1. See reform ei kahjusta esmatasandi omavalitsust, valdasid ja linnasid. Nende pädevus jääb muutmata. Kontseptsioon sisaldab teesi nende tugevdamisest. On selge, et osa omavalitsusi ei ole suutelised kõiki kohalikke funktsioone täitma. Sellisel juhul on võimalik neid vabatahtlikkuse alusel maakonna tasandile delegeerida.
   
2. Tegemist ei ole teise tasandi omavalitsusega. Omavalitsuse üheks oluliseks tunnuseks on esinduskogu otsevalimine. Reformi tulemusena saab olema delegeeritud omavalitsuslik demokraatia.

Mudel, mis on välja koorunud pikkade arutelude käigus, on dünaamiline, lihtne ja suhteliselt odav. Selle realiseerumise eelduseks on olemas spetsialistide ja omavalitsusliitude esindajate konsensuslikud seisukohad.

Akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse komisjon arutas kontseptsiooni maikuus ja toetab ministri algatust. Komisjoni liikmed osalesid ka konverentsil Toilas 2.-3. septembril s.a.

A. Almann täiendas professor Meruski ettekannet. Riigi halduskorraldusliku mudeli täiustamine peab tagama riigi senisest tulemuslikuma funktsioneerimise. Riigi halduskorralduse täiustamine ja kaasajastamine on vältimatu tingimus ka ühiskondliku leppe projektis kirja pandud eesmärkide realiseerimisel.

Ettekandja tõi välja mõned põhiseisukohad, mis esitati ka reformikava välja töötanud töörühmale ning mis esineja arvates vajaksid järgimist reformi kontseptsiooni edasiarendamisel:

1. Ühtne metodoloogiline lähenemine halduskorralduse mudelile. Halduskorralduse mudel on terviklik ja tasakaalustatud süsteem, mis hõlmab endas nii riigihaldust, regionaalset haldust kui ka omavalitsuslikku haldust. Siit tulenevalt ei saa reformida kohalikku omavalitsust jättes kõrvale tema seosed riigihaldusega, kuna halduskorralduslikus mudelis on nad seotud ja vastastikuses koostoimes.
   
2. Poliitilise konsensuse saavutamine reformi läbiviimiseks.
   Haldusreformid on olnud edukad ja andnud loodetud tulemusi nendes riikides, kus need on tehtud konsensuslikul põhimõttel. Selleks on ka Eestis eeldused olemas 2.-3. septembril s.a Toilas toimunud konverentsi otsuste näol.
   
3. Reformile kindla eesmärgi seadmine.
   Üheks eesmärgiks peab olema see, et loodav mudel on tulevikku suunatud ja tugevdab ühiskonnaelu juhtimise demokraatlikke aluseid, kuna selle kaudu kaasatakse kohalikud omavalitsused regionaalse juhtimistasandi otsustusprotsessidesse.
   Vastavate vormide valikul esineb Euroopa riikides eeskujusid vääriv mitmekesisus.

Halduskorraldusliku mudeli loomisprotsess on suhteliselt keerukas ja Euroopa Liidu kandidaatriikides on selleks ellu kutsutud mitmed vastavate uurimustega tegelevad keskused ja instituudid. Eestis on reformi teostajatele akadeemilist tuge pakkunud Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon.

Reformi kavade läbiarutamiseks on vaja ka demokraatlikku foorumit. Selleks foorumiks on kujunemas Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. Ümarlaua eelmise koosoleku arutelu oli kindlasti üheks eelduseks, et konverents Toilas 2.-3. septembril möödus konsensuslikus tonaalsuses, kus koostöös püüti leida reformi jätkamiseks erimeelsusi ühendavat ühisosa.

Ettekandjad vastasid esitatud küsimustele. J. Õunapuu ja K. Merusk kinnitasid, et Euroopa Liit aktsepteerib delegeeritud demokraatiat. Lähimaks näiteks on Soome. Projekti staatuses regionaalse omavalitsuse hartas nähakse ette kaks võimalust - kas otsene või delegeeritud demokraatia.

Nõukogu liikmed toetasid minister Õunapuu kontseptsiooni. Rektor Aaviksoo avaldas arvamust, et lisaks funktsionaalsele asjade paranemisele muudab selline korraldus oluliselt üldist poliitilist kultuuri, eelkõige avab esimest korda reaalse võimaluse tõhusa regionaalpoliitika tekkimiseks. Regioonide juhtidel saab olema kaudne, aga väga tugev poliitiline mandaat.

Vabariigi President väljendas head meelt selle üle, et omavalitsuste reform ei toimu käsu korras ja et on valminud kontseptsioon, mis võiks sobida Euroopa Liidu süsteemi. Kui selle suudab realiseerida, siis on tehtud suur samm kodanikuühiskonna kujundamisel. Just läbi liitude realiseerub arusaamine ja tahe altpoolt.


Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga

Henrik Hololei andis ülevaate 4. septembril s.a Riigikogule esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohtadest Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu projekti kohta. Põhiseadusliku lepingu projekt on lähtekohaks 4. oktoobril algavale valitsustevahelisele konverentsile. Riigikogule saadeti põhjalik käsitlus, mille alusel ta saab kujundada oma seisukohad küsimuste osas, mida Eesti valitsus võiks valitsustevahelisel konverentsil tõstatada. H. Hololei tutvustas lühidalt neid valitsuse seisukohti, mida Eesti esindaja peaks konverentsil kaitsma.

Akadeemilise nõukogu liikmed toetasid akadeemik Lippmaa välja öeldud arvamust Eesti ühinemise kohta Euroopa Liiduga - Eestil tuleks teha viimane samm pikal ja tähtsal teel. Sellele teele asusime praktiliselt kohe pärast Eesti iseseisvumist ja oleme taastamas oma Teise maailmasõja eelset staatust Euroopas. Kõigi raskete probleemide lahendamisele jõuame oluliselt lähemale Euroopa Liidus olles.