In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon

Ühiskoosolek 27. aprillil 2004 Kadriorus.

Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel.

Võtsid osa:

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua liikmed:
Raimu AardamJaan Lukas
Arno AlmannKurmet Müürsepp
Kuno ErkmannArno Rossman
Madis GrossAndrus Saare
Ando HagelPeeter Sibul
Aivar KokkJaanus Tamkivi
Jaago KuriksUrmas Tamm
Jüri Lauter

Akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmed:
Kalle Merusk
Garri Raagmaa
Sulev Mäeltsemees
Tiina Randma-Liiv
Vallo Olle
Aare Reenumägi

Kutsutud:
peaminister Juhan Parts, rahandusminister Taavi Veskimägi, regionaalminister Jaan Õunapuu, peaministri nõunik Andreas Kaju, Tallinna Linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepp, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Tarmo Mänd, Vabariigi Presidendi teadusnõunik-akadeemilise nõukogu sekretär Jüri Kann, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo.

Päevakord:
1. Ülevaade riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö peamistest valdkondadest ja probleemidest.
Peaminister Juhan Parts
2. 2005. aasta riigieelarve prioriteetidest ja riigi ning valdade ja linnade eelarvete vahekorra aktuaalsetest probleemidest.
Rahandusminister Taavi Veskimägi
3. Kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise toetamine.
Regionaalminister Jaan Õunapuu
4. Eesti regionaalsed majandusmuutused ja regionaalarengu planeerimine ja juhtimine Euroopa Liidu tingimustes.
Dr Garri Raagmaa,
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktor
5. Informatsioon ümarlaua edasise tegevuskava kohta
Prof Arno Almann

Vabariigi President avas koosoleku tõdemusega, et Eesti on juba NATO liikmesriik ja saab peatselt kuuluma ka Euroopa Liidu riikide hulka. See tähendab, et peale taasiseseisvumist seatud olulised prioriteedid on mõne päeva pärast realiseerunud. Selleni jõudmiseks on palju pingutatud. Nüüd on saabumas aeg, kus on tarvis ära kasutada EL-i liikmesriigina avanevad võimalused Eesti majandusliku ja sotsiaalse arengu kiirendamiseks. EL-i tõukefondidest toetuste taotlemisel on oluline teha õiged valikud. Regionaalarenguks ette nähtud vahendite ärakasutamine võimaldab ühiskonna arengus, eelkõige kodanikuühiskonna arengus pika sammu edasi astuda.

1. Ülevaade riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö peamistest valdkondadest ja probleemidest

J. Parts nõustus Vabariigi Presidendi öelduga, et EL-i liikmelisus on suur võimalus. Samas rõhutas ta eelmise päeva ajalehest Financial Times loetule viidates, et EL ei anna garantiisid, vaid siiski võimalusi. On iga riigi ja rahva otsustada, kuidas avanevaid võimalusi oma rahvusliku rikkuse ja heaolu suurendamiseks kasutada. Erinevad riigid on seda teinud erinevate mudelite järgi, näiteks nagu Iirimaa, Kreeka või Hispaania.

Euroopa Liidu liikmelisusega seoses on oluline küsimus kohalikust omavalitsusest. Valitsuserakondadel on ühine seisukoht, et tuleb igati toetada omavalitsuste ühinemist. Valitsus on mõelnud sellele, kuidas protsessi soodustada, toetada ja juhtida. Usutavasti parlament alustab järgmisel nädalal "Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse" eelnõu menetlemist.

Valitsus ei näe liitumist mehhaanilise protsessina. Väga oluliseks peetakse seda, et ühinemise läbirääkimiste käigus kujundatakse piirkonna arenguvisioon. Omavalitsuste ühendamine on järgmise aasta oluline märksõna. Valitsus on deklareerinud, et sunduslikku omavalitsuste ühendamist ei tule. Küsimus on ühinemise motiveerimises. On oluline, et ühinemine ei toimuks kaootiliselt. Eespool nimetatud seaduseelnõus on toodud võimalikud variandid eesmärgiga, et Eestimaa haldusterritoriaalne pilt oleks ühtlane, et ei tekiks nn valgeid laike ja nõrgemaid omavalitsusi. Eesmärk on, et tekiksid senisest tugevamad omavalitsused nii ressursilt kui kogukonnalt, et oleks võimalik funktsioone juurde anda. Sellega oleksid omavalitsused riigile tugevamad partnerid.

Valitsusel on käsil muudatused regionaalarengu juhtimiseks. Tähtis teema on regionaalministri struktuuri väljaarendamine ja koostöö maavanematega. Valitsus soovib maavanemaid näha riigiametnikena, kes esindavad ennekõike valitsuse huve. Samal ajal on valitsus avatud omavalitsusliitude tugevdamise ideede osas ning ollakse valmis vajadusel tegema täiendavaid seadusandlikke algatusi.

Peaminister tõi välja mõned kohalikku omavalitsust puudutavad üksikprobleemid.

Üldharidus
Haridusministeeriumi juures töötavad vastavad töögrupid. Valitsuse tegevus peab vastama meie demograafilisele olukorrale. Hariduse kvaliteedi peab tagama kõigile võrdselt.

Valitsus on selles küsimuses avatud debatiks.

Haridustöötajate palgad
Valitsus ei ole õpetajate tööandja. Seepärast on tal äärmiselt keeruline pidada ametiühingutega läbirääkimisi õpetajate palga küsimustes.

Valitsusel on valmisolek üldharidusse investeerida, kuid esmalt tuleb korda teha praegune mitterahuldav rahastamise skeem.

2. 2005. aasta riigieelarve prioriteetidest ja riigi ning valdade ja linnade eelarvete vahekorra aktuaalsetest probleemidest

T. Veskimägi tutvustas 2005.-2008. a riigieelarve koostamise üldisi põhimõtteid. Riigieelarve plaani koostamine on käsil ajalises mõttes tavalisest varem. Läbirääkimised ministeeriumitega on alanud.

Eesmärgiks ei ole mitte ainult välja selgitada 2005. a võimalused, vaid need ka järgneva kolme aasta võimalustega siduda.

Eesti on siiani hoidnud väga konservatiivset valitsussektori eelarve positsiooni ja valitsusel on kavas samast põhimõttest kinni pidada. Praegune olukord erineb sõjajärgsetest aastatest, kus nähti võetud kohustusi kinni maksvaid põlvkondi. Meie demograafiline olukord võimaldab planeerida nii investeeringuteks kui jooksvateks kuludeks seda raha, mida praegu suudame tuludega katta.

Nelja eelarveaasta plaani koostamise aluseks on lähtekoht, et efektiivne maksukoormus ei tohi suureneda, valitsussektori eelarve ei tohi defitsiiti minna. See on ainus jätkusuutlik eelarvepoliitika, ent arvestades tööjõus toimuvaid muudatusi, võib-olla isegi mitte piisavalt konservatiivne.

Rahandusministrit teeb murelikuks kohalike omavalitsuste eelarvedefitsiit.

Teine kohalikke omavalitsusi puudutav murettekitav teema on laenukoormus. See on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Finantsregulatsioonide juures on oluline silmas pidada suuri eesmärke. Valitsus on seadnud eesmärgiks olla 2006. a keskpaigaks tehniliselt valmis Euroopa rahaliiduga liitumiseks. Seoses sellega peame suutma täita Maastrichti konvergentsikriteeriume, mis omakorda paneb kohustuse hoida riigi eelarve- ja fiskaalpoliitikat väga konservatiivses positsioonis. Samadest põhimõtetest tuleb lähtuda ka kohalikel omavalitsustel.

Rahandusministeerium on rakendamas täiendavaid finantsdistsipliini tugevdavaid meetmeid, et ei tekiks kohalike omavalitsuste maksejõuetust ja oleks tagatud seadusega pandud ülesannete täitmine. Ilmselt sätestatakse täiendavad likviidsus- ja võlakohustuse ning eelarve puudujäägi kriteeriumid kohalikele omavalitsustele. Määratletakse staatus "raske finantsolukord", mille korral rakenduvad täiendavad meetmed ja abinõude kompleks, et vältida maksejõuetuseni jõudmist. Kui meetmed ei aita, siis tuleb rakendada maksejõuetuse regulatsiooni.

Valitsus näeb oma partnerina tugevaid kohalikke omavalitsusi, kellele on pandud nii vastutus kui antud otsustusõigus raha kasutamise üle.

2005. a eelarve täiendavad assigneeringud peaksid minema sellistesse kriitilistesse valdkondadesse, nagu haridus, linna/valla teed/tänavad ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamine.

3. Kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise toetamine

J. Õunapuu kõneles kolmel teemal.

Regionaalne haldus ja konkurss maavanemate ametikohtadele
On välja kuulutatud konkurss 12 maakonna maavanema ametikohale. Avalduse esitamise lõpptähtaeg on 5. mai. Kandidaadid peavad vastama kehtestatud tingimustele. Komisjon selgitab välja 21. maiks, kes vastavad nõuetele. Sellele järgneb minister Õunapuu vestlus kandidaatidega. Minister pöördus omavalitsusliitude esindajate poole palvega kokku kutsuda omavalitsuste üldkogud, kus tal oleks võimalik ära kuulata omavalitsuste seisukohad ministri välja pakutud kandidaatide kohta.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus
Minister rõhutas ühinemise vabatahtlikkust. Seaduse eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja haldusterritoriaalse jaotuse korrastamist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse tõus, kohalike omavalitsusüksuste poolt nende territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohalike omavalitsusüksuste koostöövõime arenemine.

Seaduse eelnõu § 5 lõige 1 annab valitsusele võimaluse kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemispiirkondade loetelu.

Kõne all olid riigieelarvest eraldatavate toetuste suurused. Ühinemistoetus ühinenud omavalitsuse üksuse elaniku kohta on eeldatavasti 500 krooni. Seejuures toetus iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta eeldatavasti ei või olla väiksem kui 1,5 miljonit ja suurem kui 3 miljonit krooni.

Minister Õunapuu nimetas 10 asjaolu, mida arvestatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel.

Kõne all oli palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale ametist vabastamisel makstava hüvitise suurus.

Omavalitsuste ja ministeeriumite vahelise komisjoni läbirääkimised
Minister Õunapuu kui komisjoni esimees hindas sotsiaal- ja tervishoiu töögrupi tegevuse väga heaks, rahanduse, teede ja transpordi töörühmade tegevuse rahuldavaks ja hariduse valdkonna töögruppide tegevuse ebarahuldavaks. Vajadus on moodustada töörühmad veel mõnes valdkonnas.

Ettekandjad vastasid esitatud küsimustele.

4. Eesti regionaalsed majandusmuutused ja regionaalarengu planeerimine ja juhtimine Euroopa Liidu tingimustes

G. Raagmaa andis ülevaate toimunud muutustest rahvaarvus ja majanduses ning tutvustas Eesti regionaalarengu planeerimise võimalusi tuues näiteid Euroopa riikidest, enim Põhjamaadest.

Ettekande esitlusmaterjal lisatud.

Ettekandja vastas esitatud küsimustele.

Vabariigi President andis sõna teadlastele, akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmetele.

S. Mäeltsemees väljendas kahjutunnet, et minister Õunapuu algatatud regionaalhalduse sisuline korrastamine on vaibunud.

S. Mäeltsemees selgitas, kui sügavalt ekslik on arvata, et riigi kesktasand on barjäär, mis kaitseb kohalikku omavalitsust Euroopa Liidu regulatsioonide eest. Mitte ainult Euroopa Liidu määrused ja direktiivid, vaid ka tuhanded Euroopa Kohtu lahendid on ajendatud kohaliku omavalitsuse tegevusest, eriti kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise osas.

Alates 1. maist lisandub siseriiklikele õigusaktidele suur hulk Euroopa Liidu regulatsioone ja nendes orienteerumine on keeruline. Ent õigusakte peab tundma.

V. Olle nõustus täielikult S. Mäeltsemehe seisukohtadega. Siseriiklikul seadusandjal tuleb pingutada seonduvalt Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta printsiipide järgmisega.

T. Randma-Liiv märkis, et ettevaatlikuks teeb ainult elanike arvu põhjal tuletatav omavalitsusüksuste suurus ja ta viitas G. Raagmaa ettekande lõpuosas olevale tabelile, mis võiks suurema tähelepanu osaliseks saada. Tabelis on näha Euroopa erinevate riikide omavalitsusüksuste pindala ja elanike arvu vahelised seosed.

A. Reenumägi märkis, et EL-i õigusaktide lisandumine tähendab, et õigusaktide vastuvõtja peab hindama oma õigusaktide vastavust kehtivale Eesti Vabariigi põhiseadusele, seadustele ja muudele õigusaktidele ning lisaks veel ka Euroopa õigusele. Siit tuleneb küsimus, kas me tunneme Euroopa õigusakte ja kas need on 1. maist igati kättesaadavad.

Komisjoni esimees K. Merusk nõustus komisjoni liikmete välja öeldud mõtetega ja lisas kommentaari seoses regionaalreformiga. Peaministri välja öeldud suunavõtt kohalikule omavalitsusele otsustusõiguse andmise suurendamisele paljudes valdkondades kontekstis omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemisega ei lahenda probleeme. Loomulikult tuleb soodustada sisemisest vajadusest tulenevat ühinemist, kuid väikeste omavalitsusüksuste kahe- või kolmekaupa ühinemine ei vii suutlikkuseni kõiki ülesandeid lahendada, eriti valdade üleseid maakondade tasandi ülesandeid. Paratamatult läheb lahendamine riigi kätte ning sisulist otsustusõigust kohalikule omavalitsusele ikkagi ei anta. On hulk ülesandeid, mida mujal maailmas lahendavad omavalitsused, ent meil riiklikud institutsioonid. Ei toimu otsustusõiguse andmist allapoole, demokratiseerimist, vaid pigem vastupidi.

5. Informatsioon ümarlaua edasise tegevuskava kohta

Vabariigi Presidendi esindaja ümarlauas A. Almann tegi ettepaneku, et ümarlaua liikmed näitaksid initsiatiivi ning annaksid teada, missuguseid probleeme soovitakse ümarlauas arutada.

A. Almann toonitas, et Eestis on koosoleku päevakorras olnud valdkonna teadlaste arvestatav potentsiaal, keda kõrgelt hinnatakse ekspertidena väljaspool Eestit. Neid tuleb julgemini kaasata lahenduste väljatöötamisele.

Plaanis on septembrikuus läbi viia seminar omavalitsusjuhtidele.

Vabariigi President avaldas lootust, et teadlased on edaspidigi nõus osalema taolistes mõttevahetustes. Usutavasti on selline koostöö toeks ka regionaalministrile, kes saab vahetut tagasisidet valmivate õigusaktide elluviijatelt.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee