| |
 | Institutsioonid | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Sotsiaalarengu komisjon
Esimene koosolek 5. aprillil 2002
Võtsid osa: Mikk Titma (Tartu Ülikool), Jaak Uibu (Euroülikool), Marje Joosing (Konjuktuuri Instituut), Maarike Harro (Tartu Ülikool), Raivo Palmaru (Akadeemia Nord), Arvi Vask (Lõuna-Eesti haigla), Alari Purju (Tallinna Tehnikaülikool), Katri Raik (Narva Kolledž), Erik Terk (Tuleviku-Uuringute Instituut), Sulev Valner (Maaleht), Ago Laius (Jaan Tõnissoni Instituut), Aadu Luukas (Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon), Andra Veidemann (Presidendi Kantselei), Jana Krimpe (Presidendi Kantselei)
1. Töö korralduslikud alused.
Sotsiaalkomisjoni eesmärgiks on pakkuda lahendusi Eesti elu probleemidele, mis seonduvad elukvaliteediga. Vaatenurga spetsiifika kohaselt ei tegele komisjon ühiskonna või selle institutsioonide korralduses ilmnevate probleemide, vaid inimese elu ja selle kvaliteeti oluliselt mõjutavate teguritega. Tegevuse väljundiks võib olla kuni Vabariigi Presidendi seadusandlik initsiatiiv Riigikogus.
Komisjon töötab Presidendi juures ühiskondlikel alustel vastavalt enda huvidele ning võimalustele. Peale komisjoni istungite, mis toimuvad kord kvartalis, toimub töö väiksemates konkreetsetele probleemidele lahendusi otsivates töögruppides. Komisjoni töö kestuseks on 2 aastat, mille jooksul keskendume 3-4 probleemile.
Töökorraldus peab lähtuma eelkõige presidendiinstitutsiooni iseloomust, selle pädevusest, presidendi rollist (president kui arvamusliider).
Valdkondade käsitlemisel on oluline probleemi formuleerimine, tähelepanu keskendamine, soovituste ja reaalsete lahenduste pakkumine, indiviidikeskne lähenemine, strateegiliste suundade väljatoomine.
2. Ühiskondliku kokkuleppe võimalused.
Ühiskondliku kokkuleppe osapoolte suhtes oli pakutud kolm mudelit:
Mudelite juures on kerkinud järgmised küsimused, mis vajavad vastuseid tulevatel koosolekutel:
- Kuidas/kas kokku leppida gruppide (kokkuleppe osapoolte) sees?
- Milles kokku leppida?
- Kes on volitatud ühte või teist gruppi esindama?
- Kirjalik dokument versus tahe?
Leiti, et vajalik on valmistada ette küsimuse laiem arutelu ühiskonnas. Planeerida sügisel konverents, kuhu kutsuda nt Iirimaa, Hollandi ja Rootsi eksperte. Valmistuda idee regionaalseks tutvustuseks.
3. Sotsiaalsete probleemide loetelu koostamine.
Komisjoni liikmed esindavad järgmisi valdkondi:
- Meedia ja kommunikatsioon
- Tervishoid
- Regionaalne meedia
- Üldine majanduslik areng (EL raamistik)
- Tööhõive
- Kihistumine
- Rahva tervis
- Haridus (praktiline regionaalne aspekt)
- Makromajandus
- MTÜ-d, kodanikuühiskond
- Korruptsioon
- Laste ja noorte tervis
- Majanduslik ja sotsiaalne deprivatsioon
- Eesti majanduslik konjunktuur (tarbijaskond)
- Alkoholi tarbimise probleemid
- Võrdne kohtlemine (perevägivald)
- Sotsiaal-poliitiline aspekt
- Rahvusvähemused (integratsioon)
4. Esitatud probleemide hierarhia.
Komisjon jaotub töögruppideks, kelle ülesandeks on käsitletava teema ettevalmistamine ja esitlemine komisjoni liikmetele. Järgneb arutelu.
Oluliste probleemidena on esitatud:
AIDS, narkomaania
Alkoholism
Kodanikuühiskond
Sotsiaalne võõrandumine
Perepoliitika
Ühiskondlik kokkulepe
Vastav pakutud probleemide hierarhia:
Otsustati:
Moodustada järgmised töörühmad, mis valmistavad komisjoni järgmiseks istungiks ettekanded (nimekirjad on avatud):
| I | Kodanikuühiskond (Agu Laius, ...) | | II. | Haridus (Mikk Titma, Katri Raik, ...) | | III. | Ühiskondlik kokkuleppe (Alari Purju, Erik Terk ...) | | IV. | Demograafia (Jaak Uibu ...) | | V. | AIDS (Maarike Harro) |
Järgmisel istungil esitavad probleemgrupid oma kava tööst probleemidega.
Järgmine komisjoni istung viia läbi Paslepas orienteeruvalt mai lõpus.
|
| |
|
vpk.ee
