| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Sotsiaalarengu komisjon
Koosolek 29. märtsil 2004
Osa võtsid:
Mikk Titma, Maarike Harro, Erik Terk,, Ene-Margit Tiit, Arvi Vask
Kutsutud:
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan Raul Eamets; Tartu linnapea Andrus Ansip; Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Triin-Anette Kaasik
Tööpuudus ja tööturg Eestis 2004-2014
Raul Eametsrääkis Eesti tööturu arengust siirdeperioodil, tutvustas üldisi trende. Osa ettekandest oli pühendatud tööturuga seonduvale olulisele võimalusele – haridusele.
Esitletud andmetest nähtus, et Eesti tööturul toimunud muutused on olnud kiired. Eestis toimusid hõive samasugused muutused nagu Euroopas ja Jaapanis, ainult rohkem kui kolm korda lühema perioodi jooksul. Eestis toimunud muutused vastavad üldistele tendentsidele maailmas. Samas on need muutused olnud Eesti jaoks liiga kiired ja võib järeldada, et ühiskond ei olnud sellisteks muutusteks valmis. Ühiskonna valmisoleku all pidas R. Eamets silmas näiteks sotsiaalsete garantiide süsteemi. Töötuskindlustus rakendus meil alles aastal 2002, samas tööpuudus kui nähtus oli eksisteerinud selleks ajaks rohkem kui kümme aastat. Ühiskondlikku teadvusse tuli turumajandus n-ö liiga kiiresti, inimesed ei olnud võimelised ennast selleks psühholoogiliselt piisavalt häälestama. Eriti maapiirkondades on palju pikaajalisi töötuid ja käegalöömise meeleolu.
Ettekande tegija jõudis olulise järelduseni, et kui Eesti tahab oma elatustaset tõsta ja kiirendada majanduskasvu, siis tuleb suurendada tööjõu tootlikkust. Kui suurendada tootlikkust, siis tähendab see seda, et sama töö tehakse ära väiksema arvu töökätega. Järelikult tööpuudus ei vähene, vaid tegelikult võib isegi suureneda, sest olemasolev tööjõud suudab rohkem toota. Tööpuuduse vähendamine saab tulla ainult läbi uute töökohtade loomise. Seega peab riik oma majanduspoliitikaga toetama igati uute töökohtade loomist, soodustama väikeettevõtlust ja tegelema inimeste koolitamisega. Just haridussüsteemi kaasajastamine on tööturu arengu seisukohast võtmeküsimus. Haridussüsteem peab muutuma paindlikumaks ja rohkem arvestama tööturu tänaste vajadustega.
Ettekande slaidid lisatud.
Ettekandele järgnes lühike arutelu, milles vaagiti enim haridusega seotud küsimusi.
Professor Tiit väljendas muret rakenduskõrghariduse andmise taseme pärast.
A. Ansip avaldas arvamust, et EL-is hakatakse n-ö õigete ajude õigesse kohta sattumiseks migratsiooni soodustama. Ta oli ka arvamusel, et ei ole põhjust kõrgharidusega inimeste arvu suurenemise pärast muretsemiseks. Kõrgem haridus annab iseseisvama mõtlemisvõime ja parema kohanemisvõime tööturul. On parem, kui noor võimaluse korral investeerib siiski kõrgharidusse selle asemel, et raha näiteks kasiinos maha mängida.
Ka E.-M. Tiit nõustus seisukohaga, et kõrgema haridusega ühiskond on parem, kuid arvas, et see siiski ei lahenda rakenduskõrgharidusega inimeste vajaduse probleemi.
Avaldati arvamust, et kui inimene leiab oma haridusele mittevastava madalama kvalifikatsiooniga töö, siis on see ressursi raiskamine. Kui see oleks vaid eraisikute raha, siis ei saaks selle vastu midagi olla.
M. Titma oli seisukohal, et seoses võõrtööjõu sissetoomise teemaga oleks vaja täiendada seadusi. Eesti nišimajanduse juures peaks olema võimalik kiirelt ja paindlikult olukordi lahendada. Õige migratsioonipoliitika mudeliga hoitakse ära Eestile kahjulikud mõjud.
|
| |
|
vpk.ee
