Kurmet Müürsepp: Iga ministeerium vastutab üldpoliitika eest oma valdkonnas, aga keegi ei vastuta piirkondade tasakaalustatud arengu eest. Ühelgi Eesti piirkonnal ei ole kompleksset tegevuskava. Kuni ei ole määratletud vastutus, õigused ja kohustused koos vajalike ressurssidega, on raske loota tulemusi. Võimalik lahendustee on maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste õiguste ja kohustuste suurendamine koos seni ametkondliku raha kasutamise õigusega kohalikke iseärasusi arvestades.
Senine suhteliselt edukas ettevõtluse areng on baseerunud odavatele ressurssidele, sh odavale tööjõule. See enam ei toimi. Nüüd peaks riik oma ressursi kasutama uute ideede levitamiseks, ideede juurutamisega seotud nõustamiseks ja juhtimise ning ettevõtete innovaatilise tegevuse toetamiseks. Ettevõtluse areng ja omavalituse tulubaas tuleks siduda selliselt, et ettevõtluse arenedes riik n-ö premeerib omavalitsust täiendavate vahenditega.

Toomas Välimäe: Omavalitsusel puudub võimalus algaja ettevõtja toetamiseks mingigi stardirahaga.

Andrus Saare: Kohila vallas on loodud fond, kust saab ettevõtluskoolituse läbiviimiseks raha taotleda. Algul ei olnud taotlejaid, aga nüüd ei jätku enam fondis kõigile soovitud projektidele raha. See on suhtlemise ja visa selgitustöö tulemus.

Toivo Asmer: On ettepanek koondada kahe portfellita ministri kohad ja luua nende büroode ja mõnede ministeeriumide osakondade baasil ametkond, mis keskenduks kohaliku arengu, omavalitsuste ja rahvastiku teemadele. Idee kohaselt kaoksid regionaal- ja rahvastikuministri koht ning loodaks uus ametkond, kus võiksid olla esindatud sise-, keskkonna- ja rahandusministeeriumi omavalitsusi puudutavad struktuuriüksused. Pole ka välistatud, et uus ametkond oleks ministeerium. Praeguse töökorralduse puuduseks on Eesti eri regioonide ja kohalike omavalitsuste huvide nõrk kaitsmine. Positiivselt mõjuks regionaalpoliitika, kohalike omavalitsuste poliitika ja rahvastikupoliitika lahutamine nn jõustruktuuride poliitikast siseministeeriumis, kuna võimalus keskenduda kitsamale ja selgelt piiritletud valitsemisalale parandaks oluliselt meie ministrite poliitilist vastutust.

Kalle Merusk kinnitas, et regionaalse tasandi juhtimine vajab reformi ja ülesannete täpsustamist.

Ain Seppik: Tõsine riigiõiguslik probleem on, kes on maavanem. Lisandub kohalike omavalitsusliitude probleem. Summad on suured ja palju partnereid, nii et nendega ei suudeta läbi rääkida. Riik saaks ettevõtlust soodustada seadusloome kaudu, kusjuures peamised on maksuseadused, detailplaneeringud, ümber- ja täiendõpe, samuti regionaalarengu laenud. Siseministeerium toetab äri alustamise toetuse maksmist. Selleks, et korruptsiooniohtu vähendada, tuleks keskvõimu ja kohalikku võimu tasakaalustada (vaja on konsensust). Välja tuleb töötada regionaalarengu seadus, sest vajalik on pikaajaline strateegiline planeerimine, ning vastu võtta ka kohaliku omavalitsuse liitude seadus.

Toivo Asmer arvas, et kohalike omavalitsuste seadust pole vaja.

Bruno Uustal: Ida-Virumaa on alustanud arengukava tegemist. Kutsehariduse sisu ja nõuded ei tule eluga kaasa. Kutseharidus on ise kujunenud riiklikuks ettevõtlusvormiks, selles valdkonnas ei saavutata koostööd. Vastuolu on gümnaasiumi- ja kutsehariduse vahel (gümnaasiumiharidusega inimene on konkurentsivõimelisem).

Peep Aru: Ettevõtluse arengu soodustamiseks peaksid omavalitsused ja ettevõtjad omavahel rohkem infot vahetama; vabad maad tuleb anda omavalitsustele; tuleks luua igasse maakonda infokeskus; lahendada probleem, kes esindab maakonda; inimeste poolt valitud isikutele rohkem võimu. Eesti riigi haldussuutlikkus jätab soovida. On ametkondlik killustumine, mis eriti märgatav majandus- ja keskkonnaministeeriumi puhul.

Sven Kesler: Omavalitsusel puuduvad hoovad ettevõtluse arendamiseks. Seda tuleks teha ettevõtluskeskuste baasil ja ressurssidega varustades. Samas sõltub ettevõtluse arengust omavalitsuse heaolu ja maine.

Kurmet Müürsepp: Kohalike omavalitsuste rahalise võimetuse tõttu on võimalik probleeme lahendada ühistegevuse kaudu. Rahvusvaheliste kootööpakkumiste üle on aga raske pidada läbirääkimisi, sest riik pole teinud teatud otsuseid, näiteks: milliseks kujuneb riiklike investeeringute eraldamise kord ja kuidas see haakub Euroopa Liidu vahendite kasutamisega kohaliku elu arendamiseks? Millised on riigi regionaalpoliitika instrumendid Euroopa Liiduga liitumise järgselt, millised muutused tulevad riigi regionaalarengu strateegiasse?
Euroopa Liidu raha kasutamiseks kohaliku arengu huvides oleme hiljaks jäänud, kui silmas pidada võimalikku liitumise ja struktuurfondide avanemise tähtaega 1.1.2004. Projektide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on vaja luua vastavaid tugistruktuure, parandada infolevi, koolitada inimesi, tegelda omavalitsuste arengukavade kaasajastamise, suuremate innovaatiliste projektide ettevalmistamisega.

Tõnis Kõiv: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu raha jagamine ei ole ennast õigustanud. Tihti ei tea kohalikud omavalitsused, millised võimalused on. Euroopa Liidu struktuurfondide raha saamise eelduseks võib olla Järvamaal see, et ettevõtlusagentuuri kaasatakse ettevõtted.

Kalle Merusk: Keskvalitsuse osatähtsus Euroopa Liidus väheneb, regioonide tähtsus kasvab. Kogu struktuur ja funktsioonide jaotus - nii vertikaalne kui horisontaalne, millised funktsioonid jäävad riigile, millised omavalitsustele - tuleks ümber vaadata. Vaja on terviklikku regionaalpoliitikat. Ettevõtluse arendamine vajab vastava tugistruktuuri loomist. Tuleks ette näha maksusoodustused seadusandlikul tasandil. Ning kõik need küsimused lahendada kompleksselt, mitte üksikute küsimuste kaupa.

Toomas Välimäe: Mitmes maakonnas on tekkinud ettevõtluskeskused, projekteerimisasutused. Seal peaksid paiknema ka partnerlusasutused. Regionaalsel tasandil võiks olla aluseks Soome mudel: projekti töötlemine; rahastamine; tsentraliseeritud fond, kust otsustatakse rahade jaotus ja ka kindlustatakse omafinantseerimise osa.

Kuno Erkmann: Omavalitsuste vahel on vaja tugevdada sidemeid. RIP vaja tuua maakonna tasandile tagasi.

Sven Kesler: Vajalik on teha ühiskondlik kokkulepe omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel. Ümarlaud võiks olla selleks kokkuleppeks.

Vabariigi President: Akadeemiline nõukogu pidas ühiskondliku kokkuleppe sõlmimist vajalikuks. Kokkulepe peaks haarama kõiki elusfääre ja määratlema Eesti arenguks vajalikud eeldused. Kõik tehtud ettepanekud analüüsitakse koos akadeemilise nõukogu vastavate komisjonidega ja edastatakse pädevale institutsioonile.

Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud koguneb kord kvartalis.