| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon
Koosolek 16. jaanuaril 2004
Osa võtsid:
Eduard Raska, Ivar Aimre, Aavo Heinlo, Iris Pettai, Tiina Raitviir, Airi Värnik, Rein Vöörmann
Kutsutud:
Piirivalveameti vanemohvitser Lembit Võime
Vägivald kui sotsiaalne probleem
"Suitsiid: individuaalne ja sotsiaalne patoloogia"
Ettekandja professor Airi Värniku väitel jaotuvad suitsiidi põhjused tinglikult nii inimesest enesest (tervis, iseloomu omadused) kui keskkonnast tulenevaiks. Sisemised ja välised põhjused on omavahel tihedalt seotud. Indiviidi eelsoodumus enesehävituseks avaldub vaid ebasoodsate väliskeskkonna mõjurite, s.o ebasoodsate ühiskondlike suhete ja olude foonil. Ettekandes käsitleti suitsiidi sotsiaalset aspekti, toodi välja riskigrupid ja riskitegurid.
Kuna A. Värnik osales 2003. a lõpus rahvusvahelise suitsiidide ennetamise ekspertgrupi töös Pekingis, siis esitas ta oma ettekandes andmeid suitsiidide kohta Eestis võrdlevalt andmetega Hiina kohta.
Kuigi Hiina sisepoliitika üheks eesmärgiks on rahvaarvu suurenemise radikaalne piiramine, on prioriteetide hulka tõstetud suitsiidide ärahoidmine, sest see näitab riigi turvalisuse astet ja riigi suhet inimesesse ning annab ka majanduslikku efekti, kuna riigi kodaniku heaolu, tema tervis ja motiveeritus riigi poliitikas osaleda on maa arengus esmatähtis.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on suitsiidide hulk Hiinas väga suur. See moodustab meeste osas 55% suitsiididest maailmas. Suitsiidide suhtarv - kordaja 100 000 elaniku kohta on suur Leedus, Venemaal, Lätis, Eestis, Soomes, Ungaris. Maailma suitsiidide üldarv, samuti meeste ja naiste vastav arv Hiina, Eesti ja teiste maade kohta lisatud.
Suitsiidi ei saa käsitleda ainult vägivallana enda suhtes. Suitsiidide seotus sotsiaalse olemisega ilmneb selgelt ka Eesti ja Hiina andmetes. Eestis ja ka teistes siirdeühiskondades on tugev sotsiaalne surve just meestele. See kajastub ka suitsiidisuremuses: meeste suitsiidide arv on võrreldes naistega erinevates vanusegruppides suurem 4,5-8 korda. Samaaegselt ülesehitusprotsessidega suurenes meeste suitsiidide kordaja nii Eesti riigi loomise kui ka taasiseseisvumise perioodil. Riskigrupis on keskealine, alkoholilembene, üksik/lahutatud, töötu/juhutööline, erihariduseta mees. Linnamehed moodustavad 50% inimkaotusest suitsiidi läbi, kuid maameeste suitsiidikordaja on mõnevõrra kõrgem.
Ettekandja tõi välja rea meeste suitsiide puudutavaid tähelepanekuid. Mehed on tundlikumad sotsiaalsfääri suhtes, nad ei ole aktiivsed tööotsijad tööturul. Mehed väldivad probleemide lahendamist, nad ei otsi abi ei kehaliste ega vaimsete häirete korral. Nad püüavad end ise ravida, ise raskustest üle saada, sest see vastab ootustele mehe suhtes meie kultuuris. Nad otsivad lohutust alkoholist, võtavad ohtlikke riske, loodavad stressi leevendada abieluväliste suhetega. Eespool loetletud põhjustel tekivad kergesti pereprobleemid, lahutused ja eluasemeprobleemid. Kõik see võib omakorda viia sotsiaalse allakäigu ja lootusetuseni.
Hiinas on suitsiidide riskigrupp maanaised. Naised on sunnitud loobuma aastatuhandete vältel kujunenud paljulapselisuse tavast, naise uhkusest. Suitsiidide põhjusena märgitakse uuringuis sageli sunnitud aborte. Maanaistel on ka üle jõu käiv töökoormus. Tavakohaselt on kodused tööd naise õlul, tema hooldab ka vanemaid, naine käib ka põllutööl. Eneselt elu võtmiseks kasutatakse peamiselt mürgitamist pestitsiididega, mis on kättesaadavad ja kõrge mürgisuse astmega.
Eesti ja Rootsi suitsiidide arvu võrdlus eri vanusegruppides näitab, et kõigis vanusegruppides on Eestil suuremad näitajad. Vanusegrupis 45-64 on Eestis 2,5 korda, vanusegrupis 25-44 1,9 korda, vanusegrupis 15-24 1,7 korda ja üle 65-aastaste hulgas samuti 1,7 korda rohkem suitsiide.
Kui suitsiidikatseid teevad teistes riikides rohkem noored naised, siis meil noored mehed ja noored naised võrdselt.
Üks Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi uuringutest taastas 1999. a suitsiidi sooritanud 427 inimese elukäigu ja surma üksikasjad. Tööst selgusid suitsiidi mõjutanud elusündmused. Nendeks on:
- perekondlikud probleemid (kus suhteid mõjutasid majanduslik madalseis, töötus, alkoholism);
- kehaline haigus;
- ebasoodsad töösündmused;
- rahapuudus;
- lahkuminek;
- elukoha vahetus või eluaseme kaotus.
Alkoholi kättesaadavus soodustab suitsiidi sooritamist. Pooled suitsiidi teinud meestest ja veerand naistest olid eelnevalt alkoholi tarbinud.
Andmed noorte kohta näitavad, et eagrupis 20-24 suitsiidide arv pidevalt tõuseb. Seda on seletatud asjaoluga, et Eestis on karjääriredel täidetud 30-40-aastaste inimestega. Tublidusest hoolimata on noorematel raske nišši leida. Eristada saab sünniaastast tingitud võitjate ja kaotajate põlvkonda.
Viimati nimetatud vanusegrupis on suurimateks probleemideks
- pereprobleemid,
- tööprobleemid,
- rahaprobleemid.
Teistes vanusegruppides ei ole töö- ja pereprobleemid nii olulisel kohal.
Selles vanuses on
- 30% noormeestest alkoholisõltlased või alkoholi kuritarvitajad,
- 19% narkootikumide tarvitajad,
- 42% töötud (s.h pikaajaliselt töötuid 12% ja heitunuid 12%).
Selles vanusegrupis ei ole 46%-l noortest eriharidust, 15% on läbinud vaid kursused.
Madal haridus ja alkoholitarbimine on olulised suitsiidide põhjused.
Naiste puhul suureneb suitsiidide kordaja vanuse suurenemisega. Sama tendents on kogu maailmas nii meeste kui naiste puhul. Eesti eristub sellega, et meeste suurim suitsiidirisk on keskeas.
Suitsiidi preventsioonis lähtutakse seisukohast, et suitsiid ei ole haigus, kuigi haigetele mõjub stress rängemini. Suitsiid on stressiga seotud kohanemishäire, mis tekib olukorras, kus nõudmised on suuremad kui nende täitmiseks vajalikud võimed ja tingimused.
Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut töötas välja ja esitas 2000. aastal Sotsiaalministeeriumile suitsiidide preventsiooni tegevuskava. Programm näitab vajalikud tegevused sihtgrupiti:
- üldpreventsioon (kohaldatakse kogu populatsioonile);
- kaudne preventsioon, mida kohaldatakse uuringute alusel ilmnenud riskigruppide suhtes;
- otsene preventsioon konkreetse inimese suhtes, kellel on otsesed suitsiidikäitumise ilmingud;
- postventsioon ehk taastamine ehk rehabilitatsioon nendele, kes on suitsiidikatse sooritanud või nende sugulastele, kelle perekonnas on suitsiid sooritatud.
Maailmapraktikas on naiste suitsiide piiravaks osutunud depressiooni oskuslik ravi (tuntud Gotlandi eksperiment, kus perearstide intensiivkoolituse järgselt vähenesid naiste suitsiidid 25%). Meeste puhul on heaks näiteks endises Nõukogude Liidus perestroika ajal alkoholi keelustamine, mil 3 aasta jooksul vähenes suitsiidide kordaja 42%. Selline enneolematu meeste suitsiidide langus on veel lõplikult lahti mõtestamata. Põhjuslikus seoses tuleb kaalumisele lisaks alkoholipiirangutele ka perestroika ajal puhkenud sotsiaalne optimism, isegi eufooria, lootus paremale tulevikule. Suitsiidide arvu tõus alates 1989. aastast langeb kokku alkoholipiirangute lakkamisega, aga ka tormiliste muutustega majanduses ja poliitilises elus. Suitsiidide kordaja saavutas maksimumi 1994. a - 41 suitsiidi 100000 elaniku kohta, seejärel on ilmnenud langustendents, mis võib viidata ühiskonna stabiliseerumisele. Viimastel aastatel on suitsiidikordaja olnud alla 30, mis on siiski väga kõrge näitaja. Kõrge suitsiidiriskiga riikideks loetakse need, kus suitsiidikordaja on üle 20 saja tuhande elaniku kohta.
Lõpule viidud suitsiidid on vaid jäämäe veepealne osa. Suitsiid on protsess, mis läbib staadiumid suitsiidi-ideest (kuni 100 korda enam kui suitsiide) ja suitsiidikatsetest (10?20 korda suitsidentidest enam) suitsiidini. Mida kiiremini protsess tõkestatakse, seda parem on tulemus, seda vähem langeb elukvaliteet, seda vähem häirub ümbruskonna turvatunne ja seda vähem on riigil majanduslikku kahju (ravirahad, töövõimetus).
Ettekandja vastas küsimustele. Vastustest saadi teada, et
- suitsiidide geneetiline eelsoodumus on lõplikult tuvastamata,
- suitsiididel võivad olla perekondlikult kinnistunud käitumismallid raskes situatsioonis,
- suitsiidide puhul suuri rahvuslikke erinevusi Eestis ei ole,
- suitsiidi problemaatika ühtib paljuski ohvritemaatikaga.
Arutelu käigus jõuti tõdemuseni, et suitsiidi sooritanud inimesed on ohvrid. Suitsiidid on ajaloo vältel olnud ja jäävad, kuid nende arvu on võimalik oluliselt vähendada, kui riik väärtustab inimese vajadused ja kindlustab turvalisuse, mille hulka kuuluvad ka abi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, kuritegevuse vähendamine, alkoholi kättesaadavuse piiramine, kasiinode olemuse lahtimõtestamine jm. Eestis, kus keskealine mees on riskirühm, tuleks alustada vaimse vastupidavuse kasvatamist juba varases poisieas. Need meetodid on välja töötatud. Vaja on poliitikute, valitsuse ja ühiskonna aktsepti. Ka kihistumine ja solidaarsuse defitsiit võib Eestis saavutada piiri, kus edukate edukus enam riigi arengut ei taga. Kodanike heaolu, tema tervis ja motiveeritus riigi poliitikas osaleda on maa arengus esmatähtis. Suitsiid ei ole vaid hukkunu kaotus; masendus ja süütunne levib ümbritsevatele, alandab töövõimet ja elu kvaliteeti.
|
| |
|
vpk.ee
