| |
 | Institutsioonid | | |
PRESIDENDI ÜMARLAUA ISTUNGI PROTOKOLL 6/1999
Tallinnas, 12.oktoobril 1999 Rahvusraamatukogus
Algus 10.35, lõpp 13.45
Juhataja: Klara Hallik, Protokollija: Karin Piir
Võtsid osa: Aimar Altosaar (Riigikogu), Aleksandr Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Dajan Ahmetov
(Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Ene Grauberg (Bakalaureuse Erakool), Erika Veber (Eestimaa Sakslaste Selts),
Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hanon Barabaner (Ümarlaud), Jana Krimpe (TPÜ),
Jaak Prozes (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool),
Klara Hallik (RASI), Olga Bunder (Kultuuriministeerium), Sergei Ivanov (Riigikogu), Vladimir Velman (Riigikogu),
Hagi Šein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas)
Puudusid: Aap Neljas, Aleksei Semjonov, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Borislav Kulõk, Ita Saks,
Lidia Kõlvart, Nelli Melts, Timur Seifullen, Tõnu Õnnepalu
Külalised: Andra Veidemann (Inimõiguste Assotsiatsioon), Tanel Mätlik (Rahvastikuministri Büroo),
Raivo Vetik (RASI), Jevgenia Gurin-Loov (Juudi kogukond), Eduard Odinets (Rahvastikuministri Büroo),
Tiia Kask (Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus), Veera Konõk (UKE),
Mati Luik (Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus), C. Jones (Suurbritannia saatkond), Gregory Feldman,
Judith Strömpt (Ungari Kultuuri Ühendus), Flemming Stender (Taani saatkond), OSCE esindaja, Elina Eidlin,
A. Rõigas (UNDP), Juri Tsaikovski (Ukraina kogukond), Jagub Jagubov (Aserbaidžaani Kultuuriselts)
Päevakord:
1. Rahvastikuministri asjatundjate komisjoni poolt välja töötatava riikliku programmi "Mitte-eestlaste integratsioon
Eesti ühiskonda 2000-2007" projekti arutamine
2. ÜRO/Põhjamaade arenguprogrammi esindaja Tiia Kase informatsioon arenguprogrammi projektidest toetuse osutamiseks rahvusvähemuste kultuuriseltsidele
3. Volituse andmine Hagi Šeinile kirja koostamiseks Riigikogu kultuurikomisjonile rahvusvähemuste kultuuriseltside rahalise toetuse vähendamise küsimuses 2000. aasta riigieelarve projektis
4. Ümarlaua ja Rahvastikuministri Büroo ühiskomisjoni moodustamine ettepanekute väljatöötamiseks kultuurautonoomia seaduse
muutmiseks või Rahvusvähemuste seaduse eelnõu väljatöötamise algatamiseks
5. Järgmise istungi päevakorra ja toimumise aja kindlaksmääramine
KUULATI: Istungi sissejuhatust presidendi esindaja Hagi Šeini poolt.
Hagi Šein: Tänane kogunemine on mõneti eriline ja seda kahes mõttes:
- meil on jälle tagasi külalised välissaatkondadest,
- meil on esmakordselt laiendatud istung, sest kutsutud on ka mitmete suuremate kultuuriseltside esindajad.
Aasta alguses oli Ümarlaua tegevuses teatud tagasilöök. Ühelt poolt oli see põhjustatud Vello Pettai lahkumisest teadustööle ja teiselt poolt sellest, et osa Ümarlaua liikmeid ei soovinud enam väljakujunenud protseduuri ja taktikaga jätkata. Asi oli selles, et Ümarlaua "tagantjärgi" tegutsemise stiil ei rahuldanud, Ümarlaual ei olnud võimalust aktiivselt sekkuda erinevate seadusdokumentide ja programmide arutellu. Ümarlaua tegevusse tekkis ligi 4 kuu pikkune paus. President leidis uue esindaja alles maikuus ja esimene istung Presidendi uue esindaja, Hagi Šeiniga, toimus Presidendi osavõtul alles juunikuu alguses. Pärast nii pikka vaheaega tuli ennast uuesti koguda, oma sihid uuesti mõtestada ja ümarlaua tegevuse eesmärgid täpsustada. Sai selgeks, et on saabunud uus etapp rahvuspoliitikaga tegelemisel ja Ümarlaud peab leidma uues olukorras oma koha.
Täna ma julgeksin rääkida kolmest selgemast rõhuasetusest, milles Ümarlaud näeb oma kohta ja perspektiivi.
- Tänu tihedale koostööle Rahvastikuministri Bürooga ja minister Katrin Saksaga ja tema nõunike Tanel Mätliku ja Eduard Odinetsiga oleme saavutanud olukorra, kus Ümarlaud on aktiivselt lülitatud aktiivse subjektina inforingi, kus ühel või teisel tasemel vähemuspoliitikaga tegeletakse. Nimetagem siin Rahvastikuministri Bürood, asjatundjate komisjoni, kes töötab välja integratsiooniprogrammi, Mitte-eestlaste Sihtkapitali, ÜRO ja Põhjamaade arenguprogrammi, Kultuuriministeeriumi rahvusvähemusi toetavat komisjoni. Kõigis nendes struktuurides on nüüdseks Ümarlaud esindatud, mis tähendab seda, et informatsioon ei kao enam ja jõuab Ümarlaua lauale.
- Ümarlaua tegevusel on edaspidi kaks dominanti. Esiteks on vaja mõneti suurendada rahvusvähemuste esindatust Ümarlauas, et Presidendi Ümarlaud suudaks teatud osas täita rahvusvähemuste esindusorgani rolli suhetes riigiga. See ei ole legitiimses mõttes saavutatav kuigi lihtsalt. Kui me räägime, et riik peaks olema suhestatud rahvusvähemustega, omama kommunikatiivset kanalit nendega, siis minu ettekujutust mööda võiks Ümarlaud selleks kanaliks kujuneda. Sellepärast oleme ka täna siia palunud suuremate rahvusgruppide kultuuriseltside esindajaid. Edaspidi, kui teeme Presidendile ettepaneku veidi muuta Ümarlaua koosseisu, tahaksin seda aspekti silmas pidada.
- Üritades olla aktiivne subjekt rahvuspoliitikas on loomulik, et meie võime töötada seadusandlike dokumentidega, programmide- ja projektidega nõuab meilt tugevat ekspertide gruppi Ümarlauas. Selles suhtes on meil saavutatud teatud kokkulepped ja tehtud ettepanekud ja ma usun, et me suudame ekspertide poolt Ümarlauas tugevdada. Raivo Vetik ja Andra Veidemann on andnud nõusoleku Ümarlauas osaleda ning ma teen Presidendile ettepaneku nende lülitamiseks Ümarlaua liikmeskonda. Esmaspäeval toimus kohtumine minister Katrin Saksa ja tema büroo töötajatega, milles osalesid härra Velman, ja härra Barabaner, Jana Krimpe ja mina, me arutasime kultuurautonoomia seaduse põhjalikuma muutuse ja võimaliku rahvusvähemuste kaitse seaduse väljatöötamise problemaatikat. Me leppisime kokku, et moodustame ühiskomisjoni selle küsimusega tegelemiseks ja tänasel istungil peaksimegi nimetama Ümarlaua liikmed sellesse komisjoni. Ees on tõsine töö seadusandlike probleemidega.
- Oleme alustanud Ümarlaua avatuse suurendamist. Alates eilsest on Internetis olemas kõik Ümarlaua istungite protokollid, mis on peetud alates 10.juunist 1999. a.. Püüame jõuda ka ingliskeelse lehekülje avamiseni, praegu on keeruline öelda millal, sest see on seotud tõsisemate finantsiliste probleemidega.
Niisiis, Ümarlaua tegevus kontsentreerub kahele suunale - vähemuste rahvuskultuuri arengu aktiivsele toetamisele ja Ümarlaua kui riigi vähemuspoliitika loomises aktiivselt osaleva subjekti kujundamisele.
Ümarlaua kolmas osapool - erakondade esindajad on rahvusvähemuste ja ekspertide kõrval need, kes, olles hästi informeeritud vähemuste probleemidest, suudaksid siduda oma poliitilises tegevuses Ümarlaua seisukohad reaalsete poliitiliste võimalustega. Ilmselt lähiajal pöördume me uuesti erakondade poole palvega oma esindatus Ümarlauas üle vaadata.
Meil on tulnud lahendada ka terve hulk töökorralduse- ja finantsprobleeme. Pean tunnistama, et rahaga on nagu ikka kehvasti. Ümarlaua normaalse tegevuse juures küünib meie aasta- eelarve kusagil 290 000 kroonini. Praegu on meil olemas sellest ainult pool. Riigieelarve projektis toetus Ümarlaua tegevusele väheneb mitmekümne miljoni võrra järgmisel aastal. Seni meid väga hästi toetanud ÜRO ja Põhjamaade arenguprogrammi toetus lõpeb järgmisel aastal. Ümarlaua üks kolmetunnine istung siin ruumis kahte keelde tõlkimisega maksab umbes 8000 krooni. Meie teine alternatiiv on viia läbi koosolekuid 500 krooni eest Presidendi kantseleis ilma tõlketa. Küsimus ei ole mitte selles, kas kutsuda külalisi või mitte, vaid sageli meil lihtsalt ei jätku vahendeid sedavõrd esinduslike foorumite läbiviimiseks, kuigi me oleksime sellest äärmiselt huvitatud. Loomulikult oleme me huvitatud kõnelustest nendega, kes võiksid meie koosolekute avalikkust rahaliselt toetada.
1. Rahvastikuministri asjatundjate komisjoni poolt välja töötatava riikliku programmi "Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda 2000-2007" projekti arutamine.
KUULATI: Rahvastikuministri nõuniku Tanel Mätliku ettekannet.
T. Mätlik: Mina tegelen programmi "Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda 2000-2007" kokku panemisega. Programmi koostamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavale, mille Vabariigi Valitsus võttis vastu 2. märtsil käesoleval aastal, kus määrati ära see tähtaeg, millal programm peaks valitsusse jõudma. Tähtaeg on detsembri lõpp. Programmi kokkupanemisel on põhivastutajaks Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. Programmi koostamiseks on reorganiseeritud asjatundjate komisjon, mis töötab rahvastikuministri juhtimisel. See komisjon reorganiseeriti juulikuus käesoleval aastal ja on praeguseks hetkeks koos käinud neli korda. Komisjoni poolt koostatud ja täiendatud versioon on teie ees. Antud programmi dokument on ainult mustand. See ei ole ametlik dokument, kuid on laiali saadetud kõigile asjast huvitatutele. See on tööversioon, mille kohta saab teha ettepanekuid ja parandusi. Üks põhipuudusi siin on terminoloogia. See tuleb kindlasti selles olemasolevas tööversioonis üle vaadata.
Selle programmi eesmärk ei ole mitte sõnastada uuesti neid kontseptuaalseid kavasid, mis valitsusel juba olemas on, sest eelmisel aastal võttis valitsus vastu juba sellise riikliku integratsioonipoliitika lähtekohtade dokumendi, kus põhieesmärgid on sõnastatud. Antud dokumendi eesmärk on näha ette seda, mida järgmise seitsme aasta jooksul peaks nii riik kui komas sektor ja muud osapooled tegema integratsioonimaastikul. Teie käes on praegu programmi kontseptuaalne osa, aga tegelikkuses peaks sellele lisanduma kuu aja jooksul käesoleva programmi meetmete osa. See tähendab seda, et ei rääkida mitte ainult sellest, mida tehakse, vaid kuidas tehakse. See ei tähenda aga seda, et Eestis ei oleks praeguseks ajaks midagi juba olemas. On olemas mitu suurt rahvusvahelist projekti ja erinevate ministeeriumite eelarvetes on spetsiaalsed read, mis peaksid toetama integratsiooni Eestis. See tähendab seda, et praegusel ajal on olemas Eestis suured tükid, mis tuleks ühendada tervikuks just selle programmi kaudu. Programmi eesmärk on võtta kokku kõik need tükid ja vaadata üle see, mida veel olemas ei ole või mida on liiga vähe.
Programmis on olemas paragrahvid, kus räägitakse põhi- ja alameesmärkidest. Põhieesmärkide sõnastamisel on asjatundjate komisjon jõudnud sellisele seisukohale, et tegemist on kolme põhieesmärgiga:
- Keelelis-kommunikatiivne integratsioon.
Keelebarjäärid erinevate elanikkonna gruppide vahel. Eesmärgiks on nende barjääride ületamine. Nende ületamine peaks toimuma ühise keelekeskkonna, eesti keelel põhineva keelkeskkonna, loomisega. Selle juures on oluline rõhutada, et Eestis elavad rahvusgrupid ei kaotaks oma kultuurilist identiteeti ja keelt.
- Õiguslik-poliitiline integratsioon.
Kodakondsuseta inimeste arvu vähendamine. Tagada inimestele need võimalused, et nad saaksid kodakondsuse.
- Sotsiaal-majanduslik integratsioon.
Mitte-eestlaste konkurentsivõime tööjõu turul. Eriti näiteks Ida-Virumaa regioonis, kus keeleoskus takistab leidmast tööd. Eesmärk on suurendada konkurentsivõimet tööjõu turul erinevate etniliste gruppide seas. Oluline on ka see, et Ida-virumaa ei jääks isoleerituks ülejäänud Eestis.
Praegune tööversioon on paljuski hariduskeskne. Probleemid on just seotud keele, hariduse andmise ja kodanikuõppega.
Programmi alameesmärgid:- Alates 2007 aastast valdab Eestis iga põhikooli lõpetanu funktsionaalsel tasemel eesti keelt. See tähendab seda, et noor inimene, kes lõpetab põhikooli, ei pea lisakoolitust läbima, et edasi õppida.
- Eestis elavatel rahvusvähemustel on võimalus hariduse saamiseks emakeeles. See tähendab rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise tagamist.
- Koolikohustusea ületanud mitte-eestlastele on loodud võimalused eesti keele oskuse parandamiseks. Teisiti öeldes on see täiskasvanute keeleõpe. Siin on tegelikkuses juba mehhanism käivitatud, kus Euroopa Liidu poolt rahastatav PHARE programm pakub kahe aasta jooksul ligi 10 000-le inimesele võimalust osaleda keeleõppe tagasimakse süsteemis. Kindlasti on 10 000 väike arv ja PHARE programm on pigem pilootprojekt. Eesmärk ongi sellele pilootprojektile üles ehitada edasist keeleõpet.
- Eesti elanikkond on ühiskonnapädev. Eesmärk on praeguses formuleeringus ebamäärane ning lahtiseletatult tähendab see seda, et nii eestlased kui ka teised Eestis elavad rahvused suudavad Eestis toime tulla ja nende hoiakud on sellised, et nad lähtuvad just nendest kolmest programmis sätestatud põhieesmärgist. Eestlaste hulgas peaks toimuma hoiakute muutus selles, et Eesti on multikultuurne ühiskond ja siin elab palju erinevaid rahvusgruppe, kellel on oma kultuur ja keel ning kultuuriline paljusus on tegelikult Eesti väärtus.
- Eesti Vabariigis vastu võetud õigus- ja normatiivaktid soodustavad riikliku programmi põhieesmärkide saavutamist. Siia alla käib ka kindlasti vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus ja paljud teised seadused, mis on seotud programmi tegevustega. Oluline on see, et me kõigi nende praktiliste tegevuste juures ei unustaks ära, et neid tegevusi reguleerivad Eesti Vabariigis vastu võetud õigus- ja normatiivaktid.
Programmi tööversioon on saadetud ministeeriumitele ja nende allasutustele saamaks nendepoolseid ettepanekuid eriti just meetmete osas, mida ministeeriumid kavandavad selle programmi raames.
See dokument läheb arutamisele ka Ida-Viru Maavalitsuses. Maavalitsusel endal on ka välja töötatud arengukavad konkreetselt tööhõive olukorra parandamiseks Ida-Virumaal.
Tööversioon on saadetud ka presidendi ümarlauda, Slaavi Kultuuri- ja Haridusseltside Liitu, Lüürasse, Eestimaa Rahvuste Ühendusse just nendepoolsete täienduste tegemiseks. Lähtudes sellest, et programmi on praegu teinud eksperdid, on programm tehniline. See programm peaks olema väga selgelt formuleeritud ja tal peaks olema elegantne ja atraktiivne sõnastus. Need tehnilised väljendid praeguses tekstis muudavad ta raskesti arusaadavaks.
Küsimus: J. Tammaru - Millised on ajalised raamid selle programmi läbitöötamise lõppvariandi koostamisel?
Vastus küsimusele: Tähtaeg on detsembri lõpp. Järgmine asjatundjate komisjoni koosolek on 24. novembril, kus me arutame avaliku arvamuse ja meedia küsimust selles programmis. Ministeeriumitelt ja teistelt osapooltelt ootame detsembri alguseks nendepoolseid ettepanekuid.
Küsimus: A. Veidemann - Küsimus on ikkagi selles, kuidas viiakse programm ellu, mis vahenditega ja millised volitused on ühel või teisel institutsioonil kogu selle programmi elluviimist koordineerida? Vastavalt Eesti Valitsuse seadusele on portfellita ministri volitused oluliselt rohkem limiteeritud, kui on portfelliga ministril. Portfelliga ministril on ministeerium ja aparaat, kelle abil seda ellu viia. Portfellita ministril on büroo. Seal võivad töötada geniaalsed inimesed, aga ometigi on see hulk limiteeritud seitsme, kaheksa inimesega. Kuidas saaks ümarlaud kaasa aidata sellele, kas tõsta portfellita ministri staatust võib-olla reorganiseerides mõnda olemasolevat ametit või riigiasutust, luua ajutiselt ministeerium, mis suudab käivitada nimetatud programmi ja ühtlasi annaks ministrile selle staatuse, et ta oleks koordineerija? Portfellita ministril ei ole lihtne koordineerida teiste ministrite ja ministeeriumide tööd.
Vastus küsimusele: Võin ainult kommenteerida. Portfellita ministri ülesanne ongi just see, et vaadata üle see, mida veel olemas ei ole ja mida on liiga vähe. Portfellita minister tegeleb nende teiste ministeeriumite haldusala problemaatiliste küsimustega. Tema ülesanne ongi olla koordinaator selles asjas. Praegusel hetkel on see koordineerimine toimunud erinevate komiteede ja asjatundjate komisjoni tasemel.
Küsimus: A. Dusman - Kuidas see programm jõuab iga inimeseni Eesti ühiskonnas?
Ei ole vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni monitooringut. Kas selles osas midagi tehakse?
Vastus küsimusele: Programm koosneb kontseptuaalsest ja tehnilisest osast. Kontseptuaalse osa puhul võib järgida Lätis oleva sarnase riikliku raamdokumendi skeemi, kus kontseptuaalne osa on pandud üles Internetti ja ta on kõigile kättesaadav lugemiseks.
Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni aruanne on minu andmetel välisministeeriumis lõpetamisel. Oleme väga huvitatud selle aruande valmimisel nende andmete kasutamisest siin programmis.
Küsimus: A. Altosaar - Kas järgmise riigieelarve projektis on kajastatud selle programmiga seonduvad võimalikud täiendavad kulud?
Vastus küsimusele: Oluline on see, et see programm ei pea tegema kõike. Kui on olemas konkreetsed arengukavad, kas ministeeriumis või maavalitsuses või mujal, kus on eraldi vahendid ette nähtud konkreetse probleemi lahendamiseks, siis ei pea seda uuesti kordama selle programmiga. See programm peab olema selle jaoks, mida veel on liiga vähe või mida tuleks teha rohkem.
Kui programmi eelnõu saab valmis detsembri lõpuks, siis järgmise aasta riigieelarverong on läinud. Me ei saa öelda, et meil ole midagi juba olemas. Nagu ma ütlesin, meil on olemas suured tükid, mis saavad olema programmi osadeks edaspidi.
Küsimus: S. Ivanov - Leheküljel 7 ei ole näha, mis on integratsioon ja mis mudelit tahame saavutada? Mulle tundub, et integratsioon ei ole formuleeritud?
Vastus küsimusele: Kommenteeriksin lehekülgi 6 ja 7. Miks definitsioonides on erinevad variandid? Iga mõiste puhul hakkavad konkureerima erinevad määratlused. Tundub, et kõik räägivad samast asjast, kuid esitavad erinevaid variante selle määratlemise kohta. Me vaidlesime selle määratluse üle ja ei leidnud kõige sobivamat . Ma arvan, et me teame, mida tahame. Kui vaadata ka seda, mida on siiani tehtud endise rahvastikuministri juhtimisel, siis on ju tegelikult vastu võetud selline dokument, mille nimi on "Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad" ja need samad lähtekohad on lahti kirjutatud ka selles programmidokumendis, mis peaksid kirjeldama seda tulemust, kuhu tahame jõuda. Lähtekohtade tulemused on lahti kirjutatud leheküljel 8 ja 9.
Küsimus: H.Barabaner - Formuleeringud teadusele ja formuleering praktilisele tegevusele on kaks eri asja. Me tahame saada integreeritud ühiskonda. Et oleks ühtne riigi identiteet. Et igaüks räägiks eesti keelt. Kas integratsioon ka tegelikult on tähtis Eestile või on see vaid imidþi loomine. Siis peaks olema hoopis integratsiooniminister, mitte rahvastikuminister, peaks olema eelarve ja kõik muu mis sellest tuleneb.Integratsioon on kahepoolne. Millised on vastuvõetud meetmed selleks, et ka eestlane mõistaks, et see on ka eestlaste probleem? Küsimus on poliitilise rahvuse kujundamises.
Vastus küsimusele: Kas tegu on poliitilise rahvuse kujundamisega? See on küsimus, millele ei saa vastata ilma, et see ei toimuks kogu ühiskonda hõlmava diskussiooni tasemel. See ei ole küsimus, mida saab otsustada ära ühe programmiga. See programm võib saada ajendiks sellise diskussiooni tekitamiseks ühiskonnas, kuid programm ei saa sellele küsimusele vastata.
Eestlaste osa on selles, mis puudutab avaliku arvamuse, hoiakute ja üldise mentaalsuse muutmist Eestis. Küsimus on meedias selle teema oluliseks tõstmisega, ka eestlaste endi hulgas.
Mis puudutab eraldi integratsiooni raha, siis see raha on praegu juba olemas, kuid seda ei ole võib-olla piisavalt palju. Sihtasutuse kaudu on see raha 5,7 miljonit krooni, mida praegu erinevatele projektidele eraldatakse. Programmi teostajateks on erinevad ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Me ei saa ette kujutada, et see eelarve on kõik ühes suures katlas, vaid tegelikult see raha kuulub erinevate ministeeriumite, omavalitsuste eelarvete all. Kohalikud omavalitsused peaksidki olema tulevikus ühed põhitegijad sellel maastikul, sest nemad on ju need, kes suhtlevad inimestega koha peal.
Küsimus: H.Barabaner - Siin tabelis on teise punktina ära toodud, et vähemusrahvustel on võimalus õppida emakeelt. Mulle tundub, et see on viga?
R. Vetik: Kui vaadata lehekülge 7, siis võib tõepoolest jääda mulje, et siin on esitatud mitu erinevat definitsiooni. See tuleneb sellest, et asjatundjate komisjonis moodustati mitu töörühma, kes pakkusid asju välja ja siin on need ära toodud. Lõppdokumendis see loomulikult nii ei jää. Ma soovitaksin tähelepanu pöörata mitte niivõrd selle lehekülje ülaosale, kuivõrd selle alaosale, kus räägitakse põhieesmärkidest. Tegelikult integratsiooni definitsioon tulebki nendest põhieesmärkidest.
Eestis on tõepoolest eesmärk luua poliitiline rahvus. Poliitilist rahvust on mõeldud siin selliselt, et Eestis peaks tekkima ühine Eesti riigi identiteet. Poliitiline rahvus ei tähenda etnilist rahvust, vaid seda, et siia jäävad eksisteerima eri etnilised grupid, kuid need grupid on lojaalsed Eesti riigile.
Küsimus: A. Veidemann - Kui vaadata olukorda, mis on kujunemas Ida-Virumaal, kus kogu integratsioon saab äärmiselt tõsise sotsiaal-majandusliku aspekti, siis kas asjatundjate rühmad, grupid või minister on pidanud läbirääkimisi selles osas, et kui tõepoolest jõuab kätte see aeg, kui Eesti Energia hakkab rekonstrueerimise käigus inimesi töölt vallandama, kes ja milliste rahade eest hakkab nende sotsiaalsete küsimuste lahendamisega tegelema? Mulle tundub, et riigieelarves vastavad summad kohalikel omavalitsustel tegelikult puuduvad.
Vastus küsimusele: Kohalike omavalitsuste küsimus on eraldi küsimus. Pigem jätaks selle üheks suureks ja lisanduvaks küsimuseks selle asja juures.
Küsimus: H. Šein - Mul on tunne, et me ei taha ühte asja korralikul viisil paberile kirjutada. Minu jaoks puudub sellest dokumendist üks oluline eesmärk. Tõsi, väikeste tähtedega on see eesmärk projekti siiski juba ka sisse kirjutatud. Kasutaksin puudu oleva eesmärgi sõnastamiseks terminit sotsiaal-kultuuriline integratsioon. Me taotleme ühelt poolt ühtset riigi-identiteeti, me peaksime teiselt poolt seadma eesmärgiks ka vähemuste õiguse ja võimalused hoida ja arendada oma rahvuslikku identiteeti. Kui me lisaksime selle eesmärgi selgelt teiste eesmärkide kõrvale, läheksid paljud asjad paika. Mul on tunne, et kui me seda eesmärki ei püstita, siis me jääme poolele teele. Kas siiski ei oleks kõige olulisem üldised eesmärgid täpselt ja selgelt sõnastada? Integratsiooniprotsessil on kaks poolt. Seda tuleks selgelt öelda. Siis läheks kogu programm, selle erinevad osad paika.
Vastus küsimusele: Nõus. Ootaksin sinupoolseid ettepanekuid, kuidas seda formuleerida.
Küsimus: E. Grauberg - Kui mina selle dokumendiga tutvusin, olin ma üsna nõutu, kuna ma pole nii eklektilist dokumenti veel lugenud. Siin on kontseptuaalne tasand segamini konkreetsete tegevus eesmärkide ja ülesannetega. Minu arvates on täiesti korralik dokument valitsuse integratsiooni programmi poliitilised lähtekohad, kus on kontseptuaalsed alused välja pakutud ja kui nüüd asjatundjate komisjonil on võib-olla soov natuke täiendada seda dokumenti, siis võiks seda teha. Seda dokumenti võiks võtta, kui konkreetse tegevuskavana, mida, kuidas, mis vahenditega.
Küsimus: S. Ivanov - Oluline on see, et venelased saaksid aru, mis teeb muret eestlastele ja vastupidi. Kuni eestlased ei tunne keelelist ja kultuurilist kaitstust ei hakka toimuma õiget integratsiooni. Ei tohi võtta positsiooni, et oleme valmis poolikuks integratsiooniks. Peame formuleerima Euroopa seisukohad. Siin ei tohi teha poolikuid formuleeringuid.
Me peame lähenema integratsioonile multikultuurselt. Selle dokumendi on kirjutanud eestlane, hea spetsialist, peaaegu multikultuurne, kuid lähenedes asjale ainult ühelt poolt.
Integratsiooni mehhanismi see dokument ei näita. Eesmärk ei ole mitte integratsioon, vaid integreeritud ühiskond. On vaja kolme lähenemist, et luua integratsiooni mehhanismid.- Staatus teistele keeltele.
- Vähemuste kaitse seadus, mis reguleerib haridust (kuidas saab suhelda Narvas jne).
- Seaduste süsteemi loomine, mis reguleerib kultuuride arengut.
Leheküljel 2 võib lugeda piirangute alt, et käesolev dokument ei käsitle võõr- ega vähemuskeele poliitikat. Kas see on aps?
Vastus küsimusele: R. Vetik - Olen sellega nõus, et need piirangud ei kõlba kuhugi. Praegu on lihtsalt nii, et mitmed erinevad inimesed on erinevaid lõike teinud ja see on siia dokumenti kokku pandud. Teiste poolt on see veel läbi vaatamata.
J. Tammaru: Dokument on eklektiline. See tuleneb erinevatest hoiakutest. Ükski definitsioon neid hoiakuid ei kõrvalda. Millest on tingitud see kiirustamine, et see dokument peab olema valmis aasta lõpuks? Ma soovitaksin neil, kes seda dokumenti koostavad, et dokumenti oleks sisse programmeeritud tema avatus ajas. Et see oleks arenev dokument, kuhu on võimalik teha ka korrektiive.
See dokument on liiga keelekeskne. Ainult keelebarjääri ületamine ei võimalda meil ühiskonda integreerida.
Kindlasti peaksid olema ühtne keskus ja eelarve. On karta, et omavalitsus ennem parandab kooli katust, kui paneb raha mingisugusesse ebamäärasesse ja halvasti määratletud integratsiooni.
E. Loov: Eestlased ei ole absoluutselt valmis selleks, et integreerida vähemusrahvusi oma ühiskonda.
Juudi kogukonna ettepanekud:- Kas ei peaks olema seadustatud mõiste ja staatus rahvuslik kool? Kogu finantseerimine ja suhtumine rahvuslikku kooli peab olema teistsugune, kui eesti koolide suhtes.
- Praktika, mida me teame Soomest, et teatud protsent tulumaksust, mida maksavad ukrainlased või juudid või ungarlased jt, läheks antud kogukondade või seltside eelarvesse.
- Mis puutub esimesel leheküljel esitatud projektidesse pühapäevakoolidele, seltside avalike üritustele ja trükiste väljaandmisele, siis iga rahvuslik selts või kogukond tahaks osaleda kõikides nendes kolmes projektis. Nende projektide loeteluga on tõepoolest ära tabatud see, mis vähemusrahvustele on eriti vajalik.
J. Strömpt: Kas see on eesti keele kaitsega tegelev dokument või on see integreerimisega tegelev dokument? See on väga keelekeskne dokument. Ma arvan, et eesti keel vajab kaitset, kuid kas see kaitseb siis eesti keelt, kui mitte-eestlased õpivad selgeks eesti keele?
Miks mitte-eestlased ei õpi selgeks eesti keelt? Kas nad on nii rumalad või tuleks rääkida keele õpetamise kvaliteedist?
Ainult see inimene saab integreeruda ükskõik kuhu, kellel on mingisugune oma kindel identiteet. Kui integratsioon ei toimi, siis on ilmselt mingid probleemid seotud otse identiteediga.
Küsimus: A. Dusman - Mind huvitab, millal me asume seda dokumenti konkreetselt täitma? Kui me suudame realiseerida konkreetsete asjade loetelu, siis suudame teha koostööd.
Kui vaadata raamprogrammi, siis mida see tähendab Ida-Virumaale? Ida-Virumaal on see ääretult raske. On vaja rääkida, kuidas aidata Ida-Virumaal elavaid eestlasi? Ida-Virumaal peab olema formuleeritud alaprogramm. Kuidas seda teha? Kes ja kuidas seda realiseeriks? On palju integratsiooniga tegelevaid organisatsioone. Kuidas kõiki neid organiseerida nii, et need muuta ühtseks?
H.Barabaner: Kas mitte-eestlased on rumalad, et ei õpi ära keelt? See on levinud seisukoht. Dokumendid koostatakse kõik sellise arusaamaga, et tegemist on muulastega ja nad on rumalad ning ei suuda ära õppida eesti keelt. See ei ole õige, rumalid on kõigis rahvusgruppides ühepalju.
Probleem seisneb poliitilises aususes: mida tähendab integratsioon erinevatele poliitlistele jõududele? Mis, kuidas, milleks? Neile küsimustele tuleks selgelt vastata. See dokument on hea dokument, mis kaitseb eesti keelt. Sageli kirjeldatakse nn. fantoomset valu - valutab jalg, mida pole. Eesmärgid tuleb täpsustada. Ilma sihti määramata me komistame kogu aeg. Mis on meie eesmärk? Kas luua assimileeritud ühiskond? Või luua multikultuurne ühiskond?
Kui vaadata aastaarve 2000-2007, tuleb mulle meelde viisaastak. Nädala pärast peame andma dokumendi, kus on ette kirjutatud, mis me teeme 2015. Peame vaatama etapilisust.
D. Ahmetov: Miks on selles dokumendis rohkem lahti kirjutatud eestlaste osa, aga mitte vähemuste pool? Seda teist poolt peaksimegi kirjutama meie. Meie teame oma vajadusi ise kõige rohkem.
Kui lähenetakse vähemusrahvustele, siis võib-olla tuleks natuke erinevalt käsitleda suurema grupi - venelaste - vajadusi ja ülejäänud vähemusrahvuste vajadusi, sest meie vajadused on natuke erinevad.
Tahaksin, et selles dokumendis toodaks eraldi alapunktina välja ka vähemusrahvuste koolid. Seal on erinevad vajadused, kes vajab pühapäevakooli, kes põhikooli.
Kultuur pole absoluutselt lahti kirjutatud. Kui vaadata kultuuriministeeriumi tegevust, siis tundub, nagu liigutakse meie hävitamise poole. Eelarve on kärbitud ¾ võrra. 2 miljonist on jäetud ainult 500. Kultuuriministeerium peaks välja töötama programmi, kuidas ministeerium kavatseb tegeleda vähemusrahvuste kultuuriseltside säilitamisega ja kultuuri säilitamisega üldse Eestis.
Avaliku arvamuse ja meedia osas tuleks lahti kirjutada see eestlaste pool. Mis kohustus on eestlaste poolel?
Kultuuriministeeriumis peaks olema ametnik, kes tegeleks vähemusrahvustega, haridusministeeriumis ametnik, kes tegeleks pühapäevakoolidega, välisministeeriumi juures ametnik, kes aitaks vahendada meil suhteid oma emamaaga.
Sotsiaalkaitse on samuti lahti kirjutamata. Olles linnavolikogus jäi mulle ette selline punkt, mille peate siia kindlasti sisse panema. Lastekodulapsed ei saa kodakondsust, kui ei ole päritavuse järgi. Aga kui riik on võtnud ära vanemlikud õigused või orvud oma kasvatada, siis on täiesti loomulik, et riik annab ka kodakondsuse.
J. Haponen: Suhtun skeptiliselt sellistesse dokumentidesse. Me räägime keeleõppest. Mulle tundub see patoloogiana. Kes töötab välja metoodika, kes rahastab, kes trükib õpikud, kes koolitab õpetajaid? Meil ei ole ühtegi väljaannet, kes annaks adekvaatset informatsiooni eesti-vene keeles.
OSCE esindaja: Tuleb teha õigeid asju. Kõige olulism on mentaalsus, hoiak. Integratsiooni programmi realiseerimisekson vaja, et avalikus oleks sellest teadlik, et oleks avalikkuse toetus integratsiooniprogrammile. Tuleb vaadata, kuidas saavutada ühiskondliku teadvuse muutmine. Kogu Eesti ühiskond peab arutama seda probleemi.
Muulaste puhul ei peaks kasutama termint mitte-eestlased. On üsna imelik kuulda sõna mitte-eestlane. On olemas Soome-rootslane , aga mitte mitte-soomlane.
Selles dokumendis oleks oluline määratleda eelarve. Kõike mõõdetakse ikka rahaga. Pean väga oluliseks, et sellele programmile eraldatakse eraldi eelarve. See näitab kavatsuste tõsidust. Eestis on probleemiks ka välistöölised, kes ei räägi ei eesti ega vene keelt. Neil saab olema probleeme tulevikus.
M. Luik: Küsimus on ikkagi definitsioonis. Integratsioon on tükkidest terviku kokkupanek. Kui me lepime kokku, et see on niimoodi, siis see on integratsioon. Kui tükkidest ei panda tervikut kokku, siis see on mingi muu protsess, millel on teine nimi. Kui me paneme kaks rahvust kokku, saame assimilatsiooni või tekib täitsa uus rahvas. Mulle meeldis termin poliitiline rahvas, mis tähendab seda, et selle tulemuseks on riigi kodanikkond. Ja ühendatakse mitte rahvaid, vaid indiviide üheks rahvaks.
H. Šein: Tehtud on palju olulisi märkusi, neist saab formuleerida dokumendi, mille võime Ümarlaua poolt edastada asjatundjate komisjonile. Selle võiks ära teha suhteliselt väikese grupiga. Kas nõustute sellega, et Klara Hallik, Hanon Barabaner ja mina saaksime volitused vormistada need ettepanekud üheks paberiks, mille me järgneva kaheteistkümne päeva jooksul valmis teeme ja selle järgmisele asjatundjate komisjonile viime.
J. Tsaikovski : Ukrainlased, kes elavad Lääne-Euroopas, on säilitanud oma kultuuri ja õppinud teisi kultuure, kuid Balti-ukrainlased on unustanud oma kultuuri ja nad ei ole ära õppinud uut kultuuri.
Lisa:
Ümarlaua istungi aja kokku hoidmiseks istungi juhataja Klara Hallik loobus oma sõnavõtust ning esitas hiljem (20.novembril) oma kirjalikumseisukoha, mille alljärgnevalt protokollis ära toome:
Klara Hallik: Kuna tegemist on projekti esialgse versiooni pooliku variandiga, siis on vast oluline defineerida kogu programmi peasihti. See peaks olema sõnastatud ühemõtteliselt ja ausalt. Praeguses versioonis on püütud kokku viia üksteist välistavaid lähenemisi, ja see ei näi olevat tingitud vaid eri autorite stiilist.
Kogu kontseptsioon on ühekülgselt kaldu keeleõppe ja kooli suunda. Sealjuures seostatakse riigikeele õppega koolis otseselt nii poliitilist kui majanduslikku integratsiooni ( alameesmärk nr 2). Samuti arvan, et ei ole õigustatud emakeelse hariduse alusena käsitleda meie konkreetses olukorras inimeste etnilist kuuluvust vaid suuremal määral tegelikku emakeelt ja kultuurikommunikatsiooni keelt. Kas muukeelse hariduse senistki minimalistlikku kontseptsiooni kavatsetakse muuta ja eraldada vähemuskeelne haridus riigist täielikult? Kas ühiskonnapädevus saab olla vaid noorte probleem ühiskonnas, kus 15-aastast vanemate ühiskonnaliikmete eluðansid sõltuvad väga palju (kuigi mitte ainult) rahvusest (ja keele mittevaldamisest, nagu kinnitatakse).
Esimese mulje järgi õhkub dokumendist varjamatu messianistlik vaim; eesti keele mittevaldajad pole ju abitud puudega inimesed, kellele integratsiooniprogramm ei näe ette mingit ühistegevuslikku osa nendega, kes "integreerivad".
Arvatavasti ei saa ma mõnest vähemuspoliitika postulaadist õigesti aru, aga hakkan üha enam kahtlema juba aksioomiks muutunud teesis, et meil on "kaks ühiskonda ühes riigis". Kõik sõltub ju sellest, kuhu tõmmatakse piir ja kes tegelikult eralduspiiri kehtestab. Kus on see müstiline "ühiskond", kuhu inimesi kutsutakse? Kas neljandik riiki mittekuuluvaid ühiskonnaliikmeid ei anna põhjust kõnelda hoopis "kahest riigist" ja võimu legitiimsusest? Ma ei hakka esitama rohkem küsimusi, kuid teades programmi tausta rabedusi põhjusi, soovitaksin miinimumini kahandada selle nö maailmavaatelist osa ja keskenduda maksimaalselt praktilistele asjadele, mida ei saa ära muuta iga kabinetivahetuse järel.
Lähemalt mõnest konkreetsemast probleemist selle dokumendi valguses:- Majandusliku ja sotsiaalse keskkonna iseloomustamine praegusel kujul ei anna erilisi pidepunkte nende seostamiseks integratsioonikavadega; üllatuslikult ei pälvi tähelepanu muulaste sotsiaalse staatuse kestev madaldumine, ebaproportsionaalselt kõrge töötus, sotsiaalne marginaliseerumine ja väljalülitatus ühiskonna üldistest asjadest.
- Ma pole näinud viimaseid demograafilisi prognoose, kuid ka dokumendis toodu tekitab kahtlusi (kui 1989-1997 kasvas eestlaste osakaal rahvastikus 3%, ja seda olukorras, kus 1/6 muukeelseid inimesi lahkus riigist, siis järgmiseks kümnendiks "planeeritav" eestlaste osakaalu tõus 10% võrra on vähe tõenäoline;
- Õigusliku keskkonna moodustavad ju kõik muulaste ja muukeelsete inimeste seisundit määravad aktid, mitte ainult eestlaste keelelisi eesõigusi sätestavad üldpõhimõtted;
- Mis puutub rahvusvahelisse keskkonda, siis pole mingit alust seda määratleda ainult survena; peamine on ju vabaduse, demokraatliku oslemise, üheõigusliku kohtlemise ja diskrimineerimise puudumine, mida meile püütakse kogu aeg õpetada;
- Enne, kui tuleb helge sisepoliitiline keskkond, tuleks tunnistada, et integratsiooni peamiseks sihiks on varakapitalistliku sotsiaalset kaitset vähepakkuva ühiskonna konfliktsuse vähendamisele kaasaaitamine, see aga pole ainult või koguni peamiselt rahvuslik- keeleline.
- Tagasihoidlik viide multikultuurilisusele ei vasta konkreetselt pakilisele küsimusele
- Milline on venestunud väikerühmade omakultuuri, keeleharrastuse ja koguni hariduse toetamise strateegia ja resurss
- Kuidas põhjendatakse vene kultuuri ja keelekogukonda kuuluvate inimeste ilmajätmist riigi toetusel saadavast omakeelsest gümnaasiumiharidusest; tegemist on rühma ajalooliselt traditsioonilise kollektiivse õiguse kaotamisega;
- Kui see on nii (vaatamata Euroopa Komisjoni tungivale soovitusele jätkata venekeelse keskhariduse andmist niikaua kui seda peab tarvilikuks kogukond), siis peab programmis olema selge viide sellele, et meie eesmärk on keeleline (kas ka muu?) assimilatsioon ;
- Kui see on riigi eesmärk, siis peab assimilatsiooni soodustava õigusliku keskkonna kujundamise esimeseks sammuks olema rahvusliku ja keelelise diskrimineerimise vastaste seaduste kehtestamine, et avada "omaksvõtmise" väravad;
- Tuleks siiski kaaluda integratsiooni sõnastamist, vältida tingimata imperiaalse domineerimise aegade terminit kohalik kultuur (lk 7); seda enam, et meie ajal ei toimu kultuuriline adapteerumine bi-polaarse enamuse-vähemuse kultuurimõjude väljas, vaid avatud ja rahvusvahelistuvas kultuuriruumis;
- Keelekaitse, seda enam keelekorpuste arendamise probleem ei peaks kuuluma sellesse dokumenti; territoriaalsed keelereþiimid, kui nad peaksid võtma arvesse kohalikku keelekeskkonda, vajaksid täpsustamist ja "lahtikirjutamist" tegelikult realiseeritavate osaülesandeina; pean halva maitse ja bürokraatliku kiheluse ilminguks erilisi rõhuasetusi järelvalvele, koguni keelekohtute ellukutsumist, sest praeguste seaduste alusel taolised sammud ainult tugevdavad keelesurvet, riigikeele mittevaldajate õigusi ei kaitse miski. Arusaamatu tees (lk13) on taas eesti keele staatuse tugevdamisest; riigikeelena on ta seadustatud, ja programmi eesmärk näib olevat kehtestada ta ka ainsa ühiskeelena, kas ainsa kommunikatsioonivahendina?
2. ÜRO/Põhjamaade arenguprogrammi esindaja Tiia Kase informatsioon arenguprogrammi projektidest toetuse osutamiseks rahvusvähemuste kultuuriseltsidele.
KUULATI: Tiia Kase informatsiooni arenguprogrammi projektide toetustest. Programmi üldmaksumus on 19 miljonit krooni, kestvus kolm aastat. Alustati eelmise aasta augustikuus.Projekti tegevusvaldkonnad:- formaalharidussüsteem (õpetajate ja eesti keele täiendkoolitused);
- täiskasvanute koolitus (töötatakse välja mudeli kutsekoolide õpilasvahetuseks, et Ida-Virumaa kutsekoolide õpilased saaksid minna teistesse regioonidesse
õppima kui ka praktikale);
- noorsootöö (toetatakse pereõppeid ja laagrid ning tegeletakse riskigruppide noortega);
- kultuurivahetus ja identiteet;
- regionaalne areng Ida-Virumaal (toetatakse koolituse näol kohalike omavalitsuste ja Ida-Viru Maavalitsuse töötajaid);
- Integratsioonitegevusega seotud asutuste tegevusvõime tõstmine (toetatakse kolme suurimat institutsiooni, kes tegelevad integratsiooni küsimustega:
- Kodakondsus- ja migratsiooniamet,
- Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlaud,
- Integratsiooni Sihtasutus);
- massimeedia ja avalikkuse teavitamine.
19. septembri otsusega on sihtasutusse moodustatud ekspertkomisjon, kes tegeleb kodakondsust puudutava eksamiga. On moodustatud komisjon, kes viib läbi eksami analüüsi ja järgmise aasta veebruarikuuks koostab uue mudeli, mis sisaldab metoodikat, uut küsimustikku ja eelnevat koolitust selleks eksamiks.
Üks valdkond, milles tegutsetakse, on multikulturaalsed üritused. Selle aastal on toetatud kolme üritust:- 13.-15.09.99 toimus Mainor Majanduskooli eestvõttel noortele kolmepäevane seminar "Multikulturaalne ühiskond. Eituselt koostööni ja mõistmiseni."
- Kulturaalne pluralism Eestis.
- 19.-20.11.99 - Paljurahvuselised koolid Ida-Virumaal, mida korraldab Integratsioonikeskus Ida-Virumaal.
T. Kask: On välja töötatud ka programmiline lähenemine kultuuriseltside toetamiseks.- oktoober-november 1999 koolitusseminarid "Kuidas kirjutada projekti?" See toimus Tallinnas ja Jõhvis. Selleks seminariks on kirjutatud ka venekeelne õppeprogramm,
mida on võimalik saada Integratsiooni Sihtasutusest.
- Meie eelarves on kultuuriseltside toetamiseks 100 000 koolituseks ja 400 000 projektide toetuseks. 22. novembril tahaksime välja kuulutada avalikku konkurssi kultuuriseltside
projektidele.
- 6. jaanuaril 2000 projektide laekumise tähtaeg.
- 1. veebruaril 2000 konkursi võitjate väljakuulutamine.
- veebruaris 2000 lepingute sõlmimine.
- märts-detsember 2000 toetatud projektide teostamine.
- märts-aprill 2000 kultuuriseltside liidrite koolitamine (Kuidas juhtida seltsi? Anda teada seaduslikest aktidest, mis puudutavad mittetulundusühinguid. Raamatupidamine.
Tahaksime saada teiepoolseid kommentaare järgmistele prioriteetidele, mida meie projekt võiks toetada.
Projekti poolt on välja pakutud järgmised prioriteedid:- toetus pühapäevakoolidele;
- trükised, väljaanded (infovoldik, seltsi ajaleht);
- avalikud üritused.
Küsimus: L. Semjonova - Meie organisatsioon ei ole kommerts- ega valitsusasutus. Meie tegevus on seotud kodanikega, legaliseerimisega, mis ühel või teisel viisil on seotud integratsiooniga. Mille alusel saab selle programmiga toetada meie organisatsiooni?
Samas on meil probleemiks narkomaanid, perekonnad, kus lapsed on väga haiged ja vanemad töötud. Enamik neist on vähemused. Millise programmi alusel lahendatakse need probleemid? Ainult keeleõppega me seda ei lahenda.
Vastus küsimusele: Mittetulundusühingud saavad toetust Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutusest ja riigieelarvelisest rahast.
Mis puudutab riskigrupinoori, siis noorsootöö on ka meie valdkond.
Küsimus: A. Dusman - Projekt on kolmeks aastaks. Mis saab siis, kui see aeg lõpeb?
Vastus küsimusele: Sellele vastab ikkagi riiklik programm, kus on nähtud riigieelarvelised toetused ja tegevus.
Küsimus: A. Altosaar - Kas Kultuuriministeeriumiga on need valdkonnad ära jaotatud? Seltsid vajavad oma igapäevasele tegevusele ka toetusi.
Kui suured on piirsummad, mida tuleb arvestada projekti tegemisel?
Vastus küsimusele: Hetkel ei ole läbirääkimised Kultuuriministeeriumiga nii konkreetsed olnud, kuid meie projektist ei saa
igapäevategevusele toetust.Piirsummat ei oska praegu öelda.
3. Volituse andmine Hagi .Šeinile kirja koostamiseks Riigikogu kultuurikomisjonile rahvusvähemuste kultuuriseltside rahalise toetuse vähendamise
küsimuses 2000. aasta riigieelarve projektis.
H.Šein: Kuna rahvuskultuuriseltside riigipoolne toetus on eelarve projektis vähendatud 1,5 miljonit krooni, siis minu ettepanek on üritada
ümarlaua poolt seda protestida. Võtaksin enda peale volitused kirjutada fraktsioonile ja komisjonile vastav kiri. Hagi Šein sai vastava volituse.
4. Ümarlaua ja Rahvastikuministri Büroo ühiskomisjoni moodustamine ettepanekute väljatöötamiseks Kultuurautonoomia seaduse muutmiseks või
Rahvusvähemuste kaiste seaduse eelnõu väljatöötamise algatamiseks.
H.Šein: Rahvastikuministriga on saavutatud kokkulepe, et moodustame minstri büroo ja Ümarlaua ühiskomisjoni, et läbi töötada kultuurautonoomia seaduse muutmisega seotud temaatika. Ümarlaua esindajad selles komisjonis võiksid olla Hanon Barabaner, Aleksandr Dusman, Jaak Prozes, Jevgenia Gurin-Loov, Aleksei Semjonov, Klara Hallik, Liidia Kõlvart ja Jüri Tammaru. Teen ettepaneku, et meie töögrupp püüaks järgmiseks Ümarlaua istungiks formuleerida olulisemad ideed, mida peame tähtsaks ühiskomisjonis väljendada seoses kultuurautonoomia seaduse muutmise või uue, rahvusvähemuste kaitset käsitleva seaduse eelnõu loomisega. Kõik, kellel on selles küsimuses oma ettepanekud, palun andke meile teada.
5. Järgmise istungi päevakorra ja toimumise aja kindlaksmääramine.
H.Šein: Järgmine istung võiks toimuda 17. detsembril ja päevakorda võiks pakkuda:- kultuurautonoomia seaduse muutmise ettepanekutega tegelenud töögrupi ettekanne
- ülevaate vähemuste kultuuritegevuse rahastamisest
- Ümarlaua tööplaani täpsustamine 2000.aastaks
Juhataja Klara Hallik, protokollija K. Piir
|
| |
|
vpk.ee
