| |
 | Vabariigi President | | |
Ühiskondlikust leppest
Mati Heidmets, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige
Käesoleva ettekande aluseks on 30.08.2002 toimunud ümarlauaarutelu, kus osalesid ühiskondliku leppega tegelenud kahe töörühma liikmed, samuti Suurettevõtete Assotsiatsiooni juhid (A. Luukas, J. Saarniit) ning Vabariigi Presidendi Kantselei töötajad. Töörühmad (juhid: E. Terk ja R. Mälk/R. Vetik) esitasid oma kirjalikud seisukohavõtud leppe sisu ja korralduse osas. Arutelu tulemuseks olid järgmised seisukohad.
1. Leppe vajalikkusest
Leiti, et ühiskonnas on kujunenud teatav valmisolek/ootus stabiilsust ja tasakaalustatust, aga ka heaolu kasvu toetavate ning laiemat kooskõlastatust omavate sammude osas.
Põhjendused:
- senine majanduskasvu tempo ei vii Eesti mahajäämuse ületamisele;
- sotsiaalne kihistumine on kujunemas selgeks arenguohuks.
Samas arusaamad võimaliku leppe sisust ja korraldusest hetkel veel väga ebamäärased.
2. Leppe kaks varianti
Pakuti välja kaks põhimõttelist ühiskondlikule leppele lähenemise viisi.
A - Strateegiline lepe. Aluseks kõiki peamisi eluvaldkondi haarav alternatiivne arenguvisioon, mis toetaks muuhulgas ka kiiremat majanduskasvu ning sotsiaalset stabiilsust. Lähtepunktiks ekspertide loodud tervikpilt, mille põhjal lepitakse kokku nii ühistes eesmärkides kui praktilistes sammudes. Lepinguosaliste nn lai ring, sh erakonnad.
B - Positiivsete algatuste lepe. Lähtub Suurettevõtete Assotsiatsiooni poolt pakutud algideest - Eesti vajab tänasest olulisemalt kiiremat majanduskasvu. Leping suunatud majanduskeskkonna parandamisele, sihiks positiivsem suhe ettevõtjaskonna ja nn ülejäänud ühiskonna vahel. Sisaldab samuti kokkulepet loodetava majanduskasvu viljade jõudmise kohta erinevate ühiskonnagruppideni. Osapooled: tööandjad, töövõtjad, erakonnad.
3. Konsensuslikud arengufaktorid
Kuna mõlemal väljapakutud variandil on mitmed nõrgad küljed siis kompromissiks võiks olla lepe nn konsensuslike arengufaktorite osas. St leppe sisuks on ühine pingutus neis Eesti arengut määravates eluvaldkondades, mille tähtsuse ja tähenduse suhtes on täna olemas poliitiline ja sotsiaalne konsensus. Ning kus toimuval edenemisel võiks olla positiivne mõju ka teistele eluvaldkondadele. Sellistena pakuti välja: Eesti rahvastikuolukord (sh rahvatervis), haridus kui keskne arengufaktor, heaolu kasv ja selle õiglane jaotumine. Variandist A erineks see lepinguversioon kindlatele (prioriteetsetele) küsimustele suunitletuse mõttes, variandist B mitmete ühiskonnarengu võtmeteemade asetamisega majanduskasvuga samaväärsele positsioonile.
4. Põhimõtted
Leppe ettevalmistamisel tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- erakondade + huvigruppide kaasamine;
- professionaalsus - sisu ja sammud vastava valdkonna asjatundjatelt, mis paratamatult nõuab ressursse;
- kiirus - veniv projekt diskrediteerub.
|
| |
|
vpk.ee
