In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon

Koosolek 9. veebruaril 2006

Osa võtsid:
Jaan-Mati Punning, Tõnis Blank, Jüri Kann, Heino Luik, Mati Sepp, Agu Värimäe

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Jüri Kaljuvee, Vabariigi Presidendi nõunik Ester Šank, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna referent Daniel Märtmaa, Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (RAKI) teadusnõukogu liikmed Valter Aasmäe ja Jaak Uibu, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu majandusarengu komisjoni liige Jaak Leimann, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu sotsiaalarengu komisjoni liige Alari Purju, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjoni liige Tiina Raitviir, regionaalministri nõunik Merike Metstak, Tallinna Looduskaitse Seltsist Rein Ratas, Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Arvo Sirendi, Pirgu Arenduskeskusest Andrus Ristkok, Ajaleht Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnisson, Eesti Raadio saatejuht Mart Ummelas, Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudist Mart Mikker


Koosolekul oli arutlusel Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm (ERARE), millele selle ettevalmistajad lootsid leida tuge ja saada häid soovitusi programmiga edasi töötamiseks.

Sõna said programmi kaasautorid ERARE eriaspektide tutvustamiseks.


Regionaalarengu majandusmehhanismid

Valter Aasmäe alustas hiljuti Maalehes avaldatud Maaelu foorumi 2005 materjalidest. Ta näitas artiklis toodud Eesti kaarti 12 piirkonnaga, mis võetakse aktiivsesse kasutusse. Ülejäänud osa on potentsiaalne ääremaa, mis võib jääda hoopis inimtühjaks.

V. Aasmäe tutvustas regionaalarengut toetanud 1930-ndate aastate õigusakte, pakkus neid kohapeal lähemaks tutvumiseks ja tõi näiteid nende ellurakendamise kohta. Ta nimetas ka peale taasiseseisvumist vastu võetud õigusakte, mis olid abiks asukohast tulenevate võrdväärse kohtlemisega seotud probleemide lahendamisel.

Ettekande tegija rõhutas, et 1992. aastal jõustunud Eesti põhiseaduses kirjas olev võrdse kohtlemise printsiip ei toimi. Sissetulekud ääremaadel on madalad ning paljud muudki tingimused halvemad, mistõttu inimesed jätavad maha maakodud ning kolivad linnade lähiümbrusse.

ERARE-s tehakse ettepanek hakata taas kasutama makse regionaalarengu eesmärgil. Konkreetne ettepanek on kehtestada miljonilise väärtusega kinnisvaralt 300 krooni maksuks, mis tuleb kasutada võrdse kohtlemise tagamiseks.

V. Aasmäe ettekande tekst lisatud.


Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi (ERARE) põhisuunitlused ja arengud

Jaak Uibu käsitles ERAREga seotud väga laiast küsimusteringist nelja:
1) senine rahvastikupoliitika ei taga Eesti jätkusuutlikkust;
2) ERARE koht Eesti arengus;
3) Venemaa demograafiline doktriin, selle võrdlus ERAREga;
4) Eesti põhiseaduse preambula õigusjõud.

J. Uibu ettekande kokkuvõte lisatud.


Probleeme seoses ERARE käivitamisega

Heino Luik tõstatas ERARE käivitamiseks lahendamist vajavaid probleeme.

H. Luik andis teada, et programmi ERARE on tutvustatud paljude kanalite kaudu. Edu on olnud suhteliselt tagasihoidlik, kuid olukord ei ole lootusetu. On olemas paljude vallavalitsuste ja maakondade spetsialistide arvamused, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu soovitus ning nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni otsus.

Eeldades, et kohalolijatel on ERARE-st ettekujutus olemas, ei rääkinud H. Luik programmi detailidest. Ta nimetas, et ERARE üks põhiideedest on looduskapitali transformeerimine inimkapitaliks ja see idee sai välja töötatud koostöös Eesti Pangaga.

Programm on detailselt läbi töötatud ja H. Luik avaldas autorite seisukoha, et ERARE on realiseeritav. Programm ERARE sisaldab analüüsi kõrval sünteesi, mille väljundiks on autorite arvates põhjendatud ettepanekud.

Peamiseks ettepanekuks on reserveerida 200 000 ha Eesti territooriumist, et luua 100 000 noorele perele võimalus taotleda soodustingimustel kuni 2 ha maad maakodu rajamiseks. Sellel valdades välja valitud territooriumil oleks võimalik elada kuni 400 000 inimesel. Lisaks sellele peaks täiendava 100 000 ha suuruse reservmaafondi arvel tagatama valdadele võimalus taotleda maad kompleksse arengu vajadusteks ka kaugemaks tulevikus.

H. Luik pöördus akadeemilise nõukogu liikmete, nõukogu komisjonide liikmete ning majandusteadlaste poole palvega vastata reale ERARE-ga seotud küsimustele. Küsimustik lisatud.


J.-M. Punning tänas ettekannete tegijaid ja avaldas programmi autoritele suurt tunnustust initsiatiivi eest selle ülivajaliku teema tõstatamisel. Ta möönis, et maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjonile on selle küsimuse lahendamine kindlasti ülejõu käiv, kuna programm ERARE on väga mitmetahuline, hõlmates nii eestlust, julgeolekut, majandust kui teisigi valdkondi. Professor Punningu sõnul ei pretendeeri komisjon eesõigusele, kuid kellelgi tuleb initsiatiiv enda kanda võtta. Ta pidas õigeks H. Luige ettepanekut, et akadeemilise nõukogu komisjonid peaksid saama töösse kaasa haaratud. On selge, et probleemide ring on väga lai, mis muudab programmi väga kergelt haavatavaks. Seetõttu palus professor Punning kõigil kontsentreeruda ja leida programmi nõrku kohti. Probleemide ringi peaks kitsendama, samal ajal programmi sisu arusaadavamaks tegema ja seda tugevdama.

Järgnevas arutelus osalesid Valter Aasmäe, Tõnis Blank, Jüri Kaljuvee, Jaan-Mati Punning, Andrus Ristkok, Jaak Uibu, Heino Luik, Mati Sepp, Ester Šank, Jaak Leimann, Tiina Raitviir, Alari Purju ja Jüri Kann.

Komisjoni esimees J.-M. Punning märkis kokkuvõtteks, et programm areneb edasi ja arutelu põhjal võib järeldada, et sellega tasub edasi töötada.

Otsustati soovitada programmi arutamiseks akadeemilisele nõukogule. Seejuures loodeti programmi edasiarendamisel koostööle koosolekul esindatud nõukogu komisjonidega.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee