In English

Institutsioonid
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon

Koosolek 13. juunil 2002

Osa võtsid: Eduard Raska, Ivar Aimre, Rainer Osanik, Peeter Leetmaa, Iris Pettai, Tiina Raitviir, Rein Vöörmann, Vabariigi Presidendi sisenõunik Jüri Kaljuvee, Piirivalveameti vanemohvitser Lembit Võime

Päevakord:

1. Komisjoni tegevuse lähtekohad.
2. Presidendile esitatav komisjoni tegevuskava.
3. Komisjoni järgmise koosoleku aja ja orienteeruva päevakorra määramine.


1. Komisjoni tegevuse lähtekohad

Komisjoni esimees Eduard Raska selgitas eelnevalt seisukohavõtuks saadetud sisejulgeoleku kontseptuaalseid lähtekohti.
Julgeolekut võib käsitleda kahest aspektist: julgeolekuriskide ning julgeolekuriske vastustavate meetmete rakursist. Julgeolek sõltub subjektist ja subjekt on ühiskond kui süsteem. Süsteemi püsikindlus rajaneb elementide adekvaatsusele süsteemi kui terviku suhtes ning elementide vaheliste seoste korrastatuse astmele. Ühiskonna (riigi) püsikindlust (käesoleval juhul julgeolekut) seostatakse ennekõike ja peamiselt vaadeldava koosluse (süsteemi) elementide ja nende sidusstruktuuri omadustega.
Julgeolekut mõjustavate formaalsete teguritena käsitletakse eelkõige selleks sihtotstarbeliselt kavandatud ja üles ehitatud jõustruktuure, mis püüavad oma võimkonna piires ning neile eriomaste vahenditega hoida korda ning turvalisust ühiskonnas. Neid tegureid on mõistlik vaadelda abistava funktsiooni kandjatena, mis pole suutelised kõrvaldama julgeolekuriske, kuid peaksid suutma ära hoida nende paisumist ühiskonda hävitavaks kataklüsmiks.
Seega taandub ühiskonna julgeolekuprobleem kahele põhiküsimusele:
1. Kui "terve" on julgeoleku mõttes ühiskond.
2. Kui tegusad on jõustruktuurid.
Ühiskonnas endas olevad julgeolekuriskid on võimalik diferentseerida erinevate struktuuride või ühiskonna erinevate tasandite lõikes. Näiteks saab vaadata, kui süsteemsed on ühiskonna erinevad struktuurid (geograafilis-territoriaalsed, sotsiaal-majanduslikud, etnilised, demograafilised jne). Saab vaadata, kuivõrd erinevad struktuurid on omavahel mõistlikus integratsioonis. Vajab selgitamist, missugused struktuurid on julgeoleku seisukohalt olulised, missugused mitteolulised; kas riiklike asutuste ja institutsioonide koostöö on koordineeritud.
Kuna täna veel puudub arvestatav teooria seletamaks sotsiaalsete süsteemide olemust, toimimist ja püsikindlust, on mõistlik iseloomustada ühiskonna kui terviku kvaliteeti empiirilis-kogemuslikult n-ö väljundite kaudu, mis antud juhul hõlmavad mitmesuguseid hälbivusaktiivsuse (narkomaania, kriminaalsus, suitsiidid jne) näitajaid. Selgitada tuleb, kuidas läbi nimetatud näitajate avalduv sotsiaalse ruumi kvaliteet on otse ja vahetult seondatav struktuursete ebakõladega.

ARUTELU esitatud lähtekohtade suhtes, sotsiaalse turvalisuse mõiste määratlemine erinevatest vaatenurkadest ja ettepanekud:
· jagada töö konkreetsetesse etappidesse;
· kaasata eksperte;
· püüda leida võimalikult inimesele maandatavad näitajad, mille kaudu saab abstraktseid struktuure kirjeldada;
· käsitlemisel kasutada turvalisuse ja hirmu mõisteid, mis kõige otsesemalt on seotud inimese subjektiivse olemisega;
· täiendada küsitluse teel lähtematerjali;
· tutvuda sisejulgeoleku teemaga seotud bakalaureuse- ja magistritöödega kõrgkoolides.

OTSUSTATI:
1. Komisjoniliikmed esitavad nädala jooksul küsitluse läbiviimiseks lühinimekirja küsimustest ja küsitletavatest eesmärgiga saada ühelt poolt ametkondlikku, teiselt poolt territoriaalset informatsiooni.
2. Komisjoniliikmed valmistavad ette järgmiseks koosolekuks ettekanded avamaks julgeoleku probleeme oma kitsama lähenemisnurga (eriala) vaatevinklist.


2. Komisjoni tegevuskava

Eduard Raska võttis kokku komisjoni senise töö käigus esitatud kirjalikud ja suulised seisukohad ning sõnastas presidendile esitatava tegevuskava üldpõhimõtted:
- selle aasta lõpuks konkretiseerida komisjoni tegevuse üldine kontseptuaalne alus ja edasise tegevuse põhiliinid;
- järgmistel aastatel kogutakse vastavalt tegevuse põhiliinidele materjali, analüüsitakse seda ja formuleeritakse järeldusi.


3. Komisjoni järgmise koosoleku aeg ja päevakord.

Komisjoni järgmine koosolek toimub 15. augustil kell 13, kuulatakse komisjoniliikmete ettekandeid ja hakatakse nende alusel kujundama sisejulgeoleku kontseptsiooni struktuuri.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee