| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Sotsiaalarengu komisjon
Koosolek 12. märtsil 2004
Osa võtsid:
Mikk Titma, Maarike Harro, Marje Josing, Ene-Margit Tiit, Arvi Vask
Kutsutud:
Vabariigi Presidendi teadusnõunik-akadeemilise nõukogu sekretär Jüri Kann, Tallinna Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Põdra, Eesti Konjunktuuriinstituudi teadur Evelin Ahermaa, meditsiinidoktor Maris Järvelaid, Tervise Arengu Instituudi töötaja Aljona Kurbatova
Alkoholi tarbimine ja riiklik alkoholipoliitika Eestis
Koosolek algas Eesti Konjunktuuriinstituudi töötajate ettekandega, mis esitati kahes osas.
M. Josing andis ülevaate Eesti elanike alkoholi tarbimisest ja trendidest Eesti alkoholiturul, samuti probleemidest, mis seotud alkoholi tarbimisega. Ettekande tegija tutvustas ka Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitluse tulemusena selgunud elanike hinnangut riigi alkoholipoliitikale.
Alkohol on mitmetahuline kaubagrupp. Ühelt poolt on tegemist majandusvaldkonna, olulise tootmisvaldkonnaga, kuid teiselt poolt kaubaga, mis põhjustab ühiskonnas suuri sotsiaalseid ja rahalisi kadusid. Alkoholiga on otseselt seotud mitmed teravad probleemid ühiskonnas: narkomaania, prostitutsioon, vägivald, suur õnnetuste arv jne.
Viimased 50 aastat on Eesti olnud suhtelistelt liberaalse alkoholipoliitikaga kultuuriruumis. Samal ajal on naabruses olevad Põhjamaad silma paistnud rangelt reglementeeritud riikliku alkoholipoliitikaga.
Statistilised andmed näitavad, et Eestis on tarbitud alkoholi kogused aasta-aastalt kasvanud. Praegu on Eestis rikkalik veinivalik ning õlle tarbimine tõusnud 70 liitrini inimese kohta aastas. Ent lootus, et lahja alkoholi tarbimise soodustamisega väheneb kange alkoholi tarbimine, ei ole põhjendatud. Rahvusvahelised kogemused näitavad, et tavaliselt lisandub tarbitud lahja alkoholi kogus tarbitud kange alkoholi kogusele ning juurde tulevad uued tarbijad, uued sotsiaalsed grupid - noored ja naised.
M. Josing tutvustas 2003. aasta lõpus läbi viidud elanike küsitluse tulemusi. Ülevaade elanike hinnangute kohta näitas, et 55% Eesti elanikest ei toeta riigi liberaalset alkoholipoliitikat ning 77% arvab et riik peaks kindlasti astuma samme alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Ettekande teises osas tutvustas E. Ahermaa elanike ettepanekuid alkoholipoliitika muutmiseks.
Ettekande slaidid lisatud.
Ettekandele järgnenud arutelu käigus toodi välja, et alkoholi tarvitamisest tingitud kulud ühiskonnale on märgatavalt suuremad riigieelarvesse alkoholimüügist laekuvatest summadest.
A. Põdra andis ülevaate meetmetest, mida Tallinna Linnavalitsus on rakendanud alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Siiani on Eesti jätnud kasutamata teiste Euroopa riikide alkoholi tarbimise vähendamisega seotud head kogemused. Kuidas on Prantsusmaa suutnud väga oluliselt vähendada alkoholi tarbimist, samuti Itaalia? Tuleb välja selgitada need meetmed ja strateegiad, mis on teistes riikides andnud häid tulemusi ja hakata neid ka Eestis ellu viima.
Konjunktuuriinstituudil on tõlkematerjal koostööst Soome ja Rootsi kolleegidega Euroopa erinevate riikide kogemuste kohta võitluses alkoholi liigtarvitamisega 50 aasta jooksul.
M. Josingu sõnul võtab Soomes narko- ja alkoholialasest tööst aktiivselt osa ka kolmas sektor.
Eesti ühiskonnas on olnud perioode, millal alkoholi on vähem tarbitud. See ei ole juhtunud iseenesest, vaid intensiivse tegevuse tulemusena. Seetõttu tuleb tööd alkoholi tarbimise vähendamiseks jätkata kõiki võimalikke meetmeid kasutades, lootmata sellele, et mõne üksiku meetmega on võimalik edu saavutada.
M. Josing andis teada, et aprillikuus on kavas kokku kutsuda alkoholipoliitikaga seotud ministeeriumide ja riigiametite esindajad. Konjunktuuriinstituut valmistab ette kohtumiseks oma seisukohad, mis vajadusel saadetakse ka komisjoni liikmetele täiendamiseks.
Maris Järvelaid kirjutab temalt tellitud strateegiat alkoholist tingitud tervisekahjustuste vähendamiseks Eestis. Ta oleks tänulik komisjoni liikmete ettepanekute eest.
|
| |
|
vpk.ee
