Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud
Kolmas koosolek 22. mail 2003 Kadriorus
Juhatas: Vabariigi President Arnold Rüütel
| Võtsid osa: | | | Arno Almann | Jaan Lukas | | Ando Hagel | Kurmet Müürsepp | | Mati Kepp | Andrus Saare | | Sven Kesler | Andre Sepp | | Jaago Kuriks | Aivar Soop | | Jüri Lauter | Urmas Tamm |
Kutsutud:
Urve Erikson - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Ain Kalmaru - Eesti Linnade Liidu büroo direktor
Toivo Põldma - Valgamaa Omavalitsuste Liidu aseesimees
Sirje Tobreluts - Põlvamaa Omavalitsuste Liidu aseesimees
Jaan Õunapuu - minister
Uno Parm - ministri nõunik
Väino Tõemets - Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja
Kirsti Ruul - Siseministeeriumi pressinõunik
Arvi Altmäe - Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatuse esimees
Kristiina Baumeister - Eesti Kodukaunistamise Ühenduse referent
Päevakord:
1. Regionaalhalduse ideekavand.
Minister Jaan Õunapuu
2. Kohaliku omavalitsuse temaatika ühiskondlikus leppes.
Professor Arno Almann
3. Arutelu.
4. Kauni kodu konkursi korraldamine.
Arvi Altmäe - Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees,
Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor
5. Kohal algatatud küsimused.
1. Regionaalhalduse ideekavand
Minister Jaan Õunapuu alustas tõdemusega, et regionaalhaldus on praegu Eesti Vabariigis väga halvasti reguleeritud ja halvasti toimiv. Ühisosa ja ühistöö regioonides on jäänud üha väiksemaks, ei ole enam ühiselt jagatavaid investeeringuid ega toetusfondi. Samuti on vähemaks jäänud regionaalsel tasandil täidetavaid funktsioone ja ülesandeid. Vabariigi kodanike jaoks on nn hiiliva haldusreformiga tekkinud segadus - nad isegi ei tea, millistes Eestimaa punktides neile erinevaid vajalikke teenuseid osutatakse.
Siseministeeriumis on regionaalhalduse korrastamiseks välja pakutud neli konkreetset mudelit. Ettekande alusmaterjal lisatud (lisad 1, 2, 3, 4).
Minister Õunapuu andis ülevaate regionaalhalduse muutmise vajaduse selgitamise ja võimalike arengusuundade tutvustamise senisest käigust. Ministri kindel soov on, et poliitikud suudaksid enne suvepuhkusi kõne all oleval teemal kokku leppida edaspidises tegevuskavas. Siis saaks Siseministeerium hakata edasi töötama nii seadusandliku baasi kui eelarvega seotud küsimustega.
2. Kohaliku omavalitsuse temaatika ühiskondlikus leppes
Arno Almann käsitles 20. veebruaril 2003. a allkirjastatud ühiskondliku leppe memorandumis ühe valdkonnana nimetatud õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikuühiskonna sidususe küsimusi, mis võiksid olla ettevalmistatava ühiskondliku leppe teemadeks.
Kogu riigi halduskorraldus peaks baseeruma teatud kindlatele põhimõtetele ja halduskorralduse mudelid peaksid neid põhimõtteid toetama ja edasi arendama.
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon on püüdnud kaardistada need võimalikud küsimused, mis võiksid antud teemal olla ühiskondlikus leppes.
Ettekandja pöördus ümarlaua liikmete poole ettepanekuga avaldada oma arvamusi ja teha täiendusi esitatud teemade osas ning saata need temale elektrooniliselt.
Ettekande alusmaterjal lisatud (lisa 5).
Andra Veidemann andis edasi hiljuti Iirimaad külastanud delegatsiooni muljed iirlaste 15 aasta jooksul rahvuslike kokkulepete sõlmimisel saadud kogemustest. Selle aja jooksul on seal alla kirjutatud 6 kokkulepet ja alla kirjutavate subjektide ring on pidevalt laienenud. Läbirääkimisi peetakse juba töökohtadel ja nende läbiviimiseks on välja kujundatud vastavad struktuurid. Iirimaa näite põhjal võib olla kindel, et nad on viimase 15 aasta jooksul olnud nii edukad just tänu sõlmitud rahvuslikele lepetele.
Eesti ühiskondliku leppe ideega ei taheta võtta poliitikutelt õigust otsustada ja vastutada, vaid soovitakse laiendada osaliste ringi otsuste kujundamise protsessis.
A. Veidemann andis ka ülevaate ühiskondliku leppe protsessi seisust Eestis. Praegu eksperdid püüavad kaardistada asju, mida on vaja ja võimalik muuta, et arengut kiirendada. Töötatakse välja mõned mudelid, mille abil ja kaudu hakatakse läbirääkimisi pidama. Lõplik mudel kujuneb läbirääkimiste käigus ning alternatiivide omavahelisel kõrvutamisel ja analüüsimisel. Septembris loodetakse jõuda kokkuleppe allkirjastamiseni. Sotsiaalse dialoogi arendamise juures loodetakse ka kohalise omavalitsuste osavõtule.
Vabariigi President lisas, et ühiskondlik lepe, mille peamised valdkonnad ja päevapoliitika ülesed põhimõtted on esitatud allakirjutatud memorandumis peab saama toeks kohalikele omavalitsustele oma tegevuse edasisel kavandamisel. Ühiskondliku leppe üheks eesmärgiks on taastada tasakaal Eesti regionaalses arengus ja luua nii Tallinnas kui ka tänases mõistes ääremaal kõik eeldused jätkusuutlikuks arenguks. Vabariigi President rõhutas, et minister Õunapuu poolt taasalgatatud haldusreformi üheks eesmärgiks peab saama kohalike omavalitsuste osatähtsuse tõstmine.
3. Arutelu esitatud ettekannete teemal
Kurmet Müürsepp tutvustas Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse koostatud omavalitsustemaatikat hõlmavat dokumenti, mis algab soovitud omavalitsussüsteemi kirjeldusega ja pakub ka konkreetseid lahendusi (lisa 6).
K. Müürsepp andis tutvustatud dokumendi üle Vabariigi Presidendile.
Minister Õunapuu juhtis tähelepanu asjaolule, et praegune valitsuskoalitsioon toetab omavalitsuste vabatahtlikku liitumist.
Sven Kesler arvas, et kõige suurem viga on see, et omavalitsusüksuste ühendamise otsustamist on edasi lükatud juba 1993. aastast. Ühendamisi ei ole mõtet edasi lükata, vaid leida ühinemiseks mingid täiendavad hoovad. Samas tuleb igal juhul küsida omavalitsuste arvamust selle kohta, millised võiksid olla nende ülesanded, milline on nende arenguvisioon, millised on ühinemise rakendusmehhanismid.
S. Kesler väitis, et EL-iga ühinemisel saab olema raskusi EL-i fondidest saadavate vahendite taotlemisel. Puudub toimiv struktuur ja koostöötahe, mis ühendaks ideed ja teeks need projektikõlbulikuks ning võimaldaks saada toetusi. Olukord viib selleni, et osa omavalitsusi, kes objektiivsete tingimuste tõttu ei ole nii jätkusuutlikud kui suuremad ja jõukamad, muutuvad ühinemise edasilükkamise korral veel vaesemaks, rikkad aga rikkamaks.
Mis puutub maakonna riigihalduse vormi, siis võiks arutada, kuidas tasakaalustada regionaaltasandit, mida praegu praktiliselt ei ole. Võiks rakendada soomlaste poolt ära proovitud lääni mõiste sissetoomist riigihaldusvormina. Maakondlikud liidud võiksid olla regionaalse võimutäiuse elluviijateks ja läänivanemad riikliku kohahaldusorgani juhi rollis.
Kindlasti on jõukohane kõne all olev temaatika läbida paari aasta jooksul, et järgmiste kohalike omavalitsuste valimise järgselt oleks võimalik uut mudelit juba rakendada.
Jaan Õunapuu rõhutas täienduseks S. Kesleri sõnavõtule, et oluline on kohalike omavalitsusüksuste koostöö, mis siiani on olnud üks komistuskivi. Loodava regionaalhalduse mudeli abil peab suutma leida Eestimaa kui terviku jaoks kõige parema lahenduse, et tuua vahendid igasse Eestimaa piirkonda.
Vabariigi President rõhutas, et haldusreformi läbiviimisel tuleb arvestada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Omavalitsusliku ja regionaalse halduskorralduse mudel peab võimaldama Euroopa Liidus avanevate võimaluste maksimaalset kasutamist.
A. Almann - soovitas asuda läbi töötama Eesti omavalitsustraditsioone ja võimalusi arvestavat omavalitsusliku halduskorralduse kaasaegset mudelit, mis võiks olla eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele. Sellise mudeli üheks nurgakiviks võiks olla omavalitsuslike funktsioonide täitmine omavalitsusüksuste vaheliste lepingute vormis. Selline mudel lisab omavalitsuslike funktsioonide täitmisele paindlikkust, võimaldab paremini arvestada kohaliku omavalitsusüksuse vajadusi ja võimalusi ning loob uue aluse seni tagasihoidlikult toimivale koostööle kohalike omavalitsusüksuste vahel.
Osavõtjate poolt arutelu käigus avaldatud arvamused:- Põhiseaduses on omavalitsustele antud väga suured õigused ja kohustused, mis on võimaldanud keskvalitsusel taanduda omavalitsuste probleemidest, nende abistamisest. See on tänaseni õiguslikult halvasti lahendatud.
- Eelmise haldusreformi käigus juba peaaegu saavutati omavahelised kokkulepped omavalitsuste ühinemiseks. Arutelude ja analüüside tulemusel on praegu mitmeid omavalitsusi, kes peavad omavahel läbirääkimisi liitumiseks. Kui tuleb ka abi riigi poolt, siis päris paljud omavalitsused liituvad
- Probleemi koostööga ei ole. Väite kinnituseks toodi näide keskkonnaalasest ühisprojektist, milles osaleb 17 omavalitsust, kes näevad koostöös ainsat lahendust EL-i struktuurifondide vahendite saamiseks.
- Uus regionaalhalduse süsteem peaks olema paindlik ja arenev, samas täpselt kirjeldatud, et see oleks kõigile üheselt mõistetav.
Andrus Saare viitas oma kogemuste põhjal mõnedele ühinemisega seotud konkreetsetele karidele ja lisas, et koostöö projektide osas võib takerduda omafinantseerimise taha.
4. Kohalike omavalitsuste vahelise kauni kodu konkursi korraldamine
A. Altmäe - tutvustas konkursi "Kaunis kodu" ajalugu (lisa 7) ning kavatsust jätkata ja laiendada senist heakorrakonkursside traditsioone. Eesmärk võiks olla välja selgitada paremad omavalitsused heakorraalases tegevuses ja levitada nende kogemusi.
Ümarlaua liikmed said omavalitsustevahelise heakorrakonkursi juhendi eelnõu. A. Altmäe kutsus üles seda juhendit täiendama.
Vabariigi President - rõhutas konkursi ülimalt sügavat mõtet. Ta kirjeldas konkursi autasustamisel valitsevat erilist õhustikku ja väljendas lootust, et kõikjal Eestis hakkaks valitsema hooliv suhtumine oma kodusse ja kodu ümbrusesse. Ta avaldas ka lootust, et kohalikud omavalitsused panevad õla alla selle traditsiooni süvendamisele.
5. Kohal algatatud küsimused
Vabariigi President - meenutas vabaduse monumendi kuju ja asukoha ümber toimunud otsingute pikka perioodi. Kavandatava monumendi asukoha suhtes on Vabariigi President konsulteerinud vabadusvõitlejate liidu, endiste poliitvangide liidu, ajaloolaste, arhitektide, linnajuhtide ja valitsuse liikmetega. Toimunud konsultatsioonide käigus selgus, et president Lennart Meri poolt juhitava žürii pakutud asukohta Vabaduse väljaku kõrval asuvate tenniseväljakute maa-alal ega monumendi kunstilist lahendust ei peeta rahuldavaks. Monumendi asukoht Harjumäel on ära langenud muinsuskaitselistel kaalutlustel kuna arhitektuuriliselt on Toompea nii viimistletud siluetiga ning selle täiendus ei oleks õige. Niisamuti ei peeta põhjendatuks sellise monumendi rajamist Jüriöö parki.
Vabariigi President tegi ettepaneku rajada vabaduse monument lauluväljaku nõlvale paeklindile laulupeo tammede kõrvale. See koht on eestlastele nii kultuurilises kui ka omariikluse taastamise mõttes tähendusrikas. Oluline on selle asukoha juures ka see, et monument paistaks seal silma nii merelt kui maalt.
Arno Almann tegi ettepaneku korraldada seminar teemal "Eesti kohalik omavalitsus Euroopa Liidus", et ühiselt arutada ja teiste riikide ekspertide kaasabil hinnata kas meie omavalitsusliku halduskorralduse mudel peab vastu koormusele, mida tal tuleb kanda Euroopa Liidus ning vastab meie elanike ootustele.. Seminarile kavandatakse kutsuda valdade ja linnade volikogude ja valitsuste ning omavalitsusliitude juhte, samuti vastava valdkonna teadlasi ja eksperte. Ettekannetega esineksid nii Eesti kui EL-i riikide eksperdid.
Seminari teemade suhtes oodatakse ümarlaua liikmete ettepanekuid.
Nimetati järgmisel koosolekul täiendavat käsitlemist vajavad teemad: - riigi ja omavalitsuse suhete korralduse üldised põhimõtted ühiskondlikus kokkuleppes,
- regionaalhalduse mudeli valik,
- seminari korraldamine kohaliku omavalitsuse rollidest ja eeldatavatest sõlmprobleemidest Euroopa Liidus,
- vabaduse monumendi võimalikust
|
vpk.ee
