Eestis 31. märtsil 2006
- valimiseelsest õhkkonnast 5. septembril 2006
Kohtumised
KOKKU – 2002 kohtumist
Riigipeadega 174 kohtumist Välisriigitegelastega 190 kohtumist Suursaadikutega 168 kohtumist Eesti poliitikutega 413 kohtumist Omavalitsusesindajatega 114 kohtumist Kuultuuri- ja haridustegelastega 133 kohtumist Majandustegelastega 125 kohtumist Sõjaväelastega 83 kohtumist Kodanikuühenduste esindajatega 104 kohtumist Teiste organisatsioonide esindajatega 240 kohtumist Ajakirjanikega 204 kohtumist Sportlaste ja spordijuhtidega 26 kohtumist Usujuhtidega 28 kohtumist Regulaarsed kohtumised toimusid
- peaministri ja ministritega
- Riigikogu juhatuse ja komisjonidega
- põhiseaduslike institutsioonide juhtidega
- maavanematega
Maakonnavisiidid
President on külastanud kõiki Eesti maakondi maakonnavisiitide raames. Lisaks on ta teinud töövisiite ja ringsõite kohalikes omavalitsustes. Külastanud on ta 103 Eesti ettevõtet.
Välisvisiidid
Ametiaja vältel tegi president 17 riigivisiiti, 7 ametlikku visiiti ja 57 töövisiiti. On avanud 23 Eestit tutvustavat äriseminari välismaal. Esines 16 välisülikoolis ja teaduskeskuses loengu või kõnega, sh:
- Helsingi Ülikool jaanuaris 2002,
- Nobeli Instituut aprillis 2002,
- St. John's College Suurbritannias novembris 2002,
- Napoli II Ülikool novembris 2002,
- Jyväskylä Ülikool novembris 2003,
- Gödöllö Ülikool (Ungari) aprillis 2004,
- Stanfordi Ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses jaanuaris 2006.
Patroneerimine
President on olnud patrooniks kokku 44 üritusele, asutusele või ühendusele, sh:
- Eesti Kodukaunistamise Ühendusele
- rahvusooperile Estonia
- Euroopa I kodanikuühiskonna foorumile
- Soome-ugri IV maailmakongressile
- üritustele Eesti Ettevõtluse Auhind ja Eesti Kvaliteediauhind
- ettevõtluse aastale
- puuetega inimeste aastale
- maaspordimängudele
- koolitusprojektile Vaata maailma
- Eesti Rukki Seltsile
- Eesti Meestelaulu Seltsile
- Eesti Klubile
Seadused
President kuulutas välja 846 seadust, jättis välja kuulutamata 11 seadust.
Riiklike autasude andmine
President andis 2817 riiklikku autasu.
Ametisse nimetamised ja vabastamised
President määras 3 peaministrikandidaati. Tegi 19 muudatust valitsuse koosseisus. Tegi 5 muudatust kaitseväe juhtkonnas. Nimetas ametisse:- Eesti Panga presidendi
- 38 kohtunikku
- 75 suursaadikut
Vabastas ametist 17 kohtunikku.
Sõjaväeliste auastmete omistamine
President andis 99 käskkirja sõjaväeliste auastmete omistamiseks, sh üks viitseadmiral ja neli kindralit.
Armuandmine
President andis armu 26 süüdimõistetule. 547 süüdimõistetu armuandmispalve jättis president rahuldamata.
Suhted avalikkusega
Ametiaja jooksul on president Rüütel andnud 736 intervjuud, neist 540 intervjuud Eesti ajakirjandusele ja 196 välisajakirjandusele. (9. oktoobri 2006 seisuga) 8. okt 2001 kuni 31. aug 2006 oli tal 87 pressikonverentsi ning 18 muud kohtumist ajakirjanduse esindajatega.
|
| |
|