| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon
Ühiskoosolek 10. oktoobril 2005 Kadriorus.
Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel.
Võtsid osa:
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua liikmed:
| | | | | Raimu Aardam | Jaan Lukas | | Arno Almann | Kurmet Müürsepp | | Kuno Erkmann | Arno Rossman | | Madis Gross | Andrus Saare | | Ando Hagel | Peeter Sibul | | Aivar Kokk | Toomas Välimäe | | Jaago Kuriks | Toomas Vitsut | Jüri Soop | Arno Peksar | |
|
| Andre Sepp | Toivo Tõnson | |
|
Akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmed:
Sulev Mäeltsemees
Vallo Olle
Aare Reenumägi
Kutsutud:
regionaalminister Jaan Õunapuu, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Tarmo Mänd, Vabariigi Presidendi sisenõunik Mart Siimann, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun, Jüri Võigemast, Sulev Lääne
Protokoll: Kersti Murdvee
Päevakord:
1. Millised on sõlmprobleemid, mis kindlustavad kohaliku omavalitsuse arengu
2. Vabadussamba asukoht Eestis
Arutelu
1. Vabariigi President Arnold Rüütli juhtimisel kogunes 10 . oktoobril Kadriorus kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud.
Sissejuhatuse tegi Vabariigi President, kes andis kiitva hinnangu kohalike omavalitsuste tööle. Vabariigi President püstitas küsimuse, kuidas peaks ühiskond arenema, et see oleks võimalikult inimesesõbralik. Vabariigi President rääkis sellest, et meie rahval on realiseeritud kaks suurt eesmärki – liitumine NATOga ning Euroopa Liiduga. See oli üldine rahva tahe.
16. oktoobril toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis märgib ümarlaua jaoks ühe tööperioodi lõppu. Viimase kolme aasta vältel kõneks olnud küsimustele on leidunud lahendused. Kuidas aga edasise nelja aasta jooksul lahendada eesseisvaid probleeme? Nelja aastane valitsusperiood suurendab vastutust. Vabariigi President palus avaldada oma arvamust ümarlaua liikmetel. Arutelus leiti, et kohalike omavalitsuste tulubaas on tuntavalt paranenud ja omavalitsused seetõttu hakanud tugevnema, kuid kindlasti oleks vajalik selle protsessi edasine järjepidev areng. Samuti leiti, et riigipoolne suhtumine omavalitsustesse on muutunud paremaks.
Sõnavõttudes toodi esile positiivsed koostöökogemused nii omavalitsuste tasandil kui kohaliku maavanema ja omavalitsuste ühistegevuses, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamisel. Samas märgiti, et tulevikus on ühisprojektide jaoks omavahendeid vähe, mistõttu näiteks keskkonnainvesteeringute osas, võib n.ö euroraha mitte jõuda iga vallani.
Pooleliolevate protsessidena nimetati ära küsimus Riigikogu liikmete kuulumisest kohalikesse volikogudesse, samuti regionaalhaldusreform ja Harju maavanema ametisse nimetamine. Sõnavõttudes kõneldi ka kohaliku elu liigsest politiseeritusest. Samas jäi kõlama mõte, valimisliidud on valdades teretulnud. Uue, ent väga aktuaalse probleemina kõneldi põlevkiviõli hinnatõusust, mis omakorda järsult suurendab omavalitsuste kulusid näiteks haridusasutuste ülalpidamisel.
Mainiti ka muret, et maade munitsipaliseerimise kord võiks senisest rohkem lähtuda kohaliku elu edendamise vajadusest.
Peeti oluliseks, et edaspidi saaks kohalike omavalitsuste liidud pöörata senisest rohkem tähelepanu koolitusele, rakenduslikele teadusuuringutele ning omavalitsuste tegevuse majanduslikule analüüsile. Sulev Mäeltsemees – kohalik omavalitsus ei saa ola ainult koolimaja katuste remontija. Kool peab olema haridusasutusena valla süda, ning see näitab tegelikult, mis üks vald väärt on.
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse nõukogu liikmed juhtisid tähelepanu sellele, et
et Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud peaks oma tegevust kindlasti jätkama.
2. Vabaduse monumendist rääkides oldi üldisel arvamusel, et selle jaoks on parim asukoht Tallinnas, Lauluväljaku piirkonnas. Mõnede maakondade esindajad pidasid võimalikuks ka Vabadusesamba asukohta Tartus. Ühtlasi märgiti, et selle kogu rahva jaoks olulise küsimuse osas peaks kujunema lai toetuspind. Ideekonkursse tuleks korraldada niikaua, kuni leidub sobiv lahendus.
Ümarlaual osalenud regionaalminister Jaan Õunapuu tõi esile, et veel ühelgi aastal pole olnud sedavõrd palju ühinevaid omavalitsusi, kui käesolevatel valimistel – 241 omavalitsuse asemel saab peagi olema 227. Minister tutvustas lühidalt ka Vabariigi Valitsuse edasisi plaane Eesti regionaalse arengu soodustamisel ja sellealase seadusandluse täiendamisel.
Vabariigi President andis istungil osalenuile üle Heinrich Schneider'i uurimistööde äsjailmunud kogumiku ''Taasiseseisvunud Eesti riigi- ja õigusteooria probleeme''.
Istungil oli kõneaineks ka mure võimaliku vähese valimisaktiivsuse pärast ning rahva võõrandumine otsustajaist. Toomas Vitsut – loodame, et valima läheb arvestatav % elanikkonnast. Seepärast esines Vabariigi President initsiatiiviga kutsuda üles kõiki valijaid osalema käesolevatel kohaliku omavalitsuse valimistel, mille ümarlaud heaks kiitis.
President Rüütel sõnas, et põhiseaduse muudatusega kolmelt aastalt neljale pikenev omavalitsuste tööperiood lisab kohalikku ellu stabiilsust, aga suureneb ka poliitiline vastutus.
Arno Alamnn - Eesti Vabariik tekkis omavalitsuslikul vundamendil ja ka taastati samal alusel. Eelkõige just kohalike omavalitsuste tugevusest sõltub ka tulevikus kogu Eesti riigi tugevus. A. Almanni sõnul on kohalikud omavalitsused tõelised elu korraldajad, mis toidavad stabiilsust. Eestil on arvestatav omavalitsusmudel.
Kokkuvõtvalt tõdeti, et riigi ja omavalitsuste dialoog on tihenenud ning nenditi selle erinevates vormides edasiarendamise vajadust, et selline hästi korraldatud ja tasakaalustatud koostöö kujuneks Eesti arengumootoriks.
|
| |
|
vpk.ee
