Kolmekümnendatel aastatel otsustas valitsus ehitada Vabariigi Presidendile ametihoone tema ametikodu, ajaloolise Kadrioru lossi vahetusse lähedusse. Neil aastail uuendati ka vana Kadrioru park. Kujundati ümber Luigetiigi ümbrus, asutati lastepark. 1937. aastal rajati arhitekt Alar Kotli kavandatud kontserdiväljak. Väljaku kõlakoda ja selle äärset liigirohket kiviktaimlat mäletab veel sõjajärgnegi põlvkond. Pargis muudatusi tehes võtsid projekteerijad arvesse president Konstantin Pätsi soove, mille kohta on säilinud rohkesti kirjavahetust.

Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel. Maja projekteeris arhitekt Alar Kotli. Maja sai ruumikas, uude haldushoonesse kolisid ka õiguskantsleri kantselei ja teenetemärkide komitee asjaajamine. Hoone tiibades paiknesid presidendi kantselei direktori Elmar Tambeki, vanemkäsundusohvitseri kol. Grabbi, pearaamatupidaja ja autojuhi ametikorterid.

Arhitekt Alar Kotlil tuli uut Kadrioru lossi projekteerides lahendada keeruline ülesanne. Ta paigutas uue lossi vana lossiga ühele teljele. Ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut. Seetõttu on lossipoolne külg kargem ja tagasihoidlikum, fassaad aga rikkalikuma dekooriga. Mõlemat lossi ühendav aed kujundati täiesti ümber. Aeda kasutati ja kasutatakse esindustarbeks niivõrd, kui meie lühike suvi selleks aega annab. Kevadsuvel võtab president aias vastu parimaid koolilõpetajaid. Suvel on aed külastajatele lahti.

Uue Kadrioru lossi sisekujundusele pööras arhitekt suurt tähelepanu ja tulemus on pidulik. Tänapäeval täidab maja mitut ülesannet. Hoones on riigipea töökabinet ja vastuvõturuumid, siin töötab Vabariigi Presidendi Kantselei ja asub ka presidendi ametikorter. Vabariigi Presidendi Kantselei peasissekäiku toonitab trepiga rõduehitis. Võimu sümbolitena kaunistasid valminud maja peasissekäiku skulptor Voldemar Melliku loodud pronksist vapilõvid. Okupatsioonide ajal skulptuurid kadusid.

Esinduslikust peauksest satub külaline alumise korruse fuajeesse, kust hargnevad külgkoridorid presidendi ametikorterisse põhjatiivas ja presidendi kantseleisse lõunatiivas.

Fuajeed katab kassettlagi, seinte vooderdamisel kasutasid ehitajad poleeritud Vasalemma marmorit. See annab ilusa kontrasti tahutud marmorist rõduga, mis asub peasissepääsu kohal.

Maja kaht korrust ühendab valgusküllane ümar trepihall. Trepimadet kaunistavad Eesti riigijuhtide Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pronksportreed, seinad on kaetud kunstmarmoriga, laes on stukkdekoor. Esimese korruse trepistikust viivad kaarjad klaasuksed aeda, kus juba viissada aastat tunnistab Eesti ajaloo pöördelisi sündmusi üksik tammepuu, vanim kunagisest tammikust.

Teise korruse trepimademelt pääseb presidendi tööruumidesse. Selles lossi kõige kaunimas ruumis seisab aukohal Eesti kõige vanema diplomaadi Ernst Jaaksoni pronkspea. President Lennart Meri on nimetanud Ernst Jaaksonit Eesti riigi järjepidevuse hoidjaks.

Riiginõukogu saali on kujundanud arhitekt Alar Kotli ise. Elegantse art déco stiilis mööbli on kavandanud Richard Wunderlich, kes laskis mööbli valmistada oma firmas Uus Mööbel. See algupärane mööbel on praeguseni kasutusel. Säilinud on ka samas tehtud ilusad uksed. Intarsias uksepealsed kujutavad Eesti majandusharusid ja on Günther Reindorffilt.

Saali seinu kattis kunagi Adamson-Ericu kavandatud ja Pärnu linavabrikus kootud leopardimustriga kreemikas linane damast. Praegune, niisamuti Eesti riigivapi motiiviga kangas kooti Arsis mõni aasta tagasi. Saali külgseinale telliti omal ajal Aarne Mõtuse kavandi järgi gobelään, mis kujutas lepingu sõlmimist Eesti vanema ja viikingite vanema vahel. Olupatsioonide ajal läks vaip kaduma. Riiginõukogu saali otsasein oli kavas katta vapivaibaga, mida ei jõutudki valmis teha. Praegune Eesti rahvusvärvidega gobelään on Peeter Kuutmalt.

Riiginõukogu saalis peeti vana põhiseaduse kohaselt neid valitsuse istungeid, mida juhatas president. Tänapäeval koguneb riiginõukogu saalis riigikaitse nõukogu, selles saalis toimuvad ka riigiõiguslikud protseduurid: vana valitsuse lahkumisvisiit, uue valitsuse esitlemine, kohtunike ametissenimetamine. Riiginõukogu saalis kohtub president välisdelegatsioonidega, siin peetakse poliitilisi kõnelusi ja läbirääkimisi.

Presidendi töökabineti ehk suure kabineti kujundas arhitekt Olev Siinmaa paljuski Konstantin Pätsi näpunäiteid arvestades. Presidendi soov oli, et kabinet saaks rahvusliku hõnguga. Eestis tähendanuks see rasket ja asjalikku talupojamööblit, mida on raske kokku sulatada kroonlühtrite ja idamaa vaipadega. Lõpptulemuseks on art déco stiilis rahvuslike motiividega pikitud ruum, mille kohmakus on isegi liigutav. Kabineti peaaegu tervenisti säilinud pehmet mööblit kattis algul tumesinine plüüž. Sinine oli ka Adamson-Ericu kavandi järgi kootud damastist seinakate. Presidendi selja taga asus suur riigivapiga vaip, seintel rippusid Johan Laidoneri portree ning Johann Köleri ja Oskar Hoffmanni maalid. Praegu on kabineti põhitoon beež.

Suursaadikute saal on kasutusel esindusruumina. Vabariigi Presidendi riigivapiga lipu ees võtab riigipea vastu Eestisse akrediteeritud suursaadikute volikirjad. Suursaadikute saalis kirjutatakse alla riikidevahelised lepped riigipeade tasemel. Neil puhkudel, kui president on otsustanud kõrged riiklikud autasud Kadriorus üle anda, toimub pidulik talitus suursaadikute saalis. Siin esitletakse presidendile kõrgeid külalisi või korraldatakse kohtumisi ajakirjanikega.

Tuhandeaastase Tallinna kõrval on Vabariigi Presidendi Kantselei hoone noor ehitis, kuid palju läbi elanud. Maja on olnud tunnistajaks Eesti riikluse vägivaldsele katkestamisele, võõra võimu omavolile ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Nüüd lehvib hoone kohal jälle Vabariigi Presidendi lipp, andes märku, et Eesti riigipea on kodus ja teeb tööd.

Kadrioru lossis talletatud maalid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kogudest: