In English

Institutsioonid
Ava print vaates

PRESIDENDI ÜMARLAUA ISTUNGI PROTOKOLL 3/2000

Tallinnas, 7.juunil 2000 Vabariigi Presidendi kantselei ruumides
Algus 16.05, lõpp 19.00
Juhataja: Jüri Tammaru, Protokollija: Karin Piir


Võtsid osa: Agu Laius (Jaan Tõnissoni Instituut), Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Andra Veidemann (Inimõiguste Assotsiatsioon), Eugenia Gurin-Loov (Eesti Juudi Kogukond), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Klara Hallik (RASI), Mai Treial (Koonderakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Raivo Vetik (RASI), Rein Järvelill (Rahvaerakond Mõõdukad). Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Triin Vihalemm (Tartu Ülikool), Hagi Šein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas)

Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Dajan Ahmetov, Rafik Grigorjan, Viktor Andrejev

Külalised: Priit Järve, Leivi Šer, Tanel Mätlik, Eduard Odinets

Päevakord:


1. Ümarlaua uue koosseisu tegevuskava arutelu.

2. EÜRP dokument Eesti ühiskonna integratsiooniprogrammi põhiseisukohtadest.


1. Ümarlaua uue koosseisu tegevuskava arutelu.

KUULATI: istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi Šeini poolt.

Viktor Andrejevilt ja Mihhail Stalnuhhinilt on tulnud ettepanek arutada ümarlauas ühiskonna integratsiooniprotsesse soodustava raamseadustiku loomise vajadust ja võimalust. Mihhail Stalnuhhin on esitanud ka ettepaneku võtta seisukoht kavandatava meditsiinireformi tagajärjel kujuneda võiva ebasoovitava olukorra kohta Narvas.

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei avaldab muret seoses riikliku integratsiooniprogrammiga ja on taotlenud kohtumist Vabariigi Presidendiga. Tegin ettepaneku Presidendi kantseleile, et EÜRP poolt tõstatatud küsimused arutatakse eelnevalt läbi ümarlauas selleks, et kohtumist paremini ette valmistada ja saada laiapõhjalisem arvamus.

Ümarlaua istungid on olnud enamasti avalikud ja need on toimunud suure hulga külaliste osavõtul. Samas on meil vaja ka töörahu, omavahelisi istungeid (või siis piiratud külaliste arvuga istungeid) selleks, et leida rohkem aega põhjalikumaks eelaruteluks avalikkuse ette toodavate küsimuste ja probleemide kohta.. Ümarlauas arutatavate küsimuste komplitseeritus suureneb ja see eeldab üha enam lisatööd ja põhjalikumat ettevalmistust. Ainult paraadsete avalike istungite korraldamisel on omad puudused ja ohud. Esiteks ähvardab oht jääda pealiskaudseks ja demonstratiivseks, teiseks on suurte istungite korraldamine kallis. Püüame kindlasti tasakaalu säilitada ja korraldada vähemalt üks kord kahe kuu jooksul suure ringi ümarlauda, kuhu kutsume nii rahvusvähemuste kultuurinõukogu kui ka saatkondade esindajad.

Eestimaa Rahvuste Ühendus tundis end solvatuna, et nende esindajat ümarlaua uues koosseisus pole. Tuleb rõhutada, et me ei valinud seekord liikmeid esindatuse printsiibi järgi. Siiski saatsin ERÜ-le ja hr. Prozesele kirja, kus teatasin, et ERÜ võiks teha ettepaneku arvata ümarlaua liikmeks kedagi ERÜ liikmeskonnast.

Võtan sidet ka OSCE-ga, kes seni on meie vastu vast kõige suuremat huvi tundnud. Ilmselt peab saatma selgituse ümarlaua töökorralduse kohta ka saatkondadele.

Teen ettepaneku töötada vähemalt üks kord kuus. Vajadusel võiksime rakendada ka töögruppe. Olen heal meele nõus kuulda võtma teie ettepanekuid töökorralduse osas.

Eelmine koosseis sõnastas ümarlaua olulisemad tegevussuunad eelseisvaks aastaks:

  • ümarlaud võiks jälgida valitsuse integratsiooniprogrammi täitmise käiku;

  • tuleks selgusele jõuda, millised reaalsed võimalused on vähemuskultuuride eksisteerimiseks ja arenguks Eestis;
  • >
  • peaksime põhjalikult käsitlema vähemuste haridusküsimusi, kui võimalik, korraldama sellealase konverentsi;

  • peaksime süvenema majanduslik-poliitilise integratsiooni küsimustesse, sest need jäid riiklikus integratsiooniprogrammis põhjalikumalt läbi töötamata (ka EÜRP viitab nendele aspektidele);

  • jätkuvalt tuleks tegeleda vähemusi puudutava seadusandlusega (võimalusel luua ühiskomisjon Rahvastikuministri Bürooga). Jätkuvalt on küsimus kultuurautonoomia seadusest, tegeleda tuleks kultuuriomavalitsuse küsimustega, olemasolevate vähemusi puudutavate seaduste täiendamise ja edasiarendamise küsimustega.

Palun ümarlaua liikmetel teha oma ettepanekud ümarlaua edasise tegevuse kohta eelseisval aastal.

R. Vetik: minu arvates seisnevad ümarlaua funktsioonid järgnevas:

1. ümaralauast peab välja kostma rahvusvähemuste hääl;

2. rahvusvähemuste hääl peab olema täiendatud ekspertide teadmistega;

3. kuna ümarlauda on kaasatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, siis on see koht, kus otsitakse kompromissi ja lahendusi esilekerkivatele probleemidele.

M. Stalnuhhin: Kui me tahame kuulda rahvusvähemuste häält, siis Narva on üks suur rahvusvähemus. Võiks arutada kavandatavat haiglareformi, mis on väga julm Narva suhtes.
Eelmisel nädal toimus Riigikogus ümarlaud, kus käsitleti kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, et kergendada vanematel inimestel kodakondsuse saamist. Koalitsioon pole veel eelnõu kohta raudset "ei" öeldud. Kindlasti aitaks ümarlaua toetus koalitsioonil otsust vastu võtta.

A. Veidemann: Väga oluline on ümaralaua väljund, see, kas me eesmärkidest ühtmoodi aru saame ja ühes suunas töötame. Ümarlaud peab muutma kuuldavaks rahvusvähemuste hääle. Ümarlaud ei ole kindlasti mitte sarnane Rahvastikuministri Bürooga, sest viimane on puhtalt poliitiline organ. See vahekord oleks vaja selgelt fikseerida.

Kas ümarlaual on võimalik avaldada mõju seadusandlusele nende Riigikogu liikmete kaudu, kes kuuluvad ümarlaua koosseisu või on olemas teisigi väljundeid? Selle peab selgeks rääkima. Vastasel juhul võib juhtuda nõnda, et osa ümarlaua liikmeid võivad hakata esitama nõudmisi või ootama väljundeid, mida ümarlaual ei saa olla.

Ümarlaud võiks tegeleda integratsioonipoliitika organisatsiooniliste probleemide lahendamisele kaasaaitamisega. Praegu on integratsiooniprogrammi põhiraskus Rahvastikuministri Bürool. Büroo ei saa aga täita kõiki funktsioone, mida saaks täita riiklik organ. Hea mõte oleks integratsioonivaldkonnas luua Eurointegratsiooni Büroole analoogne institutsioon. Näiteks Integratsioonibüroo. See oleks organisatsioon, mida finantseeritakse riigi poolt ning see tagaks järjepidevuse.

H. Barabaner: Oleks vaja paika panna see, millised on ressursid integratsiooniprogrammi teostamiseks - poliitilised, finantsilised, organisatoorsed jne. Haridusega seotud probleemid on väga suured.

A. Semjonov: Oleks vaja teha integratsiooniprogrammi eelarve ja arutada läbi ressursid. Ümarlaud peaks perspektiivis korraldama mitmeid konverentse ja seminare, tegema spetsiaalseid projekte.

S. Ivanov: Integratsiooni on vaja vaadata kui protsessi ja selles kontekstis töötada. See, mida me siin võime saavutada on poliitikute konsensus. Milliseid seadusi on vaja, et integratsiooniprotsessi reguleerida? Euroopas on vähemusküsimustes olemas standardsed dokumendid. Kui me oleme mõne aasta pärast Euroopa Liidus, siis kerkivad meie ette teised probleemid ja ka ümarlaual on siis hoopis teised ülesanded.

A.Laius: Tahaksin rõhutada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, kes tegelevad integratsiooni probleemidega. Integratsiooniprotsessi ei saa riigikeskselt üles ehitada. Võib-olla aitaks kaasa see, kui me pööraksime rohkem tähelepanu ja püüaksime luua eeldusi kodanikuühiskonna organisatsioonide, mittetulundusühingute tugevnemiseks.

A. Dusman: Tuleb selgeks teha, kellega me töötame? Meie ülesanne siin ümarlauas on töötada rahvusvähemuste probleemidega. Samas me ei tea täpselt, kui palju neid on, kuidas nad tegutsevad. Oleks vaja teha sellealane informatsioon kättesaadavaks. Samuti peab pöörama tähelepanu regionaalprobleemidele, sest Ida-Virumaal on olukord sootuks erinev kui Tallinnas.

M. Treial: Võib-olla peaksime võtma vaatluse alla ka need seadused, mis on juba vastu võetud, rääkimata nendest, mis on projektistaadiumis ja analüüsima neid lähtuvalt integratsiooni kontseptsioonist.

Tähtis on ka koostöö Rahvastikuministri Büroo ja Regionaalministri Bürooga. Ääremaal on rahvusvähemuste probleemid tugevamad, kui suurlinnades.

E.-G. Loov: Ümarlaud võiks saada kitsamas ringis kokku ka ajakirjanikega. Me kohtusime korra, see oli nagu parteikoosolek, kus kanti ette saavutustest. On vaja kohtuda kirjutajate ja rääkijatega. Rahvusest tuleb rääkida kas lugupidavalt või siis üldse mitte.

T. Vihalemm:Ümarlauas on oht killustuda. Kord tegeleme ühe asjaga, siis teisega. Kuna meil on integratsiooniprogramm, siis on näha, kuidas integratsiooniprotsess hakkab kulgema. Me peame oma tööd korraldama struktuurselt. Tuleb teha temaatiline plaan ja selle järgi töötada.

R. Järvelill: Ei ole räägitud põliste rahvusvähemuste olukorrast ja nende kultuuri säilimisest. Ka sellele peaks tähelepanu pöörama. Kindlasti on ümarlaua ülesanne integratsiooniprogrammi elluviimise jälgimine. Ümarlaud peaks oma sõna ütlema ka selle kohta, kuidas töötab rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadus.

A. Semjonov: Terav küsimus on ka see, kuidas lahendada diskrimineerimise juhtumeid (Tartu juhtum).

P. Järve: Meie keskuse selja taga on Taani ja Saksa valitsused ja meie ülesandeks on arendada dialoogi vähemuste ja valitsuste vahel. Minu ülesanne on tegeleda Balti regiooniga. Rumeenias toimus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu eestvõttel ja 13 riigi esindajate osavõtul konverents, kus arutati vähemuste poliitilist osavõttu ja selle osa Euroopa Liidu laienemisel. Eesti ja Läti ei olnud osalejate hulgas. Kohal olid laienemisosakonna ametnikud ja räägiti, millised on vähemuste probleemid Euroopa Liidu laienemisega seoses. Nimetati vene vähemuste olukorda Balti riikides, ungari vähemuste olukorda Kesk-Euroopas ja mustlaste probleeme. Sellest loetelust tuleks teha omad järeldused.

Riia seminaril kuulsin positiivseid viiteid Eesti kohta. Eestil on üht kui teist lätlastele öelda. Ümarlauas võiks arutada integratsiooniprotsessi ja Balti koostööd. Lätis on olemas ümarlaua analoog. Neil on valitsuse poolt vastu võetud raamdokument, kuid selle taga ei ole hinge, kes organiseeriks.

T. Mätlik: Riikliku programmi rakendamiseks on mõeldud monitooring. Ümarlauas saaks tutvustada erinevaid hindamistulemusi. Praeguseks on avaldatud ÜRO/Põhjamaade arenguprogrammi ja PHARE eesti keele õppe projekti keskmise faasi hindamistulemused, mida andis rahvusvaheline hindamiskomisjon. Ümarlauas oleks kasulik arutada, mida see komisjon leidis, mis nendes kahes programmis toodi positiivsena või negatiivsena esile.

J. Tammaru: Minu ettekujutus ümarlaua tööst langeb kokku nende mõtetega, mis siin täna esitatud on. Võiksime teoks teha proua Loovi soovi. Ka konverentsid ja seminarid on hea mõte.

OTSUSTATI:

1.1 Moodustada edasise tööprogrammi koostamiseks töögrupp, kuhu kuuluvad Triin Vihalemm, Aleksei Semjonov, Mihhail Stalnuhhin ja Hagi Šein. Järgmiseks istungiks komisjonil teha oma ettepanekud.

1.2 Järgmine ümarlaua istung toimub 29. juunil 2000 kell 16.00.

1.3 Kiiremaks infovahetuseks luuakse ümarlaua meililist.

1.4 Riigikogu liikmetel anda teada, milliseid seadusi, milliseid tekste võiks ümarlaud lähiajal läbi vaadata.

2. EÜRP dokument Eesti ühiskonna integratsiooniprogrammi põhiseisukohtadest.

KUULATI: Leivi Šeri ettekannet Eestimaa Ühendatud Rahvapartei dokumendi kohta.
Kui me püüame luua uut teooriat seadusandlikul baasil, mis oli välja töötatud sel perioodil, kui me ehitasime monoetnilist ühiskonda ja riiki, siis me vaevalt jõuame põhimõttelise läbimurdeni, mis võimaldaks lahendada riigi arengu jaoks tähtsaid probleeme. Praegune integratsiooniprogramm on katse moderniseerida vanale baasile tuginedes. Kuna valitsuse programm ei näe ette seadusandliku baasi muutust, siis leidsime, et valitsuse integratsiooniprogramm on tõsiste heade kavatsustega loodud vana mudeli parandatud variant.

Põhirõhk on selles programmis eesti keele õppel. See on väga vajalik, kuid seni äärmiselt puudulikult organiseeritud. Samas on keel lihtsalt üks integratsiooni vahend. See on kahe etnilis-keelelise kogukonna vaheline mõiste. Seaduse järgi on meil neli rahvusvähemust: saksa, juudi, vene, rootsi ja teisi ei ole.

Integratsiooniprogrammi lõppeesmärk on saavutada erinevuste vähendamine, positsioonide lähenemine. 230 000 inimest on praktiliselt otsustamisprotsessidest välja lülitatud ja kui ei nad ei tunne huvi, mida otsustatakse, siis on raske rääkida ühiskonna integratsioonist. Is on oluline:

  • integratsiooniprotsess toimub kahe, kolme põlvkonna jooksul;
  • integratsiooniprotsessi erinevad valdkonnad:

    - demokraatia valdkond (otsuste vastuvõtmisel osalemine ja nende eest vastutamine);
    - sotsiaalmajanduslik valdkond, regionaalprogrammid (Ida-Virumaa, Kagu-Eesti ja saared nõuavad omaette regionaalarenguprogramme. See võiks lahendada ka setude probleeme).

    - haridus ja kultuur. 1925. aasta Kultuuriautonoomia seadus 2000. aastal ei tööta. Mõisted on muutunud. Rahvuse kriteeriumiks on muutumas kultuur, mitte veri. Kultuuriintegratsioonist on võimatu rääkida. Kultuuri osas jääb koostöö. On oht, et mitte-eestlaste kogukond jääb oma intelligentsist ilma.
  • ühiskonnas toimuv dialoog, mida praegu ei ole. Üks pool ei saa integreerida teist poolt. Integratsioon on liitmine, mitte sissesulamine. Kampaania "Kas sa Volodjat ja Peetrit tead?" toob kahju. Propagandategevus nõuab läbimõtlemist.

R. Järvelill: : Mis on teie poolt koostatud dokumendi eesmärk?

L. Šer: : Kahe riigikogu saadiku ettepanek teha integratsiooni raamseadus, mis määraks ära mõisted, tegevused, eesmärgid ja vahendid. Lõppväljundiks peab olema Riigikogu poolt vastu võetud dokument. Eesmärk on luua poliitiline rahvus.

E.-G. Loov: : Mida tähendab mitte-eestlaste kogukond? Kas need on jälle venekeelsed?

L. Šer:: Sotsiaalses mõttes on nad tervik. Eestlastel ei eksisteeri osaliselt neid probleeme, mis mitte-eestlastel.

E.-G. Loov: : Mismoodi tuleb mõista seda, et Eesti rahvuse, kultuuri ja ajaloo tähtsust tuleb käsitleda teiste rahvaste ajaloo, kultuuri kontekstis?

L. Šer: : Mitte-eestlastele tuleb anda teadmisi Eesti kultuurist ja ajaloost ja ka eestlastele tuleb anda teadmisi siin elavate mitte-eestlaste kultuurist ja ajaloost.

S. Ivanov: : Ma ei ole nõus väitega, et dialoogi ei ole. Toimuvad seminarid ja ümarlaua istungid jne. Selles dokumendis ei ole midagi uut. Kõike oleme me juba siin arutanud. Kas see on ümarlaua dokument?

L. Šer: : Tähtis on, et need projektid oleksid välja töötatud. See ei ole mitte ühe partei või organisatsiooni dokument. Jutt ei käi mitte prioriteedist, vaid resultaadist.

R. Vetik: : EÜRP dokumendi ja hr. Šeri jutu vahel on teatud vastuolu. Selles dokumendis on palju ivasid. Mida mõista selle all, et me peaksime läbi mõtlema põhialused?

L. Šer: : Kui ühiskonnas oleksid ühised seisukohad, siis meil ei olekski praegu probleeme. On vaja leida ühised seisukohad. Kui leitakse näiteks, et põhiseadust tuleb muuta, siis on see üks põhialustest. Meie ei nõua põhiseaduse muutmist. Kuid põhiseisukohti moderniseerimata ei saa me edasi minna. See peab kajastama ühiskonnas toimuvaid muutusi.

R. Järvelill: : Kui see peaks olema Riigikogu poolt vastu võetud dokument, siis sellisel kujul see läbi ei lähe. Põhiseaduse üks põhieesmärke on tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riigikogu peab lähtuma põhiseadusest. Tegemist on konstitutsioonilise küsimusega.

Integratsiooniprogrammi põhiseisukohad - räägitakse eesti ja vene kogukonnast. Integratsiooniprogramm peaks olema universaalne.

Kodaniku- ja inimõigused. Me ei saa panna kõiki inimesi otsustama Eesti riigi asju.

A. Dusman: : Miks ei ilmunud need materjalid siis, kui arutati integratsiooniprogrammi?

L. Šer: : Siis, kui teie arutasite integratsiooniprogrammi, ei teadnud meie sellest midagi. Meie esindajat teie komisjonis ei olnud. Minister saatis meile selle programmi. Selle programmi põhjal tegime pöördumise ministrile ja proua Saks vastas sellele.

K. Hallik: : Vene kogukonda esindavad poliitilised jõud on välja lülitatud sellest koostööprotsessist, seepärast tulevad dokumendid tagant järgi oponeeringutena, mis on lõpuks ju ka üks viis protsessi edasi lükata, kuid nähtavasti ei ole see parim viis. Riigi taastamise kontseptsioon nägi ette välja lülitada sellest protsessist kõik, kes ei ole "omad". Siinsest vene ja teistest vähemusrahvustest 90% oli välja lülitatud. Integratsiooniprogramm on vastuolus aktsepteeritud seadusliku baasiga, normatiivsete nõudmistega, mis seni on kehtinud.

Mina ei ole kohanud EÜRP poolset reaalset tegevust sõltumata sellest, mida te arvate seadustest ja olemasolevast integratsiooniprogrammist. Kas ühiskonnas pole ühtegi nišši, kus realiseeruda? Ma olen kriitiliselt meelestatud selle vastuolu suhtes, see tekitab mulje, et mäng ei ole aus. Ei tohiks tekkida taas sellist olukorda, kus teie dokumente käsitletakse poliitilise opositsiooni dokumentidena. Kus on see kriitiline piir, mida ei tohiks ületada?

Assimilatsioon on varjatud õppekavas, on kooliseaduses. Me liigume selle poole, et teisekeelse kultuuri lävi ei ulatu kaugemale põhiharidusest. Milline on kultuuri taasloomise võime ¼ sellest elanikkonnast? Need on küsimused, mida on vaja hakata arutama koos haridusspetsialistidega, professionaalidega, kes nendes valdkondades töötavad.

H. Barabaner: : Integratsioon on protsess. Kui me tahame poliitilist otsust, siis kontseptuaalsed momendid programmis peavad olema läbi arutatud Riigikogus.

A. Veidemann: : Jutt käib mängureeglitest meie ühiskonnas. Eestis on praegu valitsemas enamusdemokraatia ja mitte ainult rahvusküsimustes. Kui me tahame seda olukorda muuta, siis me peame kaasama siia hoopis erinevate sotsiaalsete ühiskondlike kihtide esindajaid, kellel kõigil on põhjust öelda, et nad kannatavad selle tõttu, et Eestis valitseb praegu enamusdemokraatia. Enamus Riigikogus moodustab valitsuse ja nemad on määravad selle sama integratsiooniprogrammi vastuvõtmisel. Me peame fikseerima institutsiooni, kes selle eest vastutust kannab. Praegu ei ole kõigil võimalik selle integratsiooniprogrammi realiseerimise eest vastutada ja kaasa rääkida. Meil Eestis ei toimi osalusdemokraatia. Me peame küsima, millised on võimalused olukorda muuta, et osalusdemokraatia toimiks nii, nagu vaja.

M. Treial: : 100% kõigile meeldivat otsust on raske teha. Teen ettepaneku minna läbirääkimistele valitusega.

A. Stern: : Mis eesmärki on taotletud, kui siia siseriiklikku integratsiooni on põimitud välispoliitikat? Siin on otseselt kirjutatud, et töötataks välja programm, mis reguleeriks suhteid Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. On seda siin vaja?

L. Šer: : Meie arvates on vaja. See ei ole seotud niivõrd rahvusküsimusega, see on lülitatud sotsiaalmajanduslike probleemide hulka. Venemaaga suhete normaliseerimine on Eesti riigi jaoks ääretult tähtis majanduslik ülesanne. Ida-Virumaa regionaalarenguprogrammi pole võimalik teha, kui suhted Venemaaga pole normaalsed.

A. Veidemann: : Seda dokumenti võiks arutada ka valitsusega. Kõikides küsimustes ei olegi võimalik vastuseid saada. Esimene asi võiks olla rahvustevahelised suhted, mida arutada.

OTSUSTATI:

2.1 Protokoll saata tutvumiseks ka rahvastikuministrile ja arutada integratsiooniprogrammi küsimusi veelkord ministriga.

2.2 Jätkata EÜRP dokumendis püstitatud küsimuste arutamist. Koguda ettepanekuid, soovitusi ning sõnastada järgmisel istungil ümarlaua seisukohad.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee