| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 16. detsembril 2005 Kadriorus
Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel
Võtsid osa:
Jaak Aaviksoo, Arvi Altmäe, Jüri Engelbrecht, Mati Heidmets, Ülo Jaaksoo, Kaido Jaanson, Ain-Elmar Kaasik, Jüri Kann, Alar Karis, Kalev Katus, Signe Kivi, Peep Lassmann, Endel Lippmaa, Kalle Merusk, Jaan-Mati Punning, Eduard Raska, Jüri Sepp, Mati Sepp, Urmas Sutrop, Peep Sürje, Hagi Šein, Mihkel Veiderma, Richard Villems
Kutsutud:
Garri Raagmaa – Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktor, PhD (inimgeograafia); akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liige;
Urmas Varblane – Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan, professor, knd (majandus); akadeemilise nõukogu majandusarengu komisjoni liige;
Andrus Viirg – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vanemnõunik välisinvesteeringute alal;
Akadeemilise nõukogu majandusarengu komisjoni liikmed:
Tiit Elenurm, Aadu Luukas, Erik Terk, Märten Ross;
Akadeemilise nõukogu sotsiaalarengu komisjoni esimehe ajutine k.t Sulev Valner;
Anu Randveer – Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Ester Šank – Vabariigi Presidendi nõunik;
Eero Raun – Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik;
Alar Ojalo – Vabariigi Presidendi kantselei siseosakonna nõunik.
Välisinvesteeringutega seonduva teema valmistas koosolekuks ette akadeemilise nõukogu majandusarengu komisjon. Komisjoni esimees professor Jüri Sepp märkis sissejuhatuseks, et sageli arvatakse, nagu tegeleksid majandusteadlased põhiliselt raha ja kapitaliga, s.h väliskapitaliga. See on aga vaid osa tõest. Vale oleks näha rahas majandusarengu põhitegurit, pigem on ka välisinvesteeringud tagajärg. Majandusteadus, samuti nagu teised sotsiaalteadused, on võtnud huviorbiiti inimese tema erinevates rollides: nii tarbijana, investorina, poliitikuna kui ka teadlasena. Majandusteadus vaatleb inimest kõigis nendes rollides läbi oma spetsiifilise prisma. Seejuures ei saa majandusteadus olla ainupädev sotsiaalprobleemide osas. Sellise lähenemisega on üsna veenvalt kinnitust leidnud, et majandusedul on kaks põhilist edutegurit: inimese teadmised, mis seostub haridusega, eelkõige haridussüsteemiga ja inimese motivatsioon, mis seostub ühiskonnas kehtivate reeglite ja vastavate institutsioonidega.
Kui vaadata lähemalt välisinvesteeringutega seonduvat, siis on Eesti edukuse taga needsamad tegurid. Eestis on seni olnud suhteliselt hea kvaliteedi ja hinna suhtega inimkapital ning tagatud soodne investeeringuid soosiv ja motiveeriv ettevõtluskeskkond. Probleemidele lahenduse otsimisel tuleb samuti keskenduda nendele kahele põhivaldkonnale.
Kuulati ära kolm ettekannet.
Tööstuspoliitika maailmakogemus. Kuidas edukalt glokaliseeruda ehk kuidas transnatsionaale ära kasutada?
Garri Raagmaa ettekandes esitatud põhiseisukohad on välja toodud näidatud slaidides.
Välisinvesteeringute roll Eestis
Urmas Varblase ettekandest annavad täieliku ülevaate teema kohta koostatud kokkuvõte ja nõukogu liikmetele enne koosolekut tutvumiseks saadetud slaidid. Esitluse ajal näidati valikut eelnimetatud slaididest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevus välisinvesteeringute kaasamisel
Andres Viirg andis lühikese ülevaate, kuidas on välisinvesteeringuid kaasatud Eesti riigi erinevates struktuurides ja institutsioonides.
Esitletud slaidid lisatud.
Ettekannete kohta esitati küsimusi.
Tunti huvi, kas järelduste tegemiseks on statistilised andmed õigeaegselt kättesaadavad. Kinnitati Eesti kohta statistiliste andmete kiiret kättesaadavust. Paljud võrdlused U. Varblase ettekandes on aasta 2001 kohta pigem seetõttu, et puudusid hilisemad andmed teiste riikide kohta.
Korduvalt rõhutati, et majanduse võtmeküsimus on Eesti ettevõtete koostöövõimelisus kaasaegsete modernsete ettevõtetega, milleks on vaja toetavat süsteemi ja vahendeid. Nii tekib võimalus välisinvestorite sidumiseks kohalike ettevõtetega. Oluline oleks saada Eestisse selliseid investeeringuid, mis põhineksid kohaliku oskusteabe kasutamisel ja tippkoolitatud spetsialistide rakendamisel.
Erik Terk lisas hiljuti tehtud Eesti ja EL-i teiste maade innovatsiooni toetusprogrammide võrdluse põhjal kommentaari, et Eestis on küll programmid, mis on suunitletud sellistele võrgustikele, milles on uurimisasutus või ülikool (või selle osa), ent ei ole ettevõtete omavaheliste seoste turgutamiseks laiaulatuslikku innovatsiooniprogrammi.
Urmas Varblane nentis, et Eestis on välisinvesteeringute ligitõmbamisega seotud tegevus ja kulutused viimase10 aasta jooksul vähenenud.
Kolmveerand välisinvesteeringute kogumahust läheb Tallinna ja sellel ümbrusse. Administratiivsete vahendite kasutamine olukorra muutmiseks ei ole viljakas. Oluline on sisuline töö.
Professor Varblane rõhutas, et meie praegust demograafilist olukorda arvestades peaksid lapsed saama väga hea hariduse, just innovaatilise mõtlemise. Investoreid köidab strateegiline vara.
Kui sageli tuuakse majanduse arengu teemaga seotult Iirimaa näiteid, siis U. Varblane juhtis tähelepanu asjaolule, et see riik oli üks suurima sündivuse ja noorima elanikkonnaga Lääne-Euroopa riikidest aastatel 1970–1975, mis andis tohutu eelise võrreldes teiste riikidega. Eesti on täiesti teises olukorras.
Kui mingist sektorist lahkub osa koolitatud inimesi Eestist mujale tööle, siis tuleb U. Varblase sõnul otsida põhjusi sektoris endas, mitte väljaspool seda. Tuleb leida oma koht maailma tööjaotuses.
OTSUSTATI:
Eesti pikaajalise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks ei piisa senisest välisinvesteeringutele suunatud poliitikast. Eesti peab olema atraktiivne investoreile, kes on võimelised pakkuma keerukamaid ja suuremat lisandväärtust andvaid tooteid ning teenuseid. Eestis on vaja kujundada otseste välisinvesteeringute juhtimise poliitika, mille raames sõnastatakse teatud valikukriteeriumid. Saavutamaks uute ja teadmismahukate investeeringute sissevoolu Eestisse, vajavad täpsustamist ja fokuseerimist riigi haridus-, immigratsiooni-, regionaal- ning innovatsioonipoliitika, tugevdades horisontaalset koostööd ja klastriarendust.
Veebruarikuus toimuva koosoleku põhiteema on energeetika. Oma nõusoleku teema ettevalmistamiseks on andnud akadeemik Veiderma.
J. Kann teatas akadeemilise nõukogu teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalarengu komisjoni uue esimehe nimetamisest Vabariigi Presidendi ettepanekul: akadeemik Jaak Aaviksoo juhatab teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni ning professor Mati Heidmets sotsiaalarengu komisjoni.
|
| |
|
vpk.ee
