In English

Institutsioonid
Ava print vaates

PRESIDENDI ÜMARLAUA ISTUNGI PROTOKOLL 5/2000

Tallinnas, 14. septembril 2000
Algus 16.05, lõpp 18.00
Juhataja: Agu Laius, Protokollija: Karin Piir


Võtsid osa: Aap Neljas (Riigikogu), Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Andra Veidemann (Inimõiguste Assotsiatsioon), Eugenia Gurin-Loov (Eesti Juudi Kogukond), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Klara Hallik (RASI), Mai Treial (Koonderakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Viktor Andrejev (Ühendatud Rahvapartei), Hagi Šein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas)

Puudusid: Aimar Altosaar, Dajan Ahmet, Rafik Grigorjan, Raivo Vetik, Rein Järvelill, Triin Vihalemm

Külalised: Eduard Odinets, Johanna Helin, Priit Järve

PÄEVAKORD:

1. Töörühmade tegevus

2. Oktoobris Narvas peetavast ümarlaua väljasõiduistungist

3. Jooksvad küsimused


1. Töörühmad

KUULATI: istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi Šeini poolt.

Vabakutseliselt ajakirjanikult, Vjatšeslav Ivanovilt, on tulnud teadaanne, et soovitakse teha venekeelne ajaleht, mis pakuks venekeelsele elanikkonnale eestikeelsete ajalehtede ülevaateid. Soovitakse ümarlaua arvamust.

Vene valitsuselt, Vene inimõiguste komisjoni esimehelt ja Kasahstani vastava komisjoni esimehelt on tulnud kiri ettepanekuga moodustada inimõigustealane komisjon.

KUULATI: Andra Veidemanni ettekannet töörühma tööst ja plaanidest. Projektide teostamisel muutub oluliseks rahastamisküsimuste lahendamine.

KUULATI: Agu Laiuse ettekannet töörühma tegevusest. Algideed on olemas.

KUULATI: Aleksei Semjonovi ettekannet töörühma tegevusest ja tema poolt kavandatavaid projekte.

Kavas on teha seadusandluse monitooring, kuna paljud seadused ei tööta või töötavad väga halvasti. See kujutaks endast situatsiooni analüüsi. Raskem on finantseerimise pool, kuna PHARE nõuab 10% projekti esitajapoolset finantseerimist.

Miks ei ole välisministeerium raamkonventsioonist midagi teada andnud? Tuelsk teha analüüs, kui palju on ümarlaua arvamusi arvesse võetud selle konventsiooni osas.

KUULATI: Hanon Barabaneri ettekannet töörühma tegevusest.
Rahvusvähemuste hariduse ja kultuuriga tegelev grupp peaks arutama 2007. aasta seadust.
Kuidas nähakse Eesti ja vähemusrahvuste koolide arengut Eestis? On tõsine probleem vene lastele logopeedilise ja psühholoogilise abi andmisega. Puuduvad spetsialistid.

H. Šein: Iga töögrupp peaks ise otsustama, kuidas esitada oma töö tulemusi. See võib olla esse vormis või aruandena. Kuidas keegi soovib. Oluline on, et kogu protsess toimuks koostöös vähemuste esindajatega. Finantsilist toetust ei saa kahjuks ümarlaud kuidagi pakkuda.

K. Hallik: A. Semjonovi projekt väärib tähelepanu. See grupp võiks kokku tulla ja arutada, mis on need süžeed, mis vajavad arendamist. Töörühmade tegemisel ei ole peamine mitte, kuhu midagi tekitada, vaid kuidas ümarlaua ootusi täita.

H. Šein: Läbimõtlemist vajab ka see, millises vormides need töörühmade otsused esitatakse. Need võivad olla märgukirjad, uurimustulemuste ülevaated, komisjoni tegevuse aruanded jms. Sihtgrupid, kellele neid esitada tulenevad meie statuudist.

OTSUSTATI:

1.1.Moodustatkse töörühmad. Igal töörühmal on oma juht, kes tegeleb rühma liikmete ja töö korraldamisega.

I rühm - Rahvusvähemuste haridus ja kultuur - juht: Agu Laius, institutsioon: Jaan Tõnissoni Instituut

II rühm - Rahvusvähemuste õiguslik-poliitiline integratsioon - juht: kas Raivo Vetik või Triin Vihalemm

III rühm - Rahvusvähemuste sotsiaal-majanduslik integratsioon - juht: Hanon Barabaner, institutsioon: SMSI

IV rühm - Integratsiooniprogrammi analüüs ja selle elluviimise jälgimine - juht: Andra Veidemann

1.2 Koostatakse üldine tegevusplaan

1.3Töörühma kavatsustest anda teada Jana Krimpele, kes organiseerib töörühma kokkusaamise ja võtab koos Hagi Šeiniga osa töörühmade istungitest osa, et olla kursis kõigi arutusel olevate teemadega.

1.4 Ümarlaud annab oma soovituse Andra Veidemanni töögrupi jaoks, et projekti rahastamiseks saaks esitada avalduse. Avaldus peab olema esitatud 5. oktoobriks 2000.

1.5 I töörühma (kultuur ja haridus) tarvis luuakse internetilehekülg, kus vähemusrahvused saaksid oma küsimusi esitada. Mõeldakse samasugust süsteemi ka teistele rühmadele.

1.6 Järgmiseks istungiks koostavad kõik töörühmad tegevus- ja ajakava järgmiseks poolaastaks.

2. Oktoobris Narvas peetava ümarlaua väjasõiduistungi korraldamisest

KUULATI: - Mihhail Stalnuhhini ülevaadet Narvas peetavast istungist.

Tallinnast stardib hommikul buss ja toob osavõtjad õhtul ka tagasi. Kaasa tuleb ka Riigikogu põhiseaduskomisjon. Praegu hoitakse Riigikogus 381 eelnõud nii kaua menetluses, kuni komisjon kuulab ära, mis istungil öeldakse.

Istungi esialgne päevakord:

1. Rahvastikuministri Katrin Saksa ettekanne. Sellele järgneb arutelu

2. Arutelu teemal: "Kodakondsuse saamise tingimuste kergendamine vanuritele"

3. Kui ümarlaud soovib, siis on võimalik kohtuda rahvusvähemuste seltside esindajatega Narvast. Neid on 13

J. Krimpe: Kui osa rahvast tuleb autodega, siis jääb ilmselt bussis vabu kohti. Osa rahvusvähemuste kultuuriseltside liikmeid tuleksid hea meelega kaasa istungit kuulama. Kõige parem on teha rahvusvähemustega kokkusaamine kohvilaua taga vabas õhkkonnas.

S. Ivanov: Kas huvitab ka see, kuidas kulgeb integratsiooniprotsess? Ma saan anda informatsiooni selle kohta.

K. Hallik: Mul on läbi töötatud naturalisatsiooni protsessi analüüs alates 1992. aastast. Need on originaalandmed. Ka Ida-Virumaa kohta on mul eraldi andmed olemas. Kui põhiseaduskomisjonil on vaja, siis need saab minult.

J. Krimpe: Kas Andra Veidemannil on materjale, mida saaksime arutada? Klara Hallikul materjalid võiks paljundada ja laiali jagada, et kõik huvitatud saaksid tutvuda.

A. Dusman: Kas pärast istungit tuleb ka mingi deklaratsioon?

H. Šein: Me pole kunagi deklaratsioone teinud. Ma arvan, et piisab pressiteatest.

Laius: Kui materjal läbi töötatud, eks siis hiljem paistab, kuidas seda kõige mõttekam teha on.

OTSUSTATI:

2.1 Väljasõiduistung toimub 20.10.2000 kell 11 Narvas Hermanni linnuses.

Istungi päevakord:

1. Rahvastikuministri ettekanne integratsiooniprogrammi täitmisest ja sellele järgnev arutelu.

2. Arutelu teema "Kodakondsuse saamise tingimuste kergendamine vanuritele" põhiseaduskomisjoniga.

3. Kohtumine Narva rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatega.

2.2 Kõikide töörühmade poolt on seminaril kaasettekanded. Jana Krimpe uurib, kas Raivo Vetik oleks nõus tegema ettekannet nende rühma poolt.

2.3 Seminari korraldajatel uurida eesti-vene tõlke võimalusi, et seminar kõigile arusaadavaks teha.

3. Jooksvad küsimused.

Rahvusküsimuste kajastamisest ajakirjanduses

E. Gurin-Loov: Tahan tähelepanu juhtida diskussioonile, mis tulenes Rein Siku artiklitest Eesti Päevalehes. Arvan, et me peaksime sellele reageerima. Ma arvan, et me siiski peaksime kohtuma ajakirjanikega. Tuleks kutsuda Eesti intellektuaale, kes kirjutavad ajalehtedes.

M. Stalnuhhin: Vestluse vastu ei ole mul midagi, kindlasti peaks olema kohal ka venekeelne press. Mis puutub Rein Siku artiklitesse, siis ei näe ma neis midagi halba. Rein Sikk tõstatab terava küsimuse, ta näitab situatsiooni. Ta on kirjutanud ka Narva kohta ja on saanud selle eest isegi Narva linnalt tänukirja.

K. Hallik: Täna kella 12-13.30 oli RASI-s pressikonverents, mis oli pühendatud kõne all olevatele kirjutistele. Vastasime ajakirjanike küsimustele. Kui vaadata, et vähem, kui aasta tagasi meie kõrval elav inimene sisuliselt puudus ajakirjandusest, siis on tänaseks tänu ajakirjandusele olukord muutunud.

J. Krimpe: Kui vaadata arvamuskirju Internetis, siis saab tegeliku pildi praegu valitsevast olukorrast.

A. Veidemann: Minu teada on väga paljude Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite taga üks teatud PR firma, kellele eraldati Integratsiooni Sihtasutuse poolt selleks raha. Asjatundjad peaksid olema võimelised ette nägema, mis see endaga kaasa toob.

H. Barabaner: Ajakirjanduse probleem on täiesti olemas. Mulle tundub, et Katrin Saksa büroo ja ümarlaud peaksid sellele reageerima. Ma arvan, et selles osas peaks ümarlauad esitama oma seisukoha.

J. Tammaru: Pressiga kohtumine võiks olla vestluse vormis. Küsimus on selles, mida peaks ajakirjandus tegema selliste asjade ärahoidmiseks?

H. Šein: Mul on tunne, et Eesti ühiskonnas on asju, millest kõnelemist me soovitakse vältida. See 46% oli juba maikuus teada, see oli ka jututeemaks ümarlaua suurel istungil. Meie kohtumise eesmärk ajakirjanikega oleks avatult analüüsida erinevaid vaatenurki ja lähenemisi ja selgelt esile tuua meie seisukohad.

Ümarlaud otsustas toetada Vjatšeslav Ivanovi ideed luua digest tüüpi ajaleht, mis vahendaks venekeelsele elanikkonnale eestikeelseid ajalehti.

Eraldi küsimusena otsustati täiendada ümarlaua statuuti. Ettepanekud saata Jana Krimpele.

Jevgenia Gurin Loov teavitas ümarlauda 1994 aasta septembrikuu sündmustest - 19.09. algasid Kloogal mahalaskmised, mille tulemusena tapeti 2000 juuti.

Juhataja Agu Laius, protokollija K. Piir

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee