| |
 | Vabariigi President | | |
Nõuandeid teenetemärkide kavaleridele
Mitmesuguste rohkem või vähem pidulike seltskondlike koosviibimiste kutsekaardil on kindlasti kirjas, kas kutsuja eeldab külalistelt ka ordenite kandmist. Vabariigi Aastapäeva puhul seisab näiteks presidendi kutse alumises vasakus nurgas:
Frakk või tume ülikond
Rahvariided
Aumärgid
Kui meie tööd, meid ennast on ordeniga austatud, siis tuleks ordenit ka kanda. Vabariigi Aastapäeva puhul kindlasti. Ilmselt on see õhtu mõnelegi väheseid koosviibimisi, kus oma aumärki üldse kanda. Argisematel puhkudel ja ametlikul suhtlemisel kantakse pintsakurevääril või daamid kostüümil vastavat tunnusmärki - linti või rosetti. Neid kantakse ainult üks korraga. Välismaiste ordenite puhul tuleks rosetti või linti tingimata kanda siis, kui olete palutud koosviibimisele selle riigiga seoses või auks, kes on teile ordeni annetanud.
Ordeneid, mida Eestis nimetatakse ka riiklikeks teenetemärkideks, on kõrgemaid ja madalamaid klasse, medalid on aste allpool. Rahvusvaheliselt on kõrgemalt madalamale jaotus pisut teistsugune, vähemalt nimetuste poolest. Nii on meie ordeni esimene klass mõnel pool suurrist jne.
Eesti 1. klassi orden on õlalindi ehk suurpaela küljes. Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti rinnaesise vasakule, nii et orden jääks fraki kuue alt välja paistma. Ordeni täht on vasakul kuuehõlmal rinnataskust allpool. Daamidel on ordeni asetus õhtukleidil sama (vt. joonis). Rahvariietele kinnitame ordenid fraki või õhtukleidiga sama skeemi järgi. Tumeda ülikonnaga õlalinti ei kanta.
Ordeni kaelaristi kantakse fraki valge ristlipsu all, nii et ordeni lint jääks ristlipsu lindi peale. Täht on ikka kuue rinnaesisel vasakul rinnataskust allpool. (vt. joonis)
Lindiga rinnalkantav aumärk kinnitatakse vasakule kuue rinnaesisele rinnataskust veidi kõrgemale. Rinnarätti siis ei kanta. Daamidel on need ordenid ikka jälle kleidi vasakul rinnaesisel ja kui on ka täht, siis selle paneme allapoole. (vt. joonis) Kui aumärke on mitu ja kui soovime neid kõiki korraga kanda, siis Eesti iseseisvuspäeva puhul on esimesel kohal ikka Eesti aumärk. Kinnitame ta paremalt esimeseks (kõige lähemale rinna keskjoonele) Teiste riikide ordenid järgnegu prantsuse tähestiku järjekorras. Frakiga võib kanda kuni kaht kaelaristi. Omamaine aumärk on siis kõrgemal. Tähed niisamuti. Üle kolme tähe korraga ei maksaks panna, daamid kannavad üldreeglina vaid üht tähte. (vt. joonis)
Kui olete kutsutud mõne teise riigi vastuvõtule ja olete selle riigi ordeni kavaler, siis on loomulik kanda esimesel kohal selle riigi ordenit. Eesti ordeni täht on aga ka sel puhul teistest kõrgemal. Tumeda piduliku ülikonnaga kantakse vaid üht kaelaristi ja üht tähte korraga. (vt. joonis)
Ordeneid kantakse ka rahvariietega, mis on protokolliliselt frakiga võrdne riietus. Ka ordenite asetus on rahvariietel frakiga sama, nagu üleval juba öeldud. Smokinguga täissuuruses ehk suuri ordeneid ei kanta. Kes mitut ordenit kanda ei taha, eelistab meie, Eesti teenetemärki.
|
| |
|
vpk.ee
