| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 16. detsembril 2004 Kadriorus
Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel
Võtsid osa:
| | | | | Jaak Aaviksoo | Andres Keevallik | | Arvi Altmäe | Peep Lassmann | | Jüri Engelbrecht | Endel Lippmaa | | Mati Heidmets | Kalle Merusk | | Ülo Jaaksoo | Jaan-Mati Punning | | Kaido Jaanson | Eduard Raska | | Ain-Elmar Kaasik | Mati Sepp | | Jüri Kann | Urmas Sutrop | | Jaan Kaplinski | Hagi Šein | | Kalev Katus | Alar Karis | | Mihkel Veiderma | |
Kutsutud:
Enno Lend - Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor;
Nathan Tõnnisson - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja asetäitja:
Mihkel Uriko - AS Sillamäe Sadama kommertsdirektor;
Aare-Maldus Uustalu - TTÜ Tallinna Kolledži dotsent;
Ain Eidast - Eesti Mereakadeemia professor;
Heiki Lindpere - Tartu Ülikooli Õigusinstituudi direktor, mereõiguse õppetooli erakorraline professor;
Heino Levald - Eesti Mereakadeemia professor;
Olev Luhtein - Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku kt;
Heino Luik - Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi juhatuse liige, akadeemilise nõukogu maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni liige;
Sulev Roosma - Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni esimees;
Angela Saks-Tammekand - Vabariigi Presidendi välisnõunik;
Eero Raun - Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik;
Anu Randveer - Vabariigi Presidendi majandusnõunik;
Arno Almann - Vabariigi Presidendi esindaja kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas;
Peeter Miller - Vabariigi Presidendi Kantselei välisosakonna juhataja;
Alar Ojalo - Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik.
Merenduse roll ja õiguslik regulatsioon
Akadeemilise nõukogu maaelu komisjoni töörühma ettevalmistatud teema esimese ettekande "Eesti merendus: ohud ja võimalused"tegi Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Enno Lend. Ettekande kaasautoriteks on Ain Eidast, Nathan Tõnnisson, Mihkel Uriko ja Aare-Maldus Uustalu.
E. Lend analüüsis merenduse ja meretranspordi arengutrende ning sadamate tagamaa rolli Eesti merenduses.
Ettekande teesid, illustreerivad kaardid ja diagrammid, samuti järeldused on lisatud (lisa 1, lisa 2).
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi direktor Heiki Lindpere tutvustas ettekandes "Merenduse õiguslikust regulatsioonist Eestis" rahvusvahelises mereõiguses Eesti Vabariigi jaoks kolme peamist probleemi:
1. Territoriaalmere välispiir Soome lahes.
2. Eesti rannikumere alasid ja nende alust merepõhja reguleerivate seaduste tervikliku süsteemi puudumine.
3. Rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisel või nende täiustamisel esinevad õiguslikud probleemid.
Ettekande täielik tekst lisatud (lisa 3).
Eesti Mereakadeemia professori Heino Levaldi ettekanne kandis pealkirja "Eesti merenduse riiklik korraldus".
H. Levald tutvustas asjaolusid, mis tingivad merendusele võrreldes muude tegevusaladega suurema toetuse. Praegu on merenduse osatähtsus Eesti majanduselus 15-20%. Ta tõi välja Eesti merenduse riikliku korralduse peamised puudused, nende põhjused ja pakkus välja võimaluse, mille annab merenduse vajalikul tasemel korraldamiseks Vabariigi Valitsuse seadus.
Ettekande täielik tekst lisatud (lisa 4).
Vabariigi President andis teada, et ta on merenduse valdkonnas olevatest tõsistest probleemidest rääkinud peaminister Juhan Partsiga ning aasta tagasi on peaministrile saadetud pöördumine ettepanekuga moodustada probleemide lahendamiseks valitsuskomisjon. Seni komisjoni moodustatud ei ole.
Järgnenud arutelu käigus kinnitasid akadeemilise nõukogu liikmed vajadust luua merenduse valitsuskomisjon. Kõne all oli ka antud küsimuses Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele merendusorganisatsioonide varemsaadetud kiri, milles toodud probleemid on kahjuks seni lahendamata.
OTSUSTATI:
1.1 Arvestades merenduse üliolulist tähtsust Eesti riigile ning Eesti merendusorganisatsioonide ümarlaua seisukohti, pidada vajalikuks Vabariigi Valitsusel luua merenduse valitsuskomisjon.
1.2 Soovitada Vabariigi Valitsusel moodustada loodava merenduse valitsuskomisjoni juurde alaliselt tegutsev spetsialistide nõukogu, kelle ülesandeks on komisjonile ettepanekute tegemine Eesti merenduse teaduslike, õiguslike ja majanduslike arenguprobleemide kompleksseks käsitlemiseks.
Rahvusvaheliste suhete arengujooned 21. sajandi hakul
Akadeemilise nõukogu liikme Kaido Jaansoni ettekanne sisaldas nii mineviku analüüsi kui tulevikuvisiooni.
Elavat huvi äratanud ettekande täielik tekst lisatud (lisa 5).
Täienduseks päevakorras olnud merenduse teemale teatas Jüri Kann, et Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni esimees Sulev Roosma on valmis teavet andma Eesti lipu all aastatel 1938-1940 toimunud esimese ümbermaailmareisi kohta. Mereajaloo ja eetika norme ignoreerides on levitatud informatsiooni purjelaeva "Lennuk" ümbermaailmareisist kui esimesest taolisest Eesti lipu all. Akadeemilise nõukogu liikmetele lubati esimesel võimalusel saata koosolekul ajanappuse tõttu ette kandmata jäänud oluline teave mereajaloost.
Arno Almann juhtis tähelepanu sellele, et nii järgmine kui ülejärgmine aasta on oluliste tähtsündmuste aastad. Kuna mitmeid lähiajaloo perioode ja sündmusi ei ole läbi töötatud ja analüüsitud, siis võiks mõned tähtsündmused ära märkida tõsisema akadeemilise aruteluga.
Määrati kindlaks järgmise koosoleku aeg ja teema. Järgmine koosolek toimub 17. märtsil 2005. aastal.
Vabariigi President lõpetas koosoleku tõdemusega, et 2004. aasta on olnud Eestile ajalooliselt oluline. Pärast taasiseseisvumist seatud kaks tähtsat eesmärki on realiseerunud - Eestist on saanud Euroopa Liidu liikmesriik ja NATO liige.
Akadeemilise nõukogu liikmetele Sulev Roosma elektrooniliselt saadetud informatsioon.
|
| |
|
vpk.ee
